Enamus meist peab ennast emotsionaalselt intelligentseks inimeseks. Üha olulisemaks on see omadus muutunud ka töökoha kultuuris ning mentorsuhetes. Aga isegi kui näidata üles empaatiat ning osavõtlikkust kolleegide suhtes, ei tähenda see, et ka igapäevased tööalased otsused oleksid emotsionaalselt intelligentsed.
Emotsionaalselt intelligentsed otsused võivad aga vähendada stressi, sest neil on pikaajaline mõju, nad on arvesse võtnud erinevaid tegureid ning toovad kaasa positiivseid muutusi, kirjutab Kerry Goyette, kes on raamatu “The Non-Obvious Guide to Emotional Intelligence” autor.
Goyette toob välja, et emotsionaalselt arukate otsuste tegemine on enamat kui teiste tunnetest teadlik olemine ja neile vastamine. See sisaldab endas tunnete teadlikku kasutamist ning mina, meie ja miks analüüsimist. Goyette nimetab oma lähenemist emotsionaalselt intelligentsete otsuste tegemisele EQ³.
EQ³ algab endasse vaatamisega, seejärel analüüsib kogukonda ja gruppe sinu ümber, kes sind ja sinu keskkonda mõjutavad ning lõpuks käsitleb ka sinu eesmärki.
Goyette ütleb, et tema lähenemine põhineb neuroteadusel, see sunnib meid teadlik olema meie otsuste emotsionaalsetest põhjustest. Näiteks hirm tõrjumise, kaotuse või ebaõnnestumise ees ja isegi sisemine võitle-või-põgene instinkt mõjutavad meie valikuid ja sageli me ei märkagi nende mõju.
Lihtne viis mina, meie ja miks analüüsimisel on küsida endalt mõned lihtsad küsimused enne oluliste otsuste tegemist või oma käitumise muutmist.
Millised isiklikud tegurid võivad seda otsust mõjutada?
Võib-olla oled harjunud tegema impulsiivseid otsuseid või vastupidi, kulutama aega, et mõelda kõigile võimalikele tulemustele, mis sinu otsusest võib sündida. Igal juhul võib juhtuda, et sa ei arvesta individuaalseid tegureid, mis sinu otsust ühes või teises suunas mõjutavad.
“Emotsioonidel on tohutu suur ja sageli alateadlik mõju meie otsustele. Paljud otsused püüavad ette näha tulemusi tulevikus. Kui meil on positiivsed tunded, siis me võime jõuda teistsuguste järeldusteni kui siis, kui on negatiivsed tunded,” ütleb Yale Center for Emotional Intelligence professor Marc Prackett.
Brackett soovitab võtta aega ning määratleda, kuidas mingi emotsionaalne tegur võib sinu otsuses rolli mängida. “Küsi endalt: mida ma tunnen? Kas see, mida ma tunnen on seotud otsusega, mida ma olen tegemas või mõne eelneva kohtumise või telefonikõnega? Kui me seostame oma tundeid põhjustega, siis nad avaldavad märgatavalt vähem mõju tulemustele,” ütleb Brackett.
Sellise mõtteaja võtmine võimaldab sul eristada oma tundeid nii, et asjasse puutumatud tunded ei segaks sinu otsustusprotsessi.
Kuidas võivad mu otsused mõjutada teisi ja kuidas nemad mõjutavad ka minu valikuid?
Iseenda kingadest välja astumine ja oma tegevuse mõju teistele analüüsimine on emotsionaalselt intelligentse otsustamise võti. See mitte ainult ei võimalda näha tagajärgi, vaid aitab ka mõista, kuidas teiste tunded võivad sind mõjutada. Kui sa mõistad nende tegevusi, mis tekitavad sinus võitle-või-põgene reaktsiooni, siis saad selleks ette valmistuda. Sa võid teha tegevuskava, et sinu limbiline aju ei tekitaks destruktiivset käitumist, selgitab Goyette.
Kui pead vastu võtma otsuseid, mis võivad mõjutada teisi meeskonnaliikmeid, püüa küsida neilt, kuidas nad tunnevad ennast mingi valiku suhtes.
Kui see on otsus, mida pead tegema ainuisikuliselt, mõtle, kuidas teeb see kellegi teise ülesanded lihtsamaks või raskemaks või kuidas konkreetne valik võib mõjutada teie suhteid tööl.
Millised keskkonnategurid võivad otsust mõjutada?
Sind ümbritsev keskkond mängib otsuste tegemisel suuremat rolli, kui arvata oskad – eriti kui püüad toimida emotsionaalselt intelligentselt. Minnesota ülikooli vastutuse võtmise projektis leiti, et keskkond võib hõlbustada või pärssida sotsiaalseid suhteid, mõjutada tegutsemismotivatsiooni või isegi tuju. Veelgi enam, meie stressitase on meid ümbritseva keskkonna suhtes tundlik. Näiteks, mürarikkad segamini keskkonnad muudavad meid murelikuks, kurvaks ja isegi abituks.
Tööl otsuseid tehes mõtle, millist rolli võivad keskkonnategurid mängida. Kas tunned, et otsustamisega on kiire, kuna kolleegide töökohtadel valitseb kaos? Või tunned otsuse ees stressi, kuna kuuled pealt pingelist koosolekut seina taga?
Kui oled pööranud tähelepanu ennast ümbritsevale, siis saad kasutada keskkonna positiivset mõju või sellest eemalduda, et mõtteid selgineda lasta.
Allikas: Thrive Global
