Kas Sina tead, millest müüdid alguse saavad? Lükkame ümber kaheksa müüti ning vaatame, kus sellised arvamused alguse on saanud.
Piimhape on lihasväsimuse põhjuseks
Millest müüt alguse sai: uuring viidi läbi ligi 100 aastat tagasi (konnade peal). Tulemuste põhjal tehti järeldus, et piimahape põhjustab lihasväsimust.
Tõde: tegelikult ei ole piimhape väsimuse põhjustajaks, vaid energiaallikaks.
Raskusi on ohutum tõsta aeglaselt
Millest müüt alguse sai: taastusravikeskustes soovitati patsientidel sooritada liigutusi aeglaselt, et anda lihastele liigutuste sooritamise harjumiseks aega. Sellest tulenevalt arvavad mõned treenerid, et aeglased liigutused vähendavad vigastuse riski.
Tõde: seni, kuni sa kontrollid oma liigutusi vähendad ka vigastuse tekkeriski. Paljud treenerid soovitavad oma klientidel just vastupidi – sooritada harjutusi kiires tempos. Põhjuseks on see, et lihas harjub reageerima ootamatutes olukordades ning sellisel viisil kaitsed sa tegelikult keha vigastuste eest.
Kerged raskused ja pikad korduste seeriad on toonuses keha
Millest müüt alguse sai: kulturistid kasutavad kergeid raskusi ning palju kordusi, kui nad valmistuvad võistluseks. Nimetatud viisil on võimalik põletada rohkem kaloreid.
Tõde: kulturistid kombineerivad sellist treeningviisi enne võistlusi madala kalorsusega dieediga ning seega on neil kerge saavutada toonuses lihased.
Jõusaalis on masinate peal ohutum treenida, kui vabade raskustega
Millest müüt alguse sai: jõusaali varustuse tootjad rõhuvad ohutusele ja iga lihasgrupi eraldi treenimisele, kuna see aitab ennetada vigastusi.
Tõde: tegelikkuses võib masinatel treenimine vigastuse ohtu tõsta, sest pole arvestatud inimeste võimekust individuaalsel tasemel. Hantlite kasutamisel on võimalik valida ise sobiv raskus ning liigutuse amplituud.
Lihaskasvuks on soovitav aeg-ajal oma lihaseid “šokeerida”
Millest müüt alguse sai: raske on kindlat algatajat leida, kuid arvatavasti sai see alguse kulturistidelt, kes avastasid, et kui nad muudavad oma treeningplaani kardinaalselt, on tulemused märgatavalt paremad.
Tõde: aeg-ajalt harjutuste, seeriate ja korduste arvu muutmine on üks asi, kuid otsustada teadlikult äärmusliku treeningplaani kasuks, on tõenäosus mitte suurenenud lihaskasvuks, vaid hoopis vigastuste tekkeks.
Tulemuste saavutamiseks tuleb treenida nõrkemiseni
Millest müüt alguse sai: järjekordselt saab öelda, et süüdi on kulturistid. Kui nad arvavad, et rasked trennid kasvatavad lihaseid enim, siis nõrkemiseni treenimine on veel parem variant soovitud tulemusteni jõudmiseks.
Tõde: kas olete näinud lihaselisi ehitustöölisi, kes kannaks telliseid seni, kuni nõrkevad? Ei ole mõtet viia oma treeningut sellisesse faasi, kus väsimusest tingitult peab raskusi pidevalt vähendama ning oht vigastuste tekkeks on mitmekordistunud.
Lihaste kasvuks piisab vaid lihaste “pumpamisest”
Millest müüt alguse sai: sportlased märkasid, et kui nad sooritavad suurte raskustega harjutusi ning vahepeal teevad puhkepausi, kasvavad lihased kiiremini.
Tõde: lihaseid pumbates täituvad lihased verega ja seetõttu muutuvad suuremaks. See on lühidalt kestev tunne ja näiline. Selleks et tulemus püsiks, tuleb lihastrenni teha regulaarselt. Lisaks sellele peab jälgima, mida süüakse, et anda lihastele kõik kasvuelemendid, mida need vajavad.
Põlved ei tohiks kunagi minna üle varvaste
Millest müüt alguse sai: kuna kükkide ja väljaastete ajal juhtus tihti vigastusi, võeti kasutusele ennetusmeetod.
Tõde: kõik inimesed ei saa seda jälgida, sest inimeste pikkus ja painduvus on erinev.
