Tööealiste arvu kahanemisest hoolimata kasvas 2015. aasta esimesel poolel tööjõu hulk majanduses. Töötajate palgaläbirääkimiste positsioon tugevnes, millele viitab see, et sama tootlikkusega töö eest maksti kõrgemat palka. See omakorda motiveeris inimesi tööturul osalema.
Hõive aastakasv oli 2015. aasta esimesel poolel kiire, kuid tõenäoliselt kergitas seda 2014. aasta juulis jõustunud töötamise registri mõju. Tänu registreerimiskohustusele liikus osa varem varimajanduse töötajaid ametlikku hõivesse. Kvartaliarvestuses on hõive kasv vähenenud 2015. aastal märgatavalt, koos majanduskasvu pidurdumisega.
Tööpuudus on märksa madalam kui meie naaberriikides ja Euroopa Liidus keskmiselt, samuti madalam kui Eesti pikaajaline keskmine. Pika- ja lühiajaline tööpuudus on seejuures kahanenud sarnases tempos, mis viitab sellele, et ka struktuurne tööpuudus on vähenenud. Tööpuuduse kahanemine on aga hakanud lõppema: hooajaliselt silutud töötuse määr 2015. aasta teises kvartalis tõusis. Selle taga oli tõenäoliselt aktiivsem tööjõus osalemine, kuid kolmandas kvartalis lisandus registreeritud töötute hulka varasemast enam inimesi põhjusel, et nende töösuhe lõppes.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta esimesel poolel märksa aeglasemalt kui 2013. aastal, kuid veidi kiiremini kui 2014. aasta keskpaigas. Palgatõus kiirenes osalt tänu kollektiivsetele kokkulepetele avalikus sektoris: hariduses ja meditsiinis. Eesti eraettevõtetes oli palgatõus mõõdukam, mis toetab nende konkurentsivõime säilimist, eriti eksportivas sektoris. Töötamise registri mõjul on aga lisandunud madalapalgalisi töötajaid, mistõttu võib palgatõusu aeglustumine näida statistika põhjal suurem, kui see tegelikult on.
Statistikaameti 2015. aasta sügisese revisjoni tulemusel muutus 2013. ja 2014. aasta tööjõu ühikukulu kasv varasema hinnanguga võrreldes aeglasemaks ja tootlikkuse kasv kiiremaks. 2015. aasta esimesel poolel aga tootlikkus kahanes ja tööjõu ühikukulu aastakasv kiirenes. Lisaks tööjõunappusest tingitud palgasurvele kasvas tööjõu ühikukulu 2015. aasta esimesel poolel mitmel tegevusalal ka välisšokkide mõjul, mis kahandasid mitme tegevusala ettevõtete kasumit. Sellisteks šokkideks võib näiteks pidada energiasektori jaoks madalaid energiahindu maailmaturul, madalat piima hinda ja seakatku epideemiat põllumajanduses ning Venemaa sanktsioonide tõttu vähenenud transiitkaubandust veonduses. Kuigi osa šokkidest on tõenäoliselt ajutised ning nende möödumisel ettevõtete kasumlikkus taastub, ei pruugi varem kogutud kasumid olla piisavad halbade aegade üleelamiseks. Tööjõu ühikukulu kasv suurendab seega riski, et tööandjad vähendavad töökohtade arvu ning tööpuudus suureneb.
Loe täpsemalt tööturu ülevaatest 2/2015
