auto koolitus
Laupäev, 26. Mai
 

Tööstussektori kasv on aeglustunud, kuid lähiaja väljavaade püsib hea

Autor
Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist

Tööstussektori tootmismahtude kasv aeglustus kolmandas kvartalis

Kui esimeses ja teises kvartalis suurenesid tööstussektori tootmismahud ligikaudu 10%, siis kolmandas kvartalis aeglustus see tööpäevade arvuga korrigeeritult ning aastases võrdluses vaid 4 protsendini. Selle põhjuseks on ühest küljest vähenenud energiatootmismaht (-10%) aga ka töötleva tööstuse ning mäetööstuse tootmismahtude kasvu aeglustumine (vastavalt 5% ja 24%).

Kolmandas kvartalis panustas töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu kõige enam puittoodete-, elektriseadmete-, metalltoodete-, toiduainete ja ehitusmaterjalide tootmine. Suurimateks piduriteks selle tööstusharu kasvule olid aga elektroonikatoodete ja jookide tootmise ning masinate ja seadmete remondi ja paigaldustööde vähenemine.

Ligikaudu poole töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu aeglustumisest kolmandas kvartalis võib kirjutada põlevkiviõlitoodete kasvu aeglustumise ning masinate ja seadmete remondi ja paigaldustööde vähenemise arvele.


 

Ekspordikasv on aeglustunud ning ettevõtete välisturule müüdud käibe osakaal on alanenud

Kolmandas kvartalis suurenes töötleva tööstuse ekspordikäive aastases võrdluses vaid 2%, samas kui müük koduturule kasvas 9%. 23-st tegevusalast 13 oli ekspordikäive kas languses või eelmise kvartaliga võrreldes aeglasem. Tugeva ekspordikasvu aeglustumise on teinud põlevkiviõlitooted, mille ekspordikäibe kasv oli küll veel tugev, kuid see aeglustus kolmandas kvartalis aastases võrdluses 60 protsendini (esimeses kvartalis oli see üle 300% ja teises ligikaudu 130%). Jätkuvalt oli tugevas languses (-21%) elektroonikatoodete väljavedu.

Töötleva tööstuse ettevõtete välisturule müüdud käibe osakaal on viimastel aastatel langenud (2015. aastal oli see 70%, möödunud aastal 69% ning sel aastal 67%) ehk siis koduturule müüdud käibe osakaal on kasvanud. Seda peegeldavad ka müüginumbrid – kui ettevõtete ekspordikäive on sel aastal kasvanud 5%, siis koduturule on müüdud kaupu 10% rohkem, kui aasta tagasi.


 

Suurenenud tellimused näitavad tootmismahtude kasvu jätkumist

Samas, uute tellimuste maht suurenes kolmandas kvartalis kõigis tellimustel töötavates tegevusalades, v.a. elektroonikatööstuses. Eksporditellimused vähenesid lisaks elektroonikatööstusele ka rõiva- ja farmaatsiatööstuses. Seega võib prognoosida töötlevas tööstuses nii sise- kui ka välisnõudluse toel mõõduka kasvu jätkumist. Lähiajal võivad kasvu statistiliselt aeglustada möödunud aasta neljandas kvartalis kõrgemale tõusnud võrdlusbaas ning mõnede üksikute tegevusalade viletsam konjunktuur (elektroonikatööstuse vähenenud tellimused ja põlevkiviõlitoodete hinnakasvu aeglustumine).

Välisnõudlus püsib tugev

Eesti tööstusettevõtted hindavad oma ekspordiväljavaateid ja konkurentsivõimet välisturgudel üha paremateks. Euroala majandus on sel aastal oluliselt paranenud ning ka järgmiseks aastaks ootame seal tugeva majanduskasvu ja nõudluse püsimist, mis mõjub soodsalt meie ettevõtete ekspordivõimalustele. Euroala ettevõtete eksporditellimused on suurenenud ja töökohtade loomine on viimase 10 aasta kiireim. Tugev välisnõudlus kaalub üles euro vahetuskursi tugevusest tulenevad negatiivsed mõjud konkurentsivõimele. Samas on suurema koormuse tõttu pikenenud tarneajad ning ettevõtete sisendikulude kasv on kiirenenud.

Ka Eestis on ettevõtete tootjahindade kasv pärast lühemaajalist aeglustumist taas kiirenenud ning positiivne on see, et ekspordihindade kasv on impordihindade kasvust kiirem ehk kaubandustingimused on paranenud ning see peaks aitama parandada ettevõtete kasumlikkust.

Tööstustoodangu kasvu tipp peaks möödas olema

Kuigi tööstustoodang on sel aastal nii välis- kui sisenõudluse paranemise toel korraliku kasvu teinud, peaks selle tipp praeguseks möödas olema. Tegelikult on sel aastal tööstussektori panus majanduskasvu võrdlemisi tagasihoidlik olnud. Käesoleva aasta esimese poolaasta 5,2 protsendilisest kasvust andis tööstussektor vaid 1,1 protsendipunkti (ehk ligikaudu viiendiku). Suurema osa majanduskasvust on tekitanud sisenõudlus.

  • Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
  • Allikas: Swedbank
RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt 24.05.2018

    Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob välja, et Eesti elanikud koguvad üha enam oma pensioni tarbeks ja alternatiivid nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisej ...
    Loe edasi..

  • Majapidamiste laenuaktiivsus püsib suur 24.05.2018

    Autoliisingute mahu kasv kiirenes aprillis varasemaga võrreldes veelgi Kinnisvaraettevõtted laenasid mõnevõrra tagasihoidlikumalt kui varasematel kuudel Pangahoiused kasvasid aprillis ikka veel jõudsalt, aasta võrdluses 10% --related-- Majapida ...
    Loe edasi..

  • Eesti majanduse väljavaadet ohustab enim palgasurve 24.05.2018

    Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) leiab, et Eesti majanduse väljavaade on positiivne ja kasv jääb keskpikas plaanis 3,5 protsendi juurde ning peamine risk väljavaatele on palgasurve, mida ei saada produktiivsuse kasv ja kinnisvarahindade tõus. Valuutafond märkis, et v ...
    Loe edasi..

  • Eesti varimajandus kasvas mullu 18,2 protsendini SKP-st 16.05.2018

    Varimajanduse osakaal Eestis kasvas möödunud aastal 2,8 protsendipunkti 18,2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), selgub Riia Stockholmi Majanduskooli uuringust. Varimajandus on uuringu kohaselt kasvanud kõigis Baltimaades. Lätis kasvas see aastaga 1,3 protsendipunk ...
    Loe edasi..

  • Ohutult lõbutseda on lõbusam! 15.05.2018

    15. maist alustavad tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kuu aega vältava teavituskampaaniaga, millega pööravad tähelepanu elamusteenuste ohutusele – et teenuse kasutajad oleksid tähelepanelikud ja hindaksid oma võimeid õigesti ning teenus ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pallas
  • Hansaplant
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255532  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
79  Koolitust
22209  Artiklit
52719  Registreerunud kasutajat
36281  Nädalakirja tellijat
33462  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017