Valitsuse eelarvestrateegia 2017-2020 keskendub majanduskasvule, perede majanduslik kindlustunde kasvatamisele ja riigi julgeolekule

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Valitsuse tänasel istungil heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia 2017–2020 keskendub majanduskasvule, perede majandusliku kindlustunde kasvatamisele ja Eesti riigi julgeolekule.

"Suurema majanduskasvu nimel jätame rohkem raha majandusse. Madalamad tööjõumaksud ning tulumaksutagastus jätavad järgmisel aastal majandusse ligi 100 miljonit eurot rohkem raha. See kasvatab tarbimist, säästmist ja investeerimist,“ ütles rahandusminister Sven Sester. "Lisaks lihtsustame ettevõtlust – edaspidi ei pea väikeettevõte hakkama käibemaksukohuslaseks, kui tema käive on vähem kui 40 000 eurot. Kui majandus kasvab, saame kasvatada meie riiklikku julgeolekut ja perede kindlustunnet ja toetada sündimuse kasvu."

Valitsuse koalitsioonilepinguga seatud prioriteetidele panustab valitsus järgmisel neljal aastal täiendavalt maksuraha 1,5 miljardit eurot, sealhulgas järgmisel aastal 302 miljonit eurot.

Sellest majanduskasvu edendamiseks on kokku ette nähtud nelja aastaga 332 miljonit eurot ja järgmisel aastal 74 miljonit eurot. Sealhulgas investeerib valitsus teedesse, haridusse ning ettevõtlus- ja transpordiinfrastruktuuri ja suurendab investeeringuid teadusse. Töökohtade hoidmiseks suurendab valitsus põlevkivisektori konkurentsivõimet. Riigi tegevuskulude ja palkade kasvu on kavandatud üksnes valitud prioriteetsetes valdkondades.

Madalapalgaliste toimetuleku suurendamiseks on neljaks aastaks ette nähtud 515 miljonit eurot (2017. aastal 89,7 miljonit eurot). Selle hulgas on 38,1 miljonit eurot aastas madala sissetulekuga töötajatele täiendavaks tulumaksutagastuseks.  Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja laste sünni soodustamiseks on neljaks aastaks kavandatud 346 miljonit eurot (2017. aastal 44,2 miljonit eurot).

Eesti julgeoleku tugevdamiseks on kavandatud täiendavalt 95 miljonit eurot, sealhulgas järgmisel aastal 33,7 miljonit eurot, ja riigi ja kohaliku halduse reformiks ning ääremaastumise leevendamiseks 194 miljonit eurot (2017. aastal 60 miljonit eurot).

Eelarvestrateegia esimese aasta kava on 2017. aasta riigieelarve protsessi alus. Strateegiaga kiidab valitsus heaks järgmise nelja aasta eelarvepoliitilised eesmärgid ning annab ülevaate valitsuse prioriteetide täitmisest koos nende rahastamiskavaga valitsemisaladele. Samuti esitatakse dokumendis riigi tulude prognoos.

Riigi eelarvestrateegia tagab pikema vaate riigi ja valdkondade arengu suunamisel. Eesmärk on tagada nelja aasta perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Strateegia on koostatud lähtuvalt valitsuskabineti nõupidamistel tehtud otsustest ja ministeeriumide tagasisidest, arvestades rahandusministeeriumi majandusprognoosiga nähtud võimalusi.

Valitsus jätkab järgmisel neljal aastal kestliku eelarvepoliitikaga, seades aastal 2017 eesmärgiks valitsussektori eelarve struktuurse ülejäägi mahus 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja edaspidi struktuurse tasakaalu. Riigieelarve seaduse järgi peab valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olema tasakaalus või ülejäägis. Valitsussektor hõlmab ka kohalikke omavalitsusi, töötukassat ja haigekassat, millel on oma eelarved.

Valitsus kiitis täna heaks ka stabiilsusprogrammi. Vastavalt Euroopa Liidu eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele peavad liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid. Alates 2011. aastast esitab Eesti kui Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) täieõiguslik liige Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule stabiilsusprogrammi.

Stabiilsusprogrammi eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat Euroopa Liidu liikmesriikide sõlmitud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisel, mis piiravad liikmesriikide lubatud valitsussektori eelarve puudujääki ja võlakoormust. Stabiilsusprogramm lähtub riigi eelarvestrateegia eesmärkidest, valitsuse üldeesmärkidest ja nende rahastamise kavast. Stabiilsus- ja konvergentsiprogramme hindavad Euroopa Komisjon ja liikmesriike esindav Euroopa Liidu Nõukogu, see on osa Euroopa majanduspoliitika koordinatsioonist ja järelevalvest.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll