LHV panga ökonomist Heido Vitsur ütles, et optimaalne aastane hinnatõus peaks olema 2 protsendi lähedal ja augusti 0,3 protsendiline tarbijahinnaindeksi tõus ei ei saa majandusele kasvustiimuliks olla.

Vitsur rääkis BNS-ile, et augustikuu 0,3 protsendiline hinnatõus ei saa isegi teoreetiliselt turule mingiks kasvustiimuliks olla, eriti arvestades seda, et hinnatõus oli põhjustatud aktsiiside tõusust. "Mõju saab pigem olema vastupidine, sest aktsiiside kallinemine toob vähemalt mingiks lühemaks perioodiks endaga kaasa musta turu elavnemise ja turu mõningase ümberjagamise," märkis ta.

Lisaks tõi Vitsur välja, et kuigi nafta maailmaturuhind on samal tasemel, mis möödunud aasta samal ajal, ei ole see enam langustrendis, vaid on stabiliseerunud. Seega hakkab selle teguri mõju Vitsuri sõnul hindade tasemele tasapisi kaduma ja nagu praktika on näidanud, jõuab kaupade kallinemise mõju hindadesse kiiremini kui nende odavnemise mõju.

Tuleviku hinnataseme prognoosimiseks tasuks Vitsuri arvates jätta indeksist välja administratiivselt ja kütuste hinnast mõjutatud hinnad, kuna see näitab, et muus osas on hinnad augustis aastaga kallinenud isegi enam kui pool protsenti.

"Siit järeldub, et kui kütuste hind jääb eelolevatel kuudel umbes samale tasemele kui praegu ning valitsus oma aktsiisipoliitikat ei muuda, polegi meil eelolevatel kuudel enam eriti põhjust hinnalangusest rääkida," märkis ta.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning möödunud aastaga võrreldes 0,3 protsenti. Euroalas püsis hinnatõus esialgsetel andmetel 0,2 protsendil.