Juht küsib, kas raport on valmis. Ohh, läks meelest. Õhtul kurdab laps, et unustasid talle võileiva teha. Hakkad muretsema, sest seda on viimasel ajal liiga sageli juhtunud. Kas sellised probleemid mäluga on normaalsed?

Kui tegemist on üksikute, näiteks kiirel perioodil juhtuvate unustamistega, siis ei ole põhjust kahtlustada midagi tõsisemat. Samuti kui asjad tulevad meelde, kui keegi neid sulle meenutab. Aga kui probleemid korduvad ning teised peavad pidevalt asju meelde tuletama, tuleks arstiga konsulteerida.

Mälu ja tähelepanu on üksteisega tihedalt seotud. Asjad, millele me tähelepanu ei pööra, tõenäoliselt ka meelde ei jää. Sinu mõtted võisid olla mujal, kui juht raportist rääkis.

Ajasurve tekitab ajus lünki

Nii väikseid kui ka suuri probleeme mäluga tuleb alati tõsiselt võtta. Neil on mingi põhjus – kas on tõrked mälu toimimises või on liiga kõrged nõudmised.

Kõige sagedamini põhjustab lühiajalise mälu ehk töömälu probleeme ajasurve ning mitme asja samaaegne tegemine. Pea ei suuda tormamisele järgi jõuda.

Ka muretsemine, valud ja halvasti magatud ööd võivad mõjutada mälu toimimist. Aju ei suuda talletada infot või siis leidma seda mälust üles. Valdav osa tööealiste mäluprobleemidest on õnneks kerged ja ajutised. Täpset statistikat ei ole. Soome Tööterviseameti uuringus selgus, et igal kolmandal tööealisel inimesel on kergeid mäluhäireid. Ainult 2-3% neist vastas, et need tekitavad probleeme.

Töö põhjustatud koormus ajule on kasvanud. Kui töö nõudmised ületavad inimese infokäsitlemise võimed, siis tuleb mälu ja tähelepanuhäirete tõttu vigu kergesti.

Depressioon rikub mälu

Vahel on tööealiste inimeste mäluhäirete taga vaimse tervise probleemid nagu näiteks depressioon ja ärevus. See tuleneb ajukeemiast. Kui inimesel on depressioon, siis otsmikusagara funktsioneerimine on pärsitud ja asjade meeles pidamine muutub raskeks.

Vaimse tervise probleemidega seonduvad mäluhäired on sageli üsna kerged. Kui maailm paistab mustades toonides, siis võivad ka probleemid tunduda tõsisemad, kui need näiteks uuringu põhjal tegelikult on.

Kurnatus tööl kasvatab depressiooni riski. Seetõttu tuleb hoolitseda aju tervise eest juba siis, kui probleeme veel ei ole. Samuti on tõendeid, et depressioon kasvatab mõningal määral riski haigestuda dementsusesse. Halb mõju on ka teatud vitamiinide tõsisel puudusel ning kilpnäärme alatalitlusel.

Kas stress võib põhjustada Alzheimeri tõbe?

Tööealiste inimeste mälu probleemide puhul on väga harva tegemist haigusega. Tõsised ja progresseeruvad haigused nagu näiteks Alzheimer, aju verevarustushäired ja kasvajad ilmnevad üldiselt alles hilisemas vanuses. Alzheimeri tõve tunnusteks võivad olla õppimisraskused, unustamine ja see, et ei tule meelde, kuigi meenutatakse.

Haiguse esimesed märgid ei ilmne alati mäluga. Võivad tekkida hoopis tajuprobleemid. Näiteks sõidab kogenud juht pidevalt äärekivi vastu, sest ta tajub selle asukohta valesti. Siis tasub kindlasti minna uuringutele.

Selget kinnitust, et stress põhjustab ajuhaigust, ei ole, aga stress ei ole riskivaba. Tugev stress vähendab hipokampust, kus ka Alzheimer hakkab arenema. Hinnatakse, et pikaajaline stress võib pisut suurendada riski haigestumisele.

Sahmimine vähendab mälu

Kui teed mitut asja korraga, ei ole sa tõhus. Tänapäeva tööelu paneb proovile tähelepanu ning lühiajalise töömälu. Need aju infokäsitlemisega seotud piirkonnad ei suuda teha imet. Töömälu abil võib aktiivselt tegutseda vaid ühe asjaga korraga.

Mitme asja üheaegne tegemine on infokäsitluse seisukohalt liig. Aju koormus on liiga suur, vigade risk kasvab ja efektiivsus langeb. Mälu- ja keskendumisprobleemid võivad põhjustada piinlikkust. Võib olla häbi tunnistada, et ei suuda avatud kontoris oma tööd tõhusalt teha.

Pidev rööprähklemine ja ajasurve võib viia teiste negatiivsete tagajärgedeni. USA-s räägiti juba 90-ndatel ADT käitumismudelist (attention deficit trait – tähelepanu puudulikkus). Sellisel juhul meenutab inimese käitumine ADD ja ADHD diagnoosiga inimeste käitumist, kuigi tegemist ei ole neuroloogilise häirega.

ADT all kannatav inimene ei suuda keskenduda, ta hüppab ühelt asjalt teisele, unustab, sahmib, teeb asju alla oma võimete, väsib ja kogeb õpiraskusi. Vaikne tööruum ei pruugi aidata, kuna ADT probleemiks on iseenda katkestamine.

Kui inimene teeb tähelepanu nõudvaid ülesandeid, siis tema meelde tuleb aina uusi asju: Ahjaa, pidin ostma need piletid! Varsti märkab ta, et on jäänud vaatama kassivideot.

Kuidas inimene on sellise probleemini jõudnud? See tuleneb tõenäoliselt sellest, et elu on olnud liiga kiire liiga kaua. Aju ei toimi enam normaalselt, kuna inimene on sundinud ennast toimima puhkepausideta ja vähese unega aastaid. ADT on nagu tuletõrjesireen, mida ei saa kinni panna. ADT ei teki üleöö, aga muud selle tekkemehhanismist ei teata. Osa meist on loomupärasemalt altimad jääma kassivideote lõksu. See võib olla geenides, aga lõppude lõpuks on küsimus oma tegevuse juhtimise võimes. Õpitud käitumismustritest on keeruline, aga võimalik vabaneda.