Maailma toidupäeval esitleti Roomas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO peakorteris ülevaateid toiduga varustatuse olukorrast maailmas. Neist selgub, et nälja või kroonilise alatoitumise all kannatab maailmas 820 miljonit inimest, samal ajal kui 1,3 miljardit on ülekaalulised ja 670 miljonit rasvunud. Seda, milline on globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus, refereerib Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Jevgrafova.
FAO ja teised Roomas paiknevad ÜRO organisatsioonid kutsuvad üles aktiivselt tegutsema, et kaotada maailmas nälg aastaks 2030. Selleks peavad valitsused looma tingimused suuremaks ja kestlikumaks investeerimiseks põllumajandusse ning edendama sotsiaalprogramme haavatavamate ühiskonnagruppide tarvis nii maal kui ka linnas. 70% maailma vaestest elab maapiirkondades. Põllumajandustootjad, sealhulgas ka väikefarmerid ja peretalud, peaksid rakendama kaasaegseid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, et suurendada tootlikkust ja sissetulekuid. Valitsused peaksid tagama toodangu kättesaadavuse nii kodu- kui ka välisturul. Alatoitumine ei ole sugugi ainult kolmanda maailma probleem, vaid puudutab kõiki FAO liikmesriike.
Näljahäda põhjustavad muude tegurite hulgas varieeruvad ja äärmuslikud ilmastikuolud. FAO roll on koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega aidata riike kliimaga seotud riskide haldamisel ja seirel, tehnoloogiliste lahenduste väljapakkumisel ja vastupanuvõime suurendamisel.
Selle aasta raport keskendub migratsioonile
Migratsiooni on esinenud kogu ajaloo jooksul. Ehkki praeguse migratsioonikriisi haripunkt jääb 2015. aastasse, ei ole pikemas perspektiivis oodata rändeprotsesside vaibumist. ÜRO Rooma haruorganisatsioonid on jõudnud üksmeelele, et migratsioon on oluline komponent nii humanitaarabi kui ka põllumajanduse ja maaelu arengu käsitlemisel.
Migratsiooniteema hirmutab tihti oma keerulisuse ja sensitiivsusega, samuti kaasnevate stereotüüpide ning väärinfoga. Kui paljude eurooplaste arvates on migratsioon eelkõige pagulaste siirdumine Saksamaale, siis tegelikult toimub vaid 35% maailma rändest arengumaadest arenenud riikidesse. Suurima osa moodustab riigisisene ning arengumaadevaheline migratsioon.
Migratsioon pakub nii väljakutseid kui ka võimalusi
FAO raportist selgub, et töömigrantide majanduslik panus asukohariigi majandusesse on reeglina kõrgem kui see, mida nad rahalises ekvivalendis ise sealt saavad. Migrandid panustavad oluliselt ka oma päritolumaa majandusse. Just nende rahaülekannete tõttu uuendatakse päritolumaades põllumajandusseadmeid, investeeritakse tehnoloogiasse ja laste haridusesse, lisaks alustatakse maapiirkondade majandustegevuste mitmekesistamisega. Päritolumaale tagasi siirdujad toovad kaasa uusi ideid ja sotsiaalseid mustreid, mis aitavad kaasa ühiskondlikule arengule.
FAO hinnangul seisab globaalsel kogukonnal ees kaks peamist väljakutset. Esiteks, tegeleda migratsiooni kui paratamatu reaalsusega, üritada kergendada selle negatiivseid asjaolusid (nt levinud migrantide tööalane ja seksuaalne ekspluateerimine) ning kasutada selle positiivset potentsiaali. Teiseks, tegeleda migratsiooni juurpõhjustega – seda eriti põllumajanduse, maaelu arengu ja toiduga kindlustamise vaatenurgast – viisil, mis vähendaks rändesurvet ja vajadust lahkuda oma kodupaigast.
Rände epitsenter paikneb Aafrikas
Üle 60% Aafrika elanikkonnast on noorem kui 25 aastat. Suur osa neist pärineb maapiirkondadest, kuid põllumajandus ei ole paljude jaoks piisavalt atraktiivne või, konfliktide ja kasina taristu tõttu, üldse võimalik. Kuna arvatakse, et aastaks 2040 kasvab maailma elanikkond 9 miljardini, siis on vajadus kestliku ja tõhusa põllumajanduse ning haritud, uuendusmeelsete põllumeeste järele üha kriitilisemaks muutuv küsimus.
Nii suurele noorte hulgale adekvaatse ja väärika tööhõive pakkumine on Aafrika tööjõuturu jaoks suur väljakutse. Sellel on äärmiselt suured tagajärjed kogu regiooni ja ka maailma sotsiaalsetele, majanduslikele ning poliitiliste arengutele. Praktika näitab, et mõistliku töövõimaluse korral jäävad noored hea meelega oma kodukülla, selle asemel et teadmatusse lahkuda, kaotades kogu oma sotsiaalse kapitali ning tihtipeale ka õigused ja turvalisuse.
Maapiirkondade arendamine kui migratsiooni juurpõhjustele reageerimine
Migratsiooni juurpõhjuseid saab leevendada muu hulgas läbi arengukoostööprojektide, seda eriti maapiirkondades. Parem regionaalne planeerimine, taristu arendamine ning väikelinnade ja külade parem ühendus suudavad migratsioonivoolu kontrolli all hoida. Haridusse, tervishoiusüsteemi ja vaba aja veetmise võimalustesse investeerimine hoiab maapiirkondi “elusana”. Tähtis on nii põllumajanduse uuenduslikumaks muutmine kui ka majandustegevuste mitmekesistamine. Kui põllumajandus ei suuda pakkuda piisavat tööhõivet, siis ladustamine, külmhoonete majandamine ja hulgiturgude tegevus on üks võimalus ümberõppimiseks.
Tõhusa ja sidusa migratsiooni- ja maaelu arengu poliitika väljatöötamine on eduka arengu jaoks hädavajalik – seda nii migrantide kui ka maapiirkondade, päritolumaade ja asukohamaade arengu mõttes.
Ingliskeelse raportiga saab tutvuda FAO kodulehel. (PDF)
