Kaasaegne tööelu paneb aju tervise proovile, sest hüppame pidevalt ühelt asjalt teisele ning kannatame erinevate segajate tõttu.
Soome neuroteadlase Minna Huotilaineni sõnul on ühelt asjalt teisele hüppamine ebatõhus ning kasvatab vigade arvu, aga ennekõike on see suur koormus ajule.
On natuke hirmutav kuulda, et inimene, kes on aastaid proovinud teha tööl mitut asja üheaegselt, jätnud pidamata pausid, ei ole saanud vabal ajal piisavalt puhkust, on sellega tekitanud endale olukorra, kus aju ei toimi enam normaalselt.
Sellele seisundile on olemas ka nimi: ADT (attention deficit trait). Selle all kannataval inimesel on halb keskendumisvõime ja ta reageerib tavapärasest kergemini erinevatele segajatele, nagu näiteks telefoni teated ja sõnumid.
Minna Huotilainen koos oma kolleegi Mona Moisalaga kirjeldavad ADT nii, et inimene oleks nagu pidevas häireolukorras, valmis kogu aeg hakkama tulekahju kustutama.
Selgita välja, milline on sinu keskendumisvõime
Teadlaste sõnul on tänapäeva ühiskond täis selliseid keskendumisvõimetuid inimesi. Veel 1980-ndatel töötati nii, et kui üks ülesanne oli valmis saadud, siis peatuti hetkeks mõtlema, et mida teha järgmiseks.
Enam selliseid peatumise hetki tööpäevades sageli ei ole, vaid aju töötab täiskoormusel kogu aeg. Kogu taastumine jääb vabale ajale ning paljud on siis nii väsinud, et taastumine ei õnnestu. Ei ole ime, kui nad tunnevad ennast päeval hajameelsena ning tööpäeva järel on omadega täiesti läbi.
Julge olla “levist väljas”
Ajule oleks hea, kui tööl oleks rohkem hetki, kui hinge tõmmata – istuda kohvitass käes ja lihtsalt mõelda või lobiseda töökaaslastega.
Peaks julgema ka olla “levist väljas”, et saaks keskenduda, süveneda ja lõõgastuda. Sellisel ajal sünnivad just parimad ideed. Seetõttu ei pea ennast halvasti tundma, kui teed mõttetööd.
Sageli võib lahendus keerulisele tööprobleemile tulla näiteks rattasõidul töölt koju, saunas või metsas jalutades. Kui segajaid ei ole, siis mõte liigub.
Neuroteadlase arvates peab töid tegema targemalt. Halvimal juhul võib praegune töökultuur viia juba 30. eluaastates haiguspuhkusele või muuta isegi töövõimetuks. Veel suurem hulk on neid, kes töökoormuse tõttu läbipõlevad.
Lahendusena uus tööaja “seadus”
Huotilainen ja Moisala pakuvad olukorra lahendamiseks uut tööaja “seadust”. See on teatud mõttemäng, kus ööpäev on jagatud neljatunnisteks tsükliteks tavalise kaheksatunnise tööpäeva asemel.
Kesksel kohal on see, et ööpäevast teatud aeg on määratud oluliste asjade tegemiseks, mida ei tohi segada, näiteks kell 8.00-12.00. Teadlased nimetavad seda voo etapiks. Aga nagu kõigis teisteski uue tööaja seaduse tsüklites, tähtsad ei ole kellaajad, vaid see, et erinevatele asjadele on broneeritud oma aeg.
Kõik tööülesanded ei ole inspireerivad, aga need on siiski vaja ära teha, selleks on nn aganate aeg, näiteks kell 12.00-16.00.
Kell 16.00-20.00 on empaatia etapp, mille eesmärk on teistele andmine. Õhtul on veel oluline pidada rahunemise etappi. Teadlaste sõnul on vaja vähemalt kaks tundi, et saaks keha ja meele rahunemisseisundisse.
On lohutav kuulda, et ADT ei ole jääv seisund. Aju rahuneb, kui tal lasta rahuneda.
Niimoodi taastub keskendumisvõime
- Ole rõõmus, kui märkad olukordi, kus sinu keskendumisvõime on häiritud. See on esimene samm, et olukorda parandada. ADT seisund on siis, kui inimesed rabelevad nii palju, et nad isegi ei märka, et nende keskendumisvõime on häiritud.
- Peatu mõtlema, mis sind segas ja miks. Mis on need olukorrad, kui töö tegemine on häiritud nii, et see ärritab? Millal sa olid ise segajaks ja millal keegi teine?
- Õpi magama. Uni on lihtsaim ja tõhusaim viis aju eest hoolitseda. Uni mõjutab peaaegu kõike, sealhulgas ka keskendumist, mälu ja tundeid.
- Planeerige meeskonnas tegemisi pikemalt ette ning seadke individuaalseid ja ühiseid eesmärke. Mõelge koos, miks te teete oma tööd?
Allikas: Oikotie
