Juulikuus tõusid Statistikaameti andmetel tootjahinnad töötlevas tööstuses võrreldes eelmise kuuga 0,9%. Aastataguse ajaga võrreldes olid hinnad keskmiselt 0,1% kõrgemad. Seega, esimest korda üle kahe aasta tõusid hinnad töötlevas tööstuses tervikuna kõrgemale tasemele kui aasta varem, kuid sisuliselt võib öelda, et hinnad püsivad jätkuvalt paigal. Ka teistes Euroopa Liidu riikides on olukord sarnane. Euroopa Liidu tootjahinnaindeks on püsinud miinuses mõnevõrra pikemalt kui Eestis ning viimaste andmete kohaselt on veidi suurem ka hinnalangus.
Enamikes tööstusharudes tootjahinnad võrreldes eelmise aasta juuliga langesid. Kõige rohkem alanesid tootjahinnad keemiatööstuses (-7,1%). Samuti jätkus hinnalangus paberitööstuses (-4,5%) ja toiduainete tööstuses (-2,3%). Kui seni aitas hinnalangusele kaasa tooraine odavnemine, siis järgnevatel kuudel võib oodata pigem trendi pöördumist. Nafta hinnalangus on peatunud ning tänavu on hinnad pigem tõusutrendis püsinud. Samuti on väljendanud piimatootjad võimalusi toorpiimahinna tõusuks. Lisades siia juurde püsiva palgasurve, on aasta teisel poolel suurem võimalus tootjahindade edasiseks kasvuks. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal on vähenenud ettevõtjate arv, kes ootavad lähikuudeks hindade langust. Samas otseselt hindade tõusu ei prognoosita peaaegu üheski tööstusharus, suuremat võimalust nähakse selleks näiteks puidutööstuses.
Hinnatõus suuremates tööstusharudes, nagu puidutööstus (0,9%) ja elektroonikatööstus (kasvunumbrit ei ole avaldatud), samuti joogitootmises (10,3%), kergitas kokkuvõttes töötleva tööstuste tootjahinnad kõrgemale tasemele kui aasta varem.
Ekspordi- ja impordihinnad olid aastases võrdluses juulis endiselt langustrendil. Ekspordihinnad langesid aastaga 1,1 protsenti ja olid selle aasta juunist 0,2 protsenti madalamad. Impordihinnad langesid aastaga 3,4 ja kuises võrdluses oli langus 0,8 protsenti. Ekspordihindadele avaldas mõju madal välisnõudlus ning impordihindade languse taga oli suuresti nafta maailmaturu hinna kõikumine.
Aastaga on enim kahanenud naftatoodete ekspordihinnad (-18%). Samuti on suur kukkumine toimunud keemiatoodete väljaveohindades. Suurim kasv on näha arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljaveohindades. Impordi osas oli kiireim langus samuti naftatoodete sisseveohindades. Suurimat kasvu näitasid nahktoodete sisseveohinnad.
