Maksumenetluses kohaldatav nn eelarest on mõeldud kohalduma väga erandlikel juhtudel. Maksuhalduri praktika on kujunenud kahjuks teistsuguseks ning vajadusel tuleb enda õigused kohtus maksma panna. Värske kohtulahend tõmbab eelduslikult maksuhalduri tegevusele pidurit.
Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on rahvakeeles eelarest. Selle kohaldamine maksumenetluses muutus võimalikuks 2009. a.
Eelaresti rakendamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et konkreetse maksumaksja tegevuse tõttu võib määratava maksusumma sundtäimine osutuda oluliselt raskemaks. Kuna tegemist on äärmusliku abinõuga peab maksuhaldur selles küsima halduskohtult loa. Loa andmise üle otsustamisel pole maksumaksjal kaasarääkimise võimalust. Seaduse seletuskirjast nähtuvalt peab halduskohtult loa küsimine kaitsma maksumaksjat "[…] täitevvõimu rutakate otsuste eest […]". Ühtlasi rõhutab seletuskiri, et vastavad täitetoimingute tagamised on väga erandlikud ning vastavaid loataotlusi esitatakse halduskohtule aasta jooksul umbes 25.
Praktika on kujunenud teistsuguseks ning eelaresti kohaldamine pole sugugi harv juhus. Tihtipeale saadakse kohaldatud eelarestist teada alles siis, kui minnakse pahaaimamatult nt oma korterit müüma.
Hiljutine Tallinna ringkonnakohtu lahend asjas 3-14-52392 analüüsis järjekordset kaasust, kus maksuhaldur oli kohaldanud eelaresti. Antud kaasuses tekkis maksuhalduril kahtlus, et maksunõude sundtäitmine raskeneb oluliselt mh põhjusel, et äriühingul oli esitamata eelmise aasta aruanne.
Kohtulahend andis maksuhalduri kahtlustele ja nende põhjendustele karmi hinnangu. Kuna maksuhalduri poolt on põhjenduste väljatoomine tihtipeale probleemkohaks, võib üles kerkida ka mitmete teiste eelarestide õiguspärasuse küsimus. Tasub teada, et eelaresti mahavõtmist saab kohtult taotleda ka juhul, kui eelaresti seadmiseks antud loa vaidlustamistähtaeg on juba möödunud.
Artikkel on avaldatud advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid e-teatajas Maksuõigus juuni 2015