• Hõive kasv 2016. aasta esimesel poolel aeglustus, kuid püsis siiski kiirem, kui oli prognoositud
• Tööstussektoris hõive kahanes veidi, teenindussektoris aga kasvas
• Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes ja palgakasv oli laiapõhjaline
• Tööjõukulude osakaal SKPs on alates 2015. aastast kiiresti suurenenud, mis viitab tasakaalustamatusele majanduses

Hoolimata aeglasest majanduskasvust püsis tööjõunõudlus majanduses suur: 2016. aasta esimesel poolel kasvas koguhõive 1,8% ja keskmise palga kasv kiirenes 7,8%ni eelneva poolaasta 6,7%lt. Erinevusi tööturu ja majanduse olukorra vahel saab osaliselt selgitada erinevustega majandussektorite käekäigus. Kapitalimahukas tööstussektoris hõive veidi kahanes ning palgakasv oli majanduse keskmisest väiksem; tööjõumahukas teenindussektoris samal ajal hõive kasvas ja palgakasv kiirenes. Osaliselt tänu suurele nõudlusele, mille mõjul kasvasid palgad jõudsasti, kuid teisalt ka tänu tööturu struktuurireformidele kasvas tööturul aktiivselt osalevate inimeste hulk enam kui protsendi võrra.

Töötuse määr jäi 2016. aasta esimesel poolel 6,5% juurde, umbes samale tasemele kui aasta varem:  lühiajaline töötus kasvas, pikaajaline aga kahanes. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasid, et suurenes nende inimeste arv, kes registreerisid end töötuna eelneva töösuhte lõpu tõttu, kuid samal ajal kasvas ka nende arv, kes lahkusid registrist tänu töö leidmisele.

Keskmise palga kasv 2016. aasta esimesel poolel aasta võrdluses kiirenes. Palgad kasvasid kiiremini erasektoris: esimeses kvartalis välisomanikega ning teises kvartalis Eesti omanikega ettevõtetes. Avalikus sektoris palgakasv samal ajal aeglustus. Kuigi miinimumpalga tõstmine mõjutab otseselt vaid väikest protsenti palgasaajatest, võib see koos palgakasvuga avalikus sektoris mängida olulist rolli palgakasvuootuste kujunemisel. Üldine suur palgakasvuootus muudab ettevõtjale raskemaks palgakulusid oma ettevõtte käekäigu järgi seada.

Võrreldes 2015. aastaga kahanes 2016. aasta esimesel poolaastal veidi erinevus tööjõukulu ja tööjõu tootlikkuse vahel.  Tootlikkuse langus oli varasemast väiksem ja palgafondi kasv ühe töötaja kohta aeglustus mõnevõrra. Võrreldes eelnevate aastatega kasvas 2015. ja 2016. aastal palgafondi osakaal majanduses loodavast lisandväärtusest aga märksa kiiremini. Kui 2013. aastal moodustas see SKPst 45%, siis viimase nelja kvartali keskmisena juba 48%. See näitab, et olukord tööturul on jätkuvalt pingeline ja tööjõupuudus tekitab palgasurvet. Tööjõukulu osakaalu kasv tähendab, et ettevõtete kasumimarginaal väheneb ja teistel võrdsetel tingimustel muutub Eesti tootmise asukohariigina vähem atraktiivseks. Arvestades aga seda, et viimastel aastatel on varasemaid hinnanguid palgafondi suuruse kohta allapoole ja samas SKPd peamiselt üles revideeritud, ümbritseb ka 2015.-2016. aasta tööjõu ühikukulu kasvu hinnangut ebakindlus.

Loe täpsemalt Tööturu Ülevaade 2/2016
Eesti Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud oluline tootmissisend, mistõttu tööjõupakkumise või aktiivsuse muutus mõjutab otseselt potentsiaalset majanduskasvu. Teiseks võib tööturul toimuv avaldada suurt mõju inflatsioonile. Kuna euroala rahapoliitika on orienteeritud hinnastabiilsusele ja Eesti majandus on avatud, saab majandus kohanduda muutustega eelkõige tootmissisendite hindade ja koguste kaudu. Seetõttu on oluline tööturu paindlikkus ja see, et palgatõus vastaks tootlikkuse kasvule ega põhjustaks tootmiskulude suurenemise tõttu liiga suurt inflatsiooni.