auto koolitus
Pühapäev, 24. Juuni
 

Väliskaubanduse käibekasv teises kvartalis aeglustus

Autor
Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist

Kaupade ekspordikäibekasv tugev, kuid ekspordimahukasv pidurdus

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas juunis aastases võrdluses 8% ja import 6%. Kaupade ekspordi ja impordi kasv teises kvartalis aeglustus: kui esimeses kvartalis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 13% ja import 17% (suure mõjuga oli laeva sisseost Soomest), siis teise kvartali kasvud olid vastavalt 6% ja 7%. Kuigi teises kvartalis nii ekspordi- kui impordihindade kasv veidi aeglustus, toetasid need väliskaubanduskäibeid jätkuvalt väga tugevasti. Kaupade ekspordimaht (ehk kui kõrvaldada hinnakasvu mõju) jäi teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes aga ligikaudu samale tasemele ning impordimaht kasvas 3% (esimeses kvartalis kasvasid mahud vastavalt 6% ja 10%).

Ekspordikasvu aeglustumise taga mobiilsideseadmete väljaveo langus

Kõige enam olid teises kvartalis ekspordikasvu aeglustumise taga mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine, mis moodustas ligikaudu poole kasvu aeglustumisest. Mobiilsideseadmete ekspordikäive vähenes vaatamata sellele, et nende ekspordihinnakasv teises kvartalis kiirenes. Mobiilsideseadmete eksporditellimused on languses olnud juba 10 kuud järjest (teises kvartalis see langus isegi süvenes), mistõttu võib eeldada, et ka veel vähemalt eesolevatel lähikuudel jätkub nende väljaveo langus, mis avaldab negatiivset mõju kogu kaupade ekspordile (mobiilisideseadmed moodustavad kümnendiku kogu kaupade ekspordist). Samuti aeglustus oluliselt veel põlevkiviõli-, puidu- ja metallitööstuse ekspordikäibe kasv. Põlevkiviõli- ja puidutoodete hinnakasv teises kvartalis aeglustus. Samas on näiteks põlevkiviõlitoodete mahukasv isegi kiirenenud.

Välisnõudlus ja ekspordihindade kasv toetavad ekspordikäibe kiiret kasvu

Vaatamata kaupade ekspordi kasvu aeglustumisele teises kvartalis, on sel aastal ekspordikasv tugev olnud. Selle taga on nii paranenud välisnõudlus, kuid ka ekspordihindade kasv. Kuna Eesti eksporditehingud tehakse valdavalt euros (väärtuse järgi ligikaudu 85%) ning USA dollaris on tehinguid umbes kümnendik, siis ei tohiks tugevam euro otseselt meie ekspordile olulist negatiivset mõju avaldada. Kõige enam tehakse Eestis dollaris väliskaubandustehinguid naftatoodete (väärtuse järgi üle 40% tehingutest) ning elektriseadmete ja elektroonikaga (ligikaudu 20%). Seega mõjutab euro tugevnemine dollari suhtes peamiselt meie põlevkiviõlitootmist (samas aitab valuutakursimuutuste vastu riskide maandamine).

Eesti ettevõtted on ekspordi väljavaadetes optimistlikumad

Eesti ettevõtete eksporditellimused on kasvamas ning nad on lähikuudel ekspordi paranemise suhtes muutunud üha optimistlikumaks. Eriti tugev hüpe positiivses suunas toimus teises ja kolmandas kvartalis (praegused hinnangud tublisti üle 10 aasta keskmise). Samuti on eksportivate ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime nii Euroopa Liidu turul kui ka väljaspool seda paranenud. Selline hinnang läheb hästi kokku alates juba 2015 aasta algusest, eriti aga alates möödunud aasta lõpust, aeglustunud tööjõu ühikukulu kasvuga, mis tähendab seda, et tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe on vähenenud ning see avaldab positiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele.

Meie hinnangul jääb tugev välisnõudlus lähiajal küll püsima, kuid järgmisel aastal ootame selle kasvu tagasihoidlikku aeglustumist.

Teise kvartali väliskaubanduspuudujääk pidurdas vähem majanduskasvu

Koos ekspordikasvu aeglustumisega, aeglustus teises kvartalis ka kaupade sisseveo kasv. Kaupade impordikasv aeglustus ka ilma jaanuaris sisseostetud laeva arvestamata. Osaliselt võib põhjuseks pidada möödunud aasta teise kvartali kõrgema võrdlusbaasi mõju. Samas on impordikasv jätkuvalt üsna tugev, mis tähendab lähiajal tootmismahtude kiire kasvu jätkumist (Eesti majandus on väga impordisõltuv).

Kui jätta väliskaubandustasakaalu arvestusest välja sisseostetud laev (sest SKP esimese kvartali arvestuses lisati see tasakaalustamiseks eksporti), siis väliskaubandustasakaal veidi paranes nii möödunud aasta teise, kui ka käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes. Seega pidurdas esialgsete arvestuste järgi väliskaubanduspuudujääk käesoleva aasta teise kvartali majanduskasvu vähem (samas tehakse SKP arvestustes mitmeid muudatusi väliskaubandusstatistika numbritesse, mis võib seda pilti muuta).

  • Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
  • Allikas: Swedbank
Teejuht 2019

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti hakkamasaamist määrab tulevikus tööhõive tase 21.06.2018

    Arenguseire keskuse tellitud uuringust selgub, et järgmise paarikümne aasta jooksul tööealine elanikkond küll väheneb, kuid kuna inimesed osalevad tööturul üha aktiivsemalt, jääb töötavate inimeste osakaal võrreldes ülalpee ...
    Loe edasi..

  • Avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu sai valitsuse heakskiidu 21.06.2018

    Valitsus kiitis neljapäeval, 21. juunil 2018. a heaks avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi võetakse riigisisesesse õigusesse üle avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesm& ...
    Loe edasi..

  • Õppelaenu suurus tõuseb kahe tuhande euroni 21.06.2018

    Valitsuse 21. juuni 2018. a otsuse järgi on uuel õppeaastal riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot laenutaotleja kohta. Õppelaenu maksimaalmäära kehtestamisel arvestati seda, et laenu võtjaid on väga vähe ja sellisel tase ...
    Loe edasi..

  • Aktsiisipoliitika on kasvatanud varimajandust 21.06.2018

    Eesti maksumaksjate liidu hinnangul on riigi aktsiisipoliitika tulemusel kasvanud nii piirikaubandus kui ka varimajandus. "Kahjuks on praeguse aktsiisipoliitika tulemusena hoo sisse saanud piirikaubandus ning kasvanud salaturg. See on jätnud Eesti ühiskonna ilma vajalikest maksutulud ...
    Loe edasi..

  • Möödunud aasta oli turismis rekordiline 13.06.2018

    2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Luminor
  • Nuku
  • epood
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256253  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
81  Koolitust
22366  Artiklit
52748  Registreerunud kasutajat
36238  Nädalakirja tellijat
33386  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017