Eestis on tõusuteel uuskogukondlikud väärtused

Milliseid väärtusi Eesti inimesed oluliseks peavad? Kuidas on väärtused muutunud viimase paarikümne aasta jooksul? Kuidas erinevad Eesti inimeste väärtushoiakud teistest riikidest nagu näiteks Soome, Rootsi, Saksamaa või Sloveenia? Neile küsimustele vastuse saamiseks tellis Arenguseire Keskus Tartu Ülikooli teadlastelt uuringu “Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“.

Väärtusuurijad on üksmeelsed selles, et väärtused kujunevad välja noores eas ja jäävad edaspidi suhteliselt püsivaks. Väärtusi mõjutavad ühiskonna olud – majanduslik jõukus, sotsialiseerumine, põlvkondade vaheldumine ja rajasõltuvus.

Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu on kiiresti kasvanud. Mõnevõrra on lähenetud Lääne-Euroopas valitsevatele postmaterialistlikele väärtustele. Eesti asukoht maailma väärtuskaardil on aga siiski veel nende riikide seas, kus on suurem tähtsus toimetulekuga seotud väärtustel. Samuti iseloomustavad Eestit jätkuvalt erakordselt madal sallivus ja kasin kodanikuaktiivsus. Viimaste näitajate poolest on Eesti oma arengus mitte ainult Soomest ja Rootsist, aga isegi Sloveeniast enam kui mitukümmend aastat maas.

Teadlased toovad välja, et Eesti inimeste seas on kõige tähtsamad väärtused loodus, hoolimine, turvalisus ja solidaarsus, tööväärtuste puhul materiaalsed hüved. Ka enesesuunamine (loovus ja autonoomsus, enda üle otsustamine) on suhteliselt kõrgel kohal eestimaalaste väärtusruumis. Samas ei ole Eesti inimeste hoiakud kuigi tugevalt innovatsiooni ja majanduskasvu toetavad ning ka usaldus teiste inimeste suhtes, mis tõusis aastani 2011 jõudsalt, on nüüd taandunud.

Eesti inimeste seas on töö tähtsus vähenenud ning vastukaaluks suurenenud perekonna ja vaba aja tähtsus. See näitab, et Eesti on muutunud sarnasemaks teistele kõrge heaolutasemega riikidele. Eestis tundub olevat keskmiselt vähem hedonistlikku kultuuri või mõttelaadi: vaba aeg on küll tähtsam, kuid mitte ilmtingimata ei kasutata seda lõbutsemiseks ja mõnusaks ajaveetmiseks.

Inimeste väärtustel ja hoiakutel põhinevate mõttemustrite uurimine võimaldab paremini mõista muutusi ühiskonnas ja kujundada poliitikaid. Eesti inimesed võib jagada väärtuste kombinatsiooni poolest kuude väärtusmustrite rühma (joonis):

  • edukas nautleja (aastate lõikes kokku keskmiselt 15% ja 2016. aastal 14% elanikest),
  • loov uuskogukondlane (keskmiselt 20%, 2016. aastal 25%),
  • võrdsuse ja turvalisuse eelistaja (keskmiselt 19%, 2016. aastal 20%),
  • tunnustust ja hoolivust väärtustav (keskmiselt 20%, 2016. aastal 15%),
  • edasipüüdlik ilmajäetu (keskmiselt 12%, 2016. aastal 11%) ja
  • väärtusleige negativist (keskmiselt 13%, 2016. aastal 15%).
arnguseire
Allikas: Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga, 2019, Arenguseire Keskus

Selgub, et Eesti ühiskonnas on viimasel kümnendil enim kasvanud uuskogukondlik mõtteviis. Sellist rühma iseloomustab keskkonnameelsus, kodanikuaktiivsus ja kogukondlik tegevus, samuti avatus ja usalduslikkus ning sallivus erinevate inimeste ja kultuuride suhtes. Selle rühma esiletõus avaldub eriti selgelt elanikkonna noorema (kuni 30aastaste), harituma ja materiaalselt kindlustatuma osa hulgas.

Uuskogukondlik mõtteviis vastandub nii materialistlikele raha ja võimu väärtustele kui ka toimetulekuraskustest ajendatud ühiskondlikule suletusele. See on juba toonud kaasa väärtuste erinevuse ja konfliktiohu erinevate elanikkonna rühmade vahel, mis võib edaspidi süveneda.

Allikas:  Arenguseire Keskus
Märksõnad:

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll