Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv jaanuaris aasta võrdluses 2,7%, detsembriga võrreldes oli hinnatase 0,4% kõrgem. Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeks tõusis eelmise kaheteist kuu jooksul 1,8%.
Tarbijahindade kiirema kasvu on põhjustanud energia ja toiduainete kallinemine maailmaturul. Toorainete hindade langustsükkel maailmaturul algas 2011. aastal, kuid 2016. aasta alguses pöördus nafta ja toidu hind taas tõusule. Viimastel kuudel on maailmaturul kallinenud ka metallide ja muude tööstustoormete hind. Võrreldes 2011. aastaga on nafta hind dollarites praegu siiski 50% odavam ja ka tööstustoormete hinnatase on veel 33% madalam. Toorainete hinna teeb aga vähem soodsaks asjaolu, et euro kurss USA dollarisse on kuue aasta jooksul nõrgenenud ligi 23%. Samal ajal soodustab odav vahetuskurss euroala eksporti ja majanduskasvu taastumist.
Toiduainete hulgas veavad Euroopa Liidu siseturul hinnakasvu piimatooted. Eestis on piima kokkuostuhinnad tõusnud samale tasemele kui 2014. aastal, enne Venemaa kehtestatud sanktsioone. Lisaks piimatoodetele on kiiresti kallinenud puu- ja köögiviljad, sest ilmaolud ei olnud Lõuna-Euroopas põllumajanduse jaoks soodsad. Köögiviljad kallinesid kahe eelmise kuu jooksul kokku 10% ja puuviljad 4,8%. Vahetu mõju tuleneb sellest, et umbes 40% värsketest köögiviljadest ning 90% puuviljadest ja marjadest, mis Eestis tarbitakse, on imporditud. Ligi kolmandik imporditud aiasaadustest on pärit väljastpoolt euroala riike (sh Poolast ja Põhja-Aafrikast), seetõttu võis hinnatõusu soodustada ka euro vahetuskursi nõrgenemine eelmise aasta lõpus. Puu- ja köögiviljade hinnad on järsult tõusnud ja langenud ka varem, kuid tavaliselt leeveneb hinnatõusu mõju kuni poole aasta jooksul.
Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt kallineb tarbijate toidukorv sel aastal kiiresti ja tõus peaks ulatuma üle 5%. Lähikuudel – pärast seda, kui ettevõtete laovarud lõppevad – hakkab toiduainete tarbijahindades avalduma ka veebruaris suurenenud alkoholi- ja tubakaaktsiis. Tarbijakorvi keskmine kallinemine ulatub 2017. aastal 2,8%ni.
