Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis varimajanduse uuring, mis käsitleb illegaalset alkoholi ja tubakatoodete turgu ning ümbrikupalkade temaatikat. Uuring põhineb 2014. aasta lõpus täiskasvanud elanike hulgas läbi viidud küsitluste tulemustel ja statistika analüüsil.
"Varimajanduse mõju ja osakaal Eesti majanduses on stabiilselt vähenemas, üha suurem hulk ettevõtjaid ja töötajaid peab oluliseks ametlike lepingute alusel töötamist ja maksude ausat tasumist," sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul on ümbrikupalkade vähendamiseks teinud suure töö ära ettevõtjad ise, kes on tulnud kaasa töötamise registreerimise muudatusega. "Eelmise aasta tuludeklaratsioonide järgi tekkis ametlik sissetulek esmakordselt üle 20 000 isikul. Samal ajal on püsivalt suur probleem osalise ümbrikupalga maksmine. Selle lahendamisel on oluline roll ka ettevõtjatel, et tulla vastu töötajate kasvavale ootusele saada ametlikku sissetulekut," rääkis Kuuse.
Salaalkoholi uuringu põhjal selgus, et alkohoolseid jooke tarbis 2014. aastal üldse 79 protsenti vastajatest ja neist kolm protsenti oli aasta jooksul ostnud ka salaalkoholi. Eelnenud aastaga võrreldes on illegaalse alkoholi tarbijate osakaal vähenenud 1 protsendipunkti võrra. Salaalkoholi osteti peamiselt odavama hinna tõttu – madala hinnaklassi viinaga võrreldes oli salaviin 30 protsenti odavam. Illegaalse alkoholi kaubandus on muutunud varjatumaks ja müük on aina enam avalikest kohtadest liikunud privaatsemasse keskkonda – nii oli 2014. aastal 73 protsenti tarbijatest ostnud salaalkoholi müüja juurest kodust. Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste alusel tarbiti 2014. aastal ühtekokku 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi, mis moodustas Eesti elanike tarbitud viinast 17-21 protsenti. Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 11,8 miljonit eurot.
Ka illegaalsete sigarettide tarbimine on vähenenud. Salasigarette oli 2014. aastal ostnud teadlikult 19 protsenti suitsetajatest, aasta varem oli neid 21 protsenti. Peale ostjate vähenemise tarbiti salasigarette ka harvemini – neid pidevalt ostnud suitsetajate osakaal langes 5 protsendilt 3-le. Kõige enam oli salasigarettide ostjaid Kirde-Eestis, kus neid oli teadlikult ostnud 56 protsenti suitsetajatest. Illegaalsete sigarettide ostjaid oli enam ka mitte-eestlaste, 18-29 aastaste ja madalama sissetulekuga elanike hulgas. Salasigarettidega kaubitsetakse kõige sagedamini tänaval, kust neid oli hankinud ligi pool illegaalsete sigarettide ostjatest. Peamiselt on salasigaretid pärit Venemaalt, aga ka Valgevenest. EKI arvutuste kohaselt realiseeriti 2014. aastal Eestis 430 miljonit salasigaretti, mis moodustas 19-22 protsenti kogu sigarettide siseturumahust (st. turistide ostusid arvesse võtmata). Riigil jäi illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 58,5 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu.
Ümbrikupalka saanud töötajate osakaal 2014. aastal langes, moodustades 7 protsenti kõigist palka saanud inimestest (2013. aastal 11 protsenti). Illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest 33 protsenti (2013. aastal 39 protsenti). Kõige rohkem on mustalt töötamine levinud ehitusvaldkonnas, kust oli töötasu saanud 31 protsenti kõigist ümbrikupalga saajatest. Tööl käivatest elanikest 71 protsenti ei pooldanud ümbrikupalkade maksmist, samas 7 protsenti oli mustalt töötamise poolt. Ümbrikupalga saajatest pooldas illegaalset töötasu aga 30 protsenti. Kuigi ümbrikupalkade maksmine on vähenenud märkimisväärselt, jäi riigil selle tulemusel 2014. aastal laekumata maksude näol saamata 93 miljonit eurot.
Eesti Konjunktuuriinstituut on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel teinud illegaalse alkoholi ja tubakatoodete tarbimise ning varimajanduse uuringuid alates 1998. aastast.
