Jõulukinke plaanitakse sel aastal teha 3–4 inimesele ning kinkide eelarve jääb valdavalt 51–200 euro vahele. Kolme aasta võrdluses on kingitustele kulutatavad summad suurenenud, kuid kingisaajate arv vähenenud, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust.
Kinkidele kulutatav rahasumma
Pooled Eesti pered plaanivad tänavu jõulude ja uusaasta kingitustele kulutada 51-200 eurot. Kuni 50 eurot plaanib kulutada 16% peredest, 201-300 eurot 9% ja üle 300 euro kavatseb kulutada 11% vastanutest. Võrreldes möödunud aastatega on suurenenud perede hulk, kus tehakse kingitusi summas 101-200 eurot ning kolme aasta võrdluses on kahekordistunud üle 400 euro kulutavate perede osakaal.
Potentsiaalne kingisaajate arv
Kõige sagedamini tehakse kingitusi 3-4 inimesele (35%) ning palju on ka peresid, kus tehakse 5-6 kinki (24%). Väiksema sissetulekuga peredes tehakse kingitusi vaid kitsamas pereringis. Jõukamate perede seas on enam neid, kes teevad kingitusi viiele ja enamale inimesele. Kolme aasta võrdluses on tehtavate kingituste hulk järjest vähenenud.
Kulutuste planeerimine eelarves
Enam kui pooled elanikest katavad kingituste ja muud pühadega seotud kulutused jooksvalt pere-eelarvest, teine levinum viis on kulusid hajutada – kingid ostetakse varem valmis ja paljud on aastalõpu väljaminekute tarvis ka säästnud.
Jõulude ja uusaastaga seonduvate kulutuste tarvis laenu võtmine ei ole Eesti perede seas suurenenud. Vaid 3% kavatseb võtta väikelaenu, kasutada krediitkaarti või laenata oma lähedastelt.
Hoiakud seoses jõulu- ja aastavahetuse kingitustega
Kingituste tegemine on jätkuvalt meie peredes traditsiooniks, kuid kingituste tegemise tähtsus on aastate jooksul vähenenud. Kolmandik peredest aga tunnetab, et jõuluaeg on nende pere-eelarvele koormav ning nad peavad nuputama, kuidas ots-otsaga kokku tulla.
Iga viies vastanu tunnistas, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. Samas leidis ligi kolmandik vastanutest, et on ka ise saanud kingitusi, mis rõõmu ei valmista.
Majandusliku olukorra muutumine
Elanike üldine hinnang oma majanduslikule olukorrale on tasapisi paranemas – selle paranemist möödunud aasta jooksul märgib rohkem elanikke, kui on vähenemise märkijaid. Kõige rohkem tunnetasid majandusliku olukorra paranemist alg- või põhiharidusega vastajad, noored ja suurema sissetulekuga perede esindajad.
Heategevus
Aasta lõpus mõeldakse tavapärasest enam ka heategevusele. Tänavu plaanib jõulude ajal annetada 33% Eesti elanikest ning 39% annetada ei plaani. Ülejäänud 28% ei oska oma annetamise plaanide kohta täpsemalt öelda. Põhjus seisneb ilmselt selles, et annetamine on sageli spontaanne otsus, mis tekib sobiva võimaluse kerkides ja tihti seda ette ei planeeritagi.
Annetamiseks plaanitavad summad on suhteliselt väikesed – kõige sagedamini on selleks summa vahemikus 5-10 eurot, seejärel 11-20 eurot. Üle 50 euro plaanib annetada kokku 13% vastanutest.
Uuringu viis 2018. aasta novembris läbi Turu-uuringute AS. Küsitluses osales 803 Eesti elanikku vanuses 16+. Sama uuring viidi läbi ka aastatel 2015 ja 2016.
