Turismiäri on maailmas toimuva suhtes vägagi tundlik – kui mõnda piirkonda või riiki tabab õnnetus, nagu äsja juhtus Egiptuses, või on poliitiline olukord pinev, mõjutab see kiiresti turismisektorit. Seejuures on tagasilöökidel pikaajaline mõju.
Majanduskriisi aastatest mäletame, et vähenenud sissetulekute tõttu kärpisid tarbijad kulutusi reisimisele. Loogiline − kuna puhkusereisid pole hädavajalikud nagu näiteks söömine või elektriarve maksmine, on nende arvelt lihtsam kokku hoida. Ka äriturismis andis majanduse kehv käekäik kohe tunda − ettevõtted vähendasid konverentsidel ja väliskomandeeringutes käimist ning praegugi loetakse raha hoolikamalt kui enne kriisi.
Majanduslik ebakindlus ja massimigratsioon
Oluline reisimise aktiivsuse mõjutaja on ka poliitiline olukord. Majanduslangus Venemaal on kaasa toonud heldete kulutajatena tuntud Vene turistide arvu vähenemise. Kreeka majandusmured on kaua kestnud ning toonud riigi pealinna tänavaile aeg-ajalt suuri demonstratsioone, mis võivad turistidele pelutavalt mõjuda. Streigid ja meeleavaldused on tavapäraseks muutunud ka teistes riikides – kui tegemist on transporditöötajate streigiga, mõjutab see otseselt turistide liikumisvõimalusi, kuid ka tavaliste inimeste massiline tänavatele tulek oma meelsuse avaldamiseks ei mõju turistidele julgustavalt. Rääkimata peaaegu kogu Euroopat pinge all hoidvast sisserändajate probleemist, mis samuti turismisektorile hästi ei mõju.
Turismindus on seega olnud pidevalt maailmamajanduses ja -poliitikas aset leidnud muudatuste turmtule all. Siiski näevad maailma turismiettevõtted sektori edasist arengut positiivses valguses ja oodatakse käibe ning kasumi kasvu. See selgus Grant Thorntoni uuringu International Business Report tulemustest, kus küsitleti rohkem kui 30 riigi turismiettevõtjaid. Põhjuseid optimistlikeks nootideks on mitu.
Lendamine muutub odavamaks
Üks neist on näiteks tublisti alanenud kütusehinnad, mis on lennupiletid odavamaks muutnud – õige pisut, kuid siiski. Näiteks International Air Transport Association ootab tänavuse aasta kokkuvõttes 5,1 protsendilist lennupiletite hinna langust.
Teiseks on dollar tugevamaks muutunud: see teeb tublide kulutajatena tuntud USA turistidele välismaale reisimise odavamaks ja sihtkohas saavad nad kulutada rohkem nii majutusele kui ka toidule ja meelelahutusele.
Eesti turismiäri muutujateks Vene ja Aasia külalised
Kui vaadata olukorda Eesti turismisektoris, siis meil on välisturistide statistikas suuremad muutused olnud Venemaalt ja Aasiast saabuvate külaliste osas. Statistikaameti andmed näitavad, et sel aastal on igal kuul vähenenud Venemaalt saabuvate turistide arv. Jätkuvalt aga tuleb Aasia riikidest Eestit uudistama aina rohkem inimesi – septembris oli neid ligi veerandi võrra rohkem kui aasta tagasi samal kuul.
Eestisse saabuvate välisturistide hulk tervikuna on sel aastal alates juulist iga kuu võrreldes möödunud aasta samade kuudega protsendi võrra kasvanud.
Sellele, et välisturistid Eestisse edaspidigi tee leiaksid, ei avalda paraku positiivset mõju Estonian Air’i likvideerimine. Möödunud aastal lendas Eesti rahvusliku lennufirmaga üle poole miljoni reisija. Küllap võtavad teised lennufirmad Estonian Air’i nn magusamad sihtkohad üle, kuid kas rahvusliku lennufirmata suudame tagada piisava arvu otselende kõigisse meile vajalikesse sihtkohtadesse? Isegi siis, kui suudame, tähendab Estonian Air’i kadumine vähemalt lühiajalises perspektiivis reisijatele ebakindlust. Nii et kui välisturistil oli lähiajal plaanis nädalalõpu reisina mõnda Balti riiki külastada, valib ta pigem Riia, sest sinna saab kiiresti ja mugavalt ning Tallinn ja Vilnius (kus lõpetas tänavu mais tegevuse rahvuslik lennufirma Air Lituanica) jäävad kõrvale.
