Igal aastal võetakse finantsasutuste kaudu välja sadu miljoneid eurosid sularahas ja igal aastal kantakse läbi Eesti vähemalt samas mahus raha elektrooniliselt, mille päritolu seaduslikkus tekitab kahtlusi. 

Sularaha ei tooda enam kotiga tellerile, vaid kotiga pangaautomaati 

Sularaha on siiani kuningas – seda tuuakse panka ja viiakse jälle välja. Enamasti näib, et pigem siit minema. Lootes vältida panga poolset tähelepanu, kasutatakse sissemakseks juba ammu automaati ning suuremas summas väljavõtuks väiksemaid finantsasutusi, kes saavad sularaha pankadelt ja/või sularahakeskusest tellida.

Sularaha hulk, mis pankadest välja liigub on murettekitavalt suur. Kuhu see siis läheb? Eeldatavasti Venemaale, kust see suures osas algselt ka pärit on, kuid võimalik, et ka mujale -näiteks selleks, et siis jälle panka tagasi tulla. Põhjus on lihtne. Sularaha võimaldab anonüümsust ning kaotab n-ö raha jälje, mistõttu sularaha oli ja jääb, vähemalt praeguseks. 

Raha jälge soovitakse kaotada selleks, et raskendada selle sidumist kuriteoga, mille toimepanemise teel ta teeniti. Praegu on Eestis nii, et kui raha ebaseaduslikku päritolu ei suudeta näidata ja selle allikat tuvastada, siis ei saa seda ka konfiskeerida. Seda siis tingimusel, et selle valdaja muude kuritegudega vahele ei jää, sest siis läheb ilmselt ka rahaga tema jaoks halvasti. Seega, kui musta raha omanik sularaha täis spordikotiga seda deklareerimata piirile ei torma, siis võib ta ennast üsna kindlalt tunda, kui temaga sama karjääri valinud kolleegid seda just ära ei varasta.

Meile teadaolevalt on suurem osa mustast rahast pärit Venemaalt, kuhu see ka pestuna tagasi suundub. Samas peidetakse Venemaalt pärinevat nii kriminaalset kui ka legaalset tulu madala maksumääraga piirkonnas registreeritud ettevõtete kaudu üha enam välismaale. Raha teenitakse valdavalt korruptsiooni (näiteks vargus suurte riiklike objektide ehitustelt, muu riigivara vargus, pistis) ja maksupettuse (võltsitud maksudeklaratsioonid, maksude optimeerimine) teel. Ilmselt on ka palju teisi allikaid, nagu narkootikumid, inimkaubandus jne. Samas otsib väga suur osa Venemaaga seotud rahast siit või siitkaudu vaid peidupaika Venemaa bandiitide ja korrumpeerunud ametivõimude eest. Samas on see muutumas viimasel ajal ehk liialtki mugavaks põhjenduseks, kuna seda kuuleb ka enam mitte nii korralike ärimeeste suust. 

Tankist värvatakse välisriigi metsadest, mitte Eestist 

Nii Eestit kui ka Lätit kasutatakse lihtsa ettevõtete asutamise korra tõttu selleks, et avada kontosid ettevõtetele, mis neis riikides tegutseda ei kavatse, kuid teevad „äri” näiteks Lõuna-Itaalias, kust on pärit ka nende direktorid, kes ilmselt on üheks korraks pangakontorisse "ekskursioonile" toodud selleks, et mitte kunagi enam tagasi tulla. Selge see, et nemad ei ole need, kes internetipangas firma arveldusi korraldama hakkavad.

Seejuures on võimaluse puudumine kurikael kohale tuua ja ta vastutusele võtta on üheks suurimaks riskiks ka e-residentsuse projektis. Samas ei ole see muidugi eraldi selle projekti mure, vaid globaliseerumisega kaasnev paratamatus, millele on vaja lahendus leida. 

Teemandid, krüptoraha ja innovatiivsed makselahendused on heaks alternatiiviks, kuid siiski veel kaugeltki mitte mainstream 

Teemandid on mugav alternatiiv sularahale. Nad ei oma küll kõiki sularahaga võrreldavaid omadusi, nagu näiteks lihtne vahetatavus, kuid see on ajas muutunud, mis on kaasa toonud ka suurenenud huvi. Teemante saab osta juba mõnda aega ka internetis, iseasi, kas raha vastu ka teemandid saab.

Mis puudutab makselahendusi ja krüptoraha, siis nende turuosa, usaldusväärsus ja võimalused ei ole veel arvestatavad selleks, et vanade meetoditega konkureerida. Maksevahendajate bilanss hetkel suurt hulka kuuma musta raha välja veel ei kannata, see torkab silma ja muudab ettevõtte ebastabiilseks, samuti on krüptoraha liiga ebausaldusväärne ja -stabiilne selleks, et tõeliselt suuri summasid käsitleda.

Kui mõni suurim tegija välja jätta, siis on kurjategijad kasutanud Eestiga seotud maksevahendajaid enamasti vaid erinevates petuskeemides, kasutades väljapetetud raha pangasüsteemist välja saamiseks tervet maksevahendajate ahelat ning tankisti, mis muudab raha tagastamise pea võimatuks.

Selge see, et see on muutumas. Bitcoin oli selles valdkonnas alles algus. 

Teiste soov vähendada riski on suurendamas meie riski 

Trahvid, mis on ületanud mõnel juhul miljardi euro piiri, on teinud rahvusvahelised suurpangad ettevaatlikuks ning riskipõhise lähenemise asemel kasutatakse mõnes regioonis/valdkonnas riski vältimist. Otsustavaks faktoriks on kasu ja riski suhe ning reputatsioon.

Derisking ehk riski vältimine on tegevus, kus pank selle asemel, et rakendada riskipõhise lähenemisega kaasnevaid tugevdatud hoolsusmeetmeid nagu näiteks tehingute põhjalikum jälgimine, püüab riski maandada selle vältimise teel. 

Näiteks Krimmis elav meremees, kes töötab Eesti laevakompaniis madrusena, jääb oma palgast selle tõttu ilma, et välispank ei taha Krimmi suhtes kehtestatud sanktsioonide tõttu teha ühtegi makset, mis on seotud Krimmiga. Ja see ei puuduta ainult Krimmi. Seda on saanud tunda Läti, ja tulevikus võib see puudutada ka Eestit – seda juhul, kui Eesti peaks millegi väga negatiivsega silma paistma. Ja selleks ei ole meil vaja ise mitte midagi teha, piisab sellest, kui olukord Ukrainas veel oluliselt eskaleerub. Eestit mõjutab sellest aspektist enim Ukraina, Venemaa ja Valgevene lähedus. Meie õnneks Läti reputatsiooni mure, mida neile mitmed suurpangad omistavad, meid veel oluliselt ei mõjuta. 

Kuidas mõjutab derisking Eesti pangandust ja panga klienti? Meie riigi ja regiooni väiksuse tõttu kahjuks otseselt ja negatiivselt. Selleks, et Eestis tegutseva panga klient saaks teha makset näiteks USA dollaris, on vaja dollari vahendamise loaga panka, kellega Eestis tegutseval pangal peab olema sõlmitud vastav leping. Lihtne? Kahjuks mitte, sest panku, kes USD-i meie regiooni kliendi huvides on valmis vahendama, ei ole just pikk järjekord. Loetlemiseks piisab ühe käe sõrmedest ja mõni jääb veel varukski. Mitmed olulised suurpangad on oma tegevust siin viimase aasta-paari jooksul juba koomale tõmmanud, kuna kasumi ja riski suhe ei ole suure panga silmis meie regiooni kasuks. 

Ilmselt on kõigile selge, mida teeb pakkumise vähesus suure nõudluse korral hindade ja tingimustega. 

Soovitus muutub seaduseks ning rahapesu tõkestajad tegelevad rahapesu tõkestamise kõrval aina enam rahvusvaheliste sanktsioonidega 

Kui USA poolt kehtestatud piirangud olid varem kohustuslikud vaid USD arveldamisel, siis nüüd tuleb nende järgimisega leppida ka arveldamisel muus valuutas, ning seda ülalmainitud derisking‘u tõttu. Rahvusvahelised sanktsioonid on muutunud aja jooksul nii oluliseks, et nõuavad pankadelt varsti enam ressurssi, kui rahapesu tõkestamine. Seejuures ei ole mängureeglid selles valdkonnas kuigi selged. Loodetavasti see muutub ajas ja Euroopa Liidu tasandil. Töö selles suunas juba käib.  

Uus rahapesu tõkestamise direktiiv suurendab oluliselt rikkumistega kaasnevaid trahve, eks saame näha, mis see kaasa toob. 

Sularaha, tankistid, komplekssed tehingud finantsinstrumentidega ja variettevõtted – need on olnud ja jäänud suurimate rahapesuskeemide osalisteks ning seda ilmselt ka ettenähtavaks tulevikuks. Mis on muutunud ja alati muutumas, on see, kuidas vanu vahendeid kasutatakse, ning vahendid, millega kogu protsess keerulisemaks muudetakse. Kui kunagi ammu-ammu pidi relvade ostmiseks sularaha kasutama või tegema suurel hulgal pangaülekandeid, siis nüüd on võimalus kauba eest maksta bitcoinides (nn silk road).

Samuti on nüüd võimalik Eestis asuvast pangast varastatud (näiteks kliendilt välja petetud) raha kanda sekundite jooksul välismaale, mis varem ei olnud võimalik, sest välismakse teostamine pangandussüsteemi vahendusel võtab oluliselt rohkem aega ja võimaldab seetõttu pettuse/kahtlase tehingu tihti enne kahju realiseerumist peatada.