Miks nurmenukke uuritakse?
Nurmenuku vastu tundis suurt huvi juba evolutsiooniteooria alusepanija Charles Darwin. Nurmenukk on teadlaste jaoks muutunud omamoodi mudelliigiks, sest nurmenuku uuringute põhjal saab teha järeldusi ka teiste liikide kohta. Tuntumad mudelliigid, mille abil katseid ja uuringuid tehakse, on veel rott, puuviljakärbes ja pagaripärm. Nurmenukk ongi hea mudelliik, et uurida, kuidas sinu kodukohas ja Eestis laiemalt käib niidutaimede ja tolmeldajate käsi.
Ühiselt kogutud nurmenukuandmete abil saab ülevaate nurmenuku ja temaga seotud liikide käekäigust Eestis. Saab hinnata, millised piirkonnad on looduslikult terviklikud ning millistes piirkondades on olukord halvemaks muutumas.
Juhend vaatluse tegemiseks
Harilik nurmenukk on erikaelne – see tähendab, et taimel esineb kahte tüüpi õisi. Kutsume neid S-tüübiks ja L-tüübiks. S-tüübi õies on peale vaadates näha tolmukaid ning L-tüübil on näha keskel emakakael (pildid). Need nimed on tuletatud vastavalt ingliskeelsetest terminitest short-styled morph ning long-styled morph, kuid eesti keeles võib neid meelde jätta selle järgi, et L-tüüpi õiel on lühikesed tolmukad ning S-tüüpi õiel on tolmukad nii suured, et paistavad õiest välja.
L-tüüp
S-tüüp
Õietüübid vahetavad õietolmu putukate abil – S-tüübi õietolm viljastab L-
tüüpi ning vastupidi. Niimoodi ei saa taim ise ennast viljastada ja see hoiab
ära geneetilise vaesumise: risti viljastamine soodustab geneetilise materjali vahetamist ja geneetilist mitmekesisust. Kõrge geneetiline mitmekesisus on väga oluline taimede elujõulisuse ja pikaajalisuse säilimiseks.
Loe geneetilisest mitmekesisusest lähemalt SIIT.
Tavaliselt on nurmenukukogumikes erinevate õietüüpidega taimede osakaal võrdne ehk umbes 50:50. Kui see tasakaal on paigast ära, väheneb taimedel sobiva partneri leidmise tõenäosus, mistõttu kannatab tolmeldamine ja geneetilise materjali vahetamine. Selle tulemusena aga kahaneb taimede elujõulisus. Paraku on nurmenuku tavapärased kasvukohad – traditsiooniliselt majandatud niidud – kaasaegses maastikus muutumas üha haruldasemaks. Rööbiti niitude kadumisega kahanevad nendest kasvukohtadest sõltuvad liigid. Ulatuslik nurmenukkude arvukuse kahanemine võib paigast nihutada L- ja S-tüüpi õitega taimede tasakaalu kuni selleni välja, et üks tüüp kasvukohast täielikult kaob. Just selliseid maastiku muutustest põhjustatud võimalikke nihkeid S- ja L-tüüpi õitega taimede osakaalus tahamegi teie abiga kaardistada.
Harilik nurmenukk kui putukate abil tolmlev taim sõltub sellest, kuidas käib tolmeldajate – mesilaste, kimalaste, liblikate jt – käsi.
Kuidas nurmenukku ära tunda?
Harilik nurmenukk Primula veris on kevadel õitsev rohttaim. Ta on püsik ehk mitmeaastane: sama taim kasvab ja õitseb palju aastaid samas kohas. Hariliku nurmenuku kõige lähemad sugulased Eesti looduses on pääsusilm, kõrge priimula ja varretu priimula.
Kuidas nurmenukk välja näeb?
Nurmenukk on keskmiselt 10-30 cm kõrgune rohttaim. Tal on rohelised piklikud kuni 20 cm pikad lehed ning ühel taimel võib kasvada üks või isegi mitu vart. Varre otsas on erekollased oranžide täpikestega kellukese kujulised longus õied, mis asuvad 5-16 kaupa ühele poole hoiduvas õisikus.
Loe, kuidas kirjeldavad nurmenuku välimust teadlased SIIT.
Harilik nurmenukk on üks esimesi kevadekuulutajaid – õitsema hakkab tavaliselt mai alguses ning õitsemine kestab tavaliselt paar nädalat. Jahedamate ilmade puhul võib õitsemine alata ka hiljem ning kesta kuni juuni keskpaigani.
Kus nurmenukk kasvab?
Nurmenukk on Eestis üpriski laialt levinud, kuid teda võib sagedamini kohata Põhja- ja Lääne-Eestis. Seda seetõttu, et ta eelistab kasvada kuival või mõõdukalt niiskel lubjarikkal mullal, mida leidubki rohkem rannikualadel. Lõuna-Eestis on mullad happelisemad, aga see ei tähenda, et teda seal üldse ei leiduks. Leida võib teda eelkõige niitudel, parkides, metsaservadel ning ka teeäärtel, üldiselt eelistab ta päikesepaistelisi kohti.
Mida teha kui õis ei näe välja nagu kumbki õietüüp?
Harvadel juhtudel on võimalik leida ka selliseid taimi, mille õis ei näe välja nagu S-tüüp ega L-tüüp, vaid on midagi vahepealset. Sellisel juhul võib olla tegu niiöelda keskmise õietüübiga, kus tolmukad ja emakakael asetsevad samal kõrgusel. Seda nähtust kutsume homostüüliaks (samakaelsus), mis kujuneb välja mutatsiooni käigus ja ühe taime õied on kõik samasugused. Kui kohtate selliseid vahepealseid vorme, võite need vaatlusest välja jätta, kuid palun andke neist meile teada! Vaatlusvormile saate lisada kommentaari ja pildi homostüülsest õiest, kuid veel parem oleks, kui saadate meile pildi ja täpse asukoha emailile (info@nurmenukk.ee). Nii saame koguda leheproovi geneetilisteks analüüsideks või võimalusel palume teil see lehematerjal meile saata. Sellistest leidudest teada andmisega saame veelgi enam aimu heterostüülia olemusest.
Nurmenuku rahvapäraseid nimesid
Nurmenukk on paljude rahvaste juttudes oluline tegelane. Räägitakse, et eestlased viisid heinateo aegu vete-emale kolm kanavarvast, et vihm ei teeks heinale liiga. Täiskuu ajal pidid nurmenukud laulma tärkava elu ja armastuse meloodiat. Nurmenukk on inimeste seas tuntud ja armsaks peetud taim, mistõttu on talle rahvakeeles antud üle kahesaja nime.
Nimetusi on nii igapäevaseid, müstilisi kui naljakaid: kuldvõti, kikaspüks, sõrmkinnas, kanavarvas, neiulill, pääsulill, taevasilm, käolill, piimapisar, kanaperse, võipäts jpm.
Kel on suurem huvi, tasub uurida, mida nurmenukust kirjutatakse HERBA-s (rahvameditsiini botaaniline andmebaas).
Inglastel elavat nurmenukkudes head vaimud ning ka inglise keeles on nurmenukul mitmeid rahvapäraseid nimesid: cowslip, key flower, key of heaven jne.
Vanad slaavlased pidasid nurmenukku elu võtmeks, millega kevad avas tee rohelusse, kaunitar Flora hinge. Venekeelne nurmenuku nimi viitab otseselt kevade kuulutamisele – первоцвет ehk esimesena õitseja.
Ka taime ladinakeelne nimetus kajastab esimest kevade kingitust. Primula on tuletatud sõnast esimene, veris – tõeline.
Nurmenukk ja rahvameditsiin
Nurmenukk on hinnatud rahvapärane ravimtaim oma mitmete kasulike omaduste poolest. Nii lehti, õisi kui ja risoomi koos juurtega võib kasutada ravimina. Kõrgelt hinnatakse nurmenuku noori kevadisi lehti, mis sisaldavad suures koguses C-vitamiini. Tarvitada võib lehti värske salatina, kuid ka kuivatamisel võib säilida suur kogus vitamiine. Lisaks saab nurmenukust valmistada teed, salve, siirupeid jms.
Nurmenukku teatakse kui köhavastase ja röga lahtistava vahendina. Ta suudab ära võtta peapöörituse, peavalu ning on rahustava toimega. Lisaks on ta antibakteriaalne, mõjub hästi südamele, leevendab liigesevalu, on higistamaajav ja keha puhastav.
Ettevaatlik tuleb olla juurte tarbimisega – üleannustamisel võib esineda iiveldust, kõhulahtisust ja oksendamist. Ka lehed pole toidulisandina soovitatavad lastele või ülitundlikele inimestele.
- Nurmenuku kasutamisest pikemalt Eesti Loodusest
- Kuidas teha nurmenuku veini, teed või siirupit?
- Retsepte, milles kasutatakse nurmenukku
Nurmenukukampaania on osa teaduse tippkeskuse “EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes” tegevusest ning algatust juhivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased koos partneritega üle terve Euroopa. Teaduse tippkeskust rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.
