Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ning aastases võrdluses süvenes hinnalangus 0,9 protsendini. Möödunud aasta kokkuvõttes langesid hinnad 0,5 protsenti. Euroalas püsis aastane hinnatõus esialgsetel andmetel detsembris 0,2 protsendil.
Tarbijahindu on viimased poolteist aastat hoidnud languses välismaailma mõjutused. Pärast sügise alguses toimunud stabiliseerumist hakkas nafta novembris taas kiirelt odavnema ning selle aasta alguses on nafta hind kukkunud juba rohkem kui kümne aasta madalaimale tasemele. Odavneva nafta mõjud kandusid detsembri tarbijahindadesse. Lisaks soodustas hindade langust soojast detsembrist tingitud elektri börsihinna langus novembriga võrreldes ligi viiendiku võrra. Kokkuvõttes oli kütust, soojust, elektrit ja gaasi hõlmav tarbijahindade energia komponent kümnendiku võrra odavam kui aasta tagasi.
Teenuste hinnatõus pidurdus detsembris. Põhjustena võib välja tuua lennukipiletite hindade kõikumise, lisaks sideteenuste odavnemise ning ka üürihindade stabiliseerumise suurenenud pakkumise mõjul. Euro odavnemine on pehmendanud nafta ja teiste toorainete odavnemise mõju siinsetele hindadele, kuna nendega kaubeldakse USA dollarites ning lisaks toetab nõrgem euro pikema viitaja vältel erinevate tööstuskaupade hindade tõusu. Riiete ja jalatsite hinnad olid sel põhjusel detsembris 3,5 protsenti kallimad kui aasta tagasi.
2015. aasta kokkuvõttes oli tarbijahindade langus mõnevõrra (0,5% vs 0,3%) suurem kui rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis, kuna toorained on odavnenud oodatust rohkem. Võttes arvesse väga madalaid naftahindade ootusi lähitulevikus, mida kajastavad naftafutuurid, ning Hiina kui maailma suurima toorainete importija kasvuraskusi, siis väliskeskkonnast tulenevad hinnasurved jäävad sel aastal tagasihoidlikuks. Kuigi veebruarist lisanduvad mitmed aktsiisitõusud ning võrdlusbaas on madal, ei pruugi hinnad lähikuudel tõusule pöörduda.
