aastaaruanne 2017
Laupäev, 17. Veebruar
 

Tööstussektori kasv on aeglustunud, kuid lähiaja väljavaade püsib hea

Autor
Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist

Tööstussektori tootmismahtude kasv aeglustus kolmandas kvartalis

Kui esimeses ja teises kvartalis suurenesid tööstussektori tootmismahud ligikaudu 10%, siis kolmandas kvartalis aeglustus see tööpäevade arvuga korrigeeritult ning aastases võrdluses vaid 4 protsendini. Selle põhjuseks on ühest küljest vähenenud energiatootmismaht (-10%) aga ka töötleva tööstuse ning mäetööstuse tootmismahtude kasvu aeglustumine (vastavalt 5% ja 24%).

Kolmandas kvartalis panustas töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu kõige enam puittoodete-, elektriseadmete-, metalltoodete-, toiduainete ja ehitusmaterjalide tootmine. Suurimateks piduriteks selle tööstusharu kasvule olid aga elektroonikatoodete ja jookide tootmise ning masinate ja seadmete remondi ja paigaldustööde vähenemine.

Ligikaudu poole töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu aeglustumisest kolmandas kvartalis võib kirjutada põlevkiviõlitoodete kasvu aeglustumise ning masinate ja seadmete remondi ja paigaldustööde vähenemise arvele.


 

Ekspordikasv on aeglustunud ning ettevõtete välisturule müüdud käibe osakaal on alanenud

Kolmandas kvartalis suurenes töötleva tööstuse ekspordikäive aastases võrdluses vaid 2%, samas kui müük koduturule kasvas 9%. 23-st tegevusalast 13 oli ekspordikäive kas languses või eelmise kvartaliga võrreldes aeglasem. Tugeva ekspordikasvu aeglustumise on teinud põlevkiviõlitooted, mille ekspordikäibe kasv oli küll veel tugev, kuid see aeglustus kolmandas kvartalis aastases võrdluses 60 protsendini (esimeses kvartalis oli see üle 300% ja teises ligikaudu 130%). Jätkuvalt oli tugevas languses (-21%) elektroonikatoodete väljavedu.

Töötleva tööstuse ettevõtete välisturule müüdud käibe osakaal on viimastel aastatel langenud (2015. aastal oli see 70%, möödunud aastal 69% ning sel aastal 67%) ehk siis koduturule müüdud käibe osakaal on kasvanud. Seda peegeldavad ka müüginumbrid – kui ettevõtete ekspordikäive on sel aastal kasvanud 5%, siis koduturule on müüdud kaupu 10% rohkem, kui aasta tagasi.


 

Suurenenud tellimused näitavad tootmismahtude kasvu jätkumist

Samas, uute tellimuste maht suurenes kolmandas kvartalis kõigis tellimustel töötavates tegevusalades, v.a. elektroonikatööstuses. Eksporditellimused vähenesid lisaks elektroonikatööstusele ka rõiva- ja farmaatsiatööstuses. Seega võib prognoosida töötlevas tööstuses nii sise- kui ka välisnõudluse toel mõõduka kasvu jätkumist. Lähiajal võivad kasvu statistiliselt aeglustada möödunud aasta neljandas kvartalis kõrgemale tõusnud võrdlusbaas ning mõnede üksikute tegevusalade viletsam konjunktuur (elektroonikatööstuse vähenenud tellimused ja põlevkiviõlitoodete hinnakasvu aeglustumine).

Välisnõudlus püsib tugev

Eesti tööstusettevõtted hindavad oma ekspordiväljavaateid ja konkurentsivõimet välisturgudel üha paremateks. Euroala majandus on sel aastal oluliselt paranenud ning ka järgmiseks aastaks ootame seal tugeva majanduskasvu ja nõudluse püsimist, mis mõjub soodsalt meie ettevõtete ekspordivõimalustele. Euroala ettevõtete eksporditellimused on suurenenud ja töökohtade loomine on viimase 10 aasta kiireim. Tugev välisnõudlus kaalub üles euro vahetuskursi tugevusest tulenevad negatiivsed mõjud konkurentsivõimele. Samas on suurema koormuse tõttu pikenenud tarneajad ning ettevõtete sisendikulude kasv on kiirenenud.

Ka Eestis on ettevõtete tootjahindade kasv pärast lühemaajalist aeglustumist taas kiirenenud ning positiivne on see, et ekspordihindade kasv on impordihindade kasvust kiirem ehk kaubandustingimused on paranenud ning see peaks aitama parandada ettevõtete kasumlikkust.

Tööstustoodangu kasvu tipp peaks möödas olema

Kuigi tööstustoodang on sel aastal nii välis- kui sisenõudluse paranemise toel korraliku kasvu teinud, peaks selle tipp praeguseks möödas olema. Tegelikult on sel aastal tööstussektori panus majanduskasvu võrdlemisi tagasihoidlik olnud. Käesoleva aasta esimese poolaasta 5,2 protsendilisest kasvust andis tööstussektor vaid 1,1 protsendipunkti (ehk ligikaudu viiendiku). Suurema osa majanduskasvust on tekitanud sisenõudlus.

  • Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
  • Allikas: Swedbank
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti finantssektor on hästi kapitaliseeritud 16.02.2018

    Riikliku järelevalve alla kuuluvad finantssektori ettevõtted on hästi kapitaliseeritud. Siin tegutsevad pangad, fondivalitsejad, investeerimisühingud, makseasutused ning elukindlustus- ja kahjukindlustusseltsid täidavad finantsinspektsiooni avaldatud 2017. aasta kolmanda kvartali andmete põhjal kapitalinormatiive suure varuga.
    Loe edasi..

  • Rahastamisvõimalused on majanduskasvu jätkumiseks soodsad 15.02.2018

    Ettevõtete võime oma tegevust ja investeeringuid omavahenditest rahastada on kasvanud, ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele on endiselt hea, tänu sissetulekute kasvule suudab rohkem inimesi säästa ja laenu võtta, intressid püsivad laenuvõtja jaoks soodsad, Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime on hea.
    Loe edasi..

  • Üle 10 protsendi ICO-dega kaasatud rahast varastatakse 13.02.2018

    Ernst & Young krüptovarade uuringu kohaselt varastatakse üle 10 protsendi plokiahela platvormidel kaasatud rahastusest (ICO-dest). --related-- EY krüptovaluutadesse investeerimise riske käsitleva uuringu kohaselt kaob või varastatakse küberrünnakute kä ...
    Loe edasi..

  • Innovatsiooni võimalused põllumajanduses 12.02.2018

    Kuigi põllumajandust ei tajuta ühiskonnas uuendusmeelsena, on tegemist ühe teadusmahukama tootmisharuga. Innovatsiooni võtmeküsimus seisneb selles, kuidas me oskame oma teadmisi uuel moel ära kasutada. OECD avaldab 13. veebruaril raporti põllumajanduse tootli ...
    Loe edasi..

  • Kaubavahetus oli mullu rekordtasemel 09.02.2018

    Kaupade eksport suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 8% ja import 9%. 2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,8 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro väärtuses.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • weekend
  • Fortumo
  • Manpower
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252837  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
81  Koolitust
23054  Artiklit
52409  Registreerunud kasutajat
36136  Nädalakirja tellijat
33353  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017