Ametid, mis lähemal kümnel aastal nälga ei jäta

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Õpilane Õpetaja Tahvel Kool

“Näha on, et eelkõige jääb puudu tehnilise väljaõppega spetsialistidest,” ütleb OSKA arendusjuht Tiia Randma. Samuti napib seoses elanikkonna vananemisega meil hooldustöötajaid ja meditsiiniõdesid, ka õpetajate kõrge keskmine vanus viitab vajadusele uute koolmeistrite järele. Samas läheb üha keerulisemaks tööd leida näiteks raietöölistel ja raamatupidajatel.

“Eriala valides tuleks lähtuda nii inimese enda huvidest ja oskustest ehk sellest, millist tööd ta teha tahaks, kui ka arvestada olukorda tööturul ehk milliseid töökohti Eestis üldse on või kus on võimalik ettevõtlusega leiba teenida,” ütleb OSKA arendusjuht Tiia Randma. Oluline on ka see, kui palju on vastava eriala lõpetanud inimesi juba tööturul ning kas ja kui palju uusi töötajaid soovitud erialal vajatakse. Arendusjuht rõhutab, et kui ametit valides ainult oma huvisid silmas pidada, võib tulevikus ka nälga jääda.

Sotsiaaltööd õpib liiga palju inimesi

OSKA vaatab oma tuleviku tööjõu ja oskuste uuringutes ette viis kuni kümme aastat ning prognoosib, kui palju töökohti ühes või teises valdkonnas olema saab. Seejärel kõrvutab ta oma prognoose vastavat eriala õppivate inimeste arvuga.

“Vaatame oma prognoosides ette maksimaalselt kümme aastat ning hindame võimalikku töökohtade arvu lähtuvalt tööturu tulevikutrendidest. Seejuures peame silmas, kui palju töid automatiseeritakse, milliseid töökohti loob üha laienev tehnoloogiakasutus, millised muutused kaasnevad rahvastiku vananemisega,” räägib Randma. Kindlasti küsitakse prognoose tehes ka nii ettevõtjate kui ka kutse- ja kõrgkoolide arvamust.

Tema sõnul on näha, et eelkõige jääb meil puudu tehnilise väljaõppega spetsialistidest. “Puudu on IT- spetsialistidest, tehnikutest, inseneridest ja tööstusseadmete seadistajatest. Samuti jääb seoses elanikkonna vananemisega puudu hooldustöötajaid ja meditsiiniõdesid, õpetajate kõrge keskmine vanus toob samuti kaasa suure asendusvajaduse senistele pedagoogidele,” tõdeb Randma.

Samas on neidki erialasid, kus juba praegu valitseb tööturul spetsialistide üleküllus. “Keerulisem on tulevikus tööd leida näiteks raietöölistel, raamatupidajatel ja personaliarvestajatel. Lihtsama raamatupidamistöö ja personaliarvestuse teevad aina enam ära programmid. Lõpetajaid aga neil erialadel jagub ning kuna töökohtade arv tulevikus väheneb, siis konkurents tööturul üha suureneb. Kuigi sotsiaaltöötajate ametikohtade arv kasvab, õpib neid juba praegu ülikoolis rohkem, kui neile tulevikus erialast tööd on pakkuda,” loetleb arendusjuht erialasid, kus tõenäoliselt läheb üha keerulisemaks tööd leida. “Samas kõrgkoolis sotsiaaltööd õppinud noored ei lähegi tihti erialasele tööle, sest palga- ja töötingimused neile ei sobi,” lisab ta.

Jalga kipuvad laskma ka pagarid ja aednikud

Põhjusi, miks diplomeeritud spetsialist erialasele tööle ei lähe, OSKA ei uuri, kuid Randma usub, et eelkõige saavad takistuseks töötingimused. “Palgatase on madal, töö on emotsionaalselt või füüsiliselt raske, vahetustega või rutiinne,” teab ta, mis noori eemale peletab. “Enim on omandatud hariduse ja hilisema töötamise vahel märgata kääre majutuses, teeninduses ja kaubanduses, aga tihti ei jõua erialasele tööle ka pagarid ja aednikud. Või püsivad seal lühikest aega,” räägib Randma ja lisab, et kuna tööealiste arv Eestis üha väheneb, peavad ka ettevõtjad aina enam mõtlema, kuidas oma töötajaid arendada ning sobivamaid töötingimusi pakkuda.

Millises ettevõttes inimesed siis töötada tahaksid? “Edukas on selline ettevõte, kelle ärimudel ei põhine tööjõumahukusel ja madalal palgal. Kuna inimesed saavad aina enam valida, kuhu tööle minna, peaksid ka palga- ja töötingimused olema konkurentsivõimelised. Samuti tuleks töötajatele pakkuda karjääri- ja arenemisvõimalusi, et nad ettevõttesse pikemalt püsima jääksid,” räägib arendusjuht ning soovitab mitte unustada ka tehnoloogia võimalusi, et inimesi rutiinsemast tööst vabastada.

Sageli on soovide ja vajaduste vahel käärid

Samas peaksid ka paljud noored Randma sõnul oma mõtlemist muutma. “Kahjuks ei lähe noorte erialavalikud ning tuleviku tööturu vajadused tihti kokku. Tehnilisi erialasid peetakse keeruliseks, samas sotsiaaltöö ja personalitöö on populaarsed,” tõdeb Randma, et ilmselt tuleb nii koolidel kui ka ettevõtetel muudatustest rohkem rääkida. Ning soovitab tööandjatel teha koolidega tihedat koostööd, et parimad lõpetajad endale tööle meelitada.

Kes tahab tööturu tulevikuprognoosidest täpsemalt lugeda, siis OSKA analüüsid on kõigile kättesaadavad aadressil SIIT.

Koolilõpetajat aitab töötukassa karjäärinõustaja

Ilmselt ei tule enamik koolilõpetajatest selle pealegi, et nad võiksid ka töötukassast uurida erinevaid õppimis- ja töötamisvõimalusi, või külastada karjäärinõustajat, et oma lähiaastate tegevusplaan paika panna. Müüt, et töötukassa on vaid vanadele ja laiskadele, on visa kaduma. Tegelikult pakume erinevaid õppimisvõimalusi ka töötavatele inimestele, samuti koostame tööturu analüüse ning pakume kõigile, see tähendab, et ka koolinoortele, karjäärinõustamist,” räägib Eesti Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Lauri Kool.

Karjäärinõustaja aitab inimesel saada selgust, millised on tema tugevad ja millised arendamist vajavad oskused; milliseid oskusi tulevikus tööturul vaja läheb; kuidas tööle või kooli kandideerida jne. Et jõuda selgusele, mida inimene ise oma elus teha tahab ja mis talle üldse sobiks, on oluline karjäärinõustaja juures käia just enne ameti õppimist või töökoha valikut.

“Selle põhjal pannakse kokku noore isiklik karjääriplaan ja analüüsitakse, kuidas seda ka ellu viia. Karjäärinõustamine võib toimuda ka Skype’i, telefoni ja e-kirja teel,” ütleb Kool. Karjäärinõustaja tuleb ka kooli, noortekeskusesse jne ning tema juurde saab registreerida e-töötukassa kaudu või telefonil 15 501.

Lisaks on töötukassal vähese töökogemusega noortele mõeldud programm “Minu esimene töökoht“.

Artikkel avaldati Õhtulehes (11.04.2019).

Allikas:  OSKA

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll