Koduaknast paistab lühikeste päevade ajal valgust sisse vaid mõned tunnid. Mõne toa aknad võivad olla valgusrikkamad kui teised – see oleneb millise ilmakaare suunas aken paikneb.

Võimalusel või vajadusel võib toataimed mõneks ajaks liigutada pimedama akna juurest valgema akna juurde. Maksimaalse valguse saamiseks veendu, et akna on nii seest kui ka väljast puhastatud – kogunenud tolmukiht takistab valguse jõudmist tuppa. Ole taime aknalauale asetamisel ettevaatlik, sest liiga külmad aknad võivad taimedele liiga teha.

Loomuliku valguse nappuses saab valgust juurde anda spetsiaalsete taimelampidega. Loe taimelampidest ja nende kasutamisest lähemalt siit.

Ära ehmu kui toataimed langetavad talvisel perioodil mõne lehe. Vähese valguse käes aeglustub taimede fotosüntees ning seetõttu ei ole tal nii palju lehti tarvis, kui varem. Valgemal ajal kasvatab ta taas uued lehed.

Hea nipp!
Liiguta kastmisel taime külgi – see tagab, et kõik taime pooled saavad valgust ning tagab ühtlase kasvamise.

Taime lehtedele koguneb aja jooksul tolmukiht, mille saab mugavalt eemaldada spetsiaalsete taimedele mõeldud puhastussalvrätikutega. Puhas leht omastab valgust paremini ja seetõttu suudab taim efektiivsemalt fotosünteesida. Lisaks näeb puhastatud taim ilusam välja kui tolmune taim.

Toataimed ei vaja puhkeperioodil eriti palju vett, sest nende elutegevus on vähesest valguses tingituna aeglustunud. Väga oluline on jälgida, et taimed ei saaks liiga palju vett – liigne vesi ja ülekastmine soodustavad kahjurite ja haiguste levikut ning taim võib hukkuda. Jätka mulla niiskuse kontrollimist samal viisil ning kasta vastavalt vajadusele. Muld kuivab lihtsalt aeglasemalt kui aktiivsel suveperioodil.

Järsud temperatuuri muutused ja tuuletõmbus võivad muidu stabiilsete oludega harjunud toataimed ära ehmatada. Toataimed tasub eemal hoida avatud akendest ning välisuste lähedalt. Samuti on taimedele ohtlikud radiaatorid ja küttesüsteemid, sest need võivad nad hoopiski ära kuivatada. Hea indikaator järskude temperatuurimuudatuste hindamiseks oled Sina ise – kui Sa tunned jahedust/kuumust, siis suure tõenäosusega tunnevad seda ka Su taimed.

Pane tähele!
Aknalaual võib temperatuur liiga jahedaks minna. Jälgi temperatuuri regulaarselt ning vajadusel tõsta taimed mõneks ajaks soojemasse paika või kata aknapoolne osa talvekangaga.

Madal õhuniiskuse tase võib olla üks suurim probleem, millega toataimed peavad talvel hakkama saama. Tihedast ruumi kütmisest võib õhuniiskus toas langeda taimedele sobivast madalamaks ning muutub liiga kuivaks. Liiga kuivas õhus näitavad toataimed välja stressi sümptomeid nagu näiteks kuivanud leheotsad. Õhuniiskuse hoidmiseks soovitame kasutada õhuniisutajaid või pritsida taime lehti pritspudelist puhta veega regulaarselt. Pritsimine aitab küll ajutiselt ning hea tulemuse saavutamiseks tuleks seda korrata regulaarselt.

Talvel on hea aeg vaadata toataimedele otsa ning hinnata nende pügamisvajadust. Lõika ära õitsenud õied, kolletunud taimeosad ning kui taim on kasvanud liiga suureks või pikaks, on hea aeg ta lühemaks kärpida. Enamus taimed küll ei vaja lõikamist üldse.

Talve puhkeperioodil on taimede kasv aeglustunud ning nad ei vaja nii palju väetist kui aktiivsel kasvuperioodil. Liigne väetamine puhkeperioodi ajal ajab nende loomuliku elutsükli sassi. Alusta tavapärast väetamist taas varakevadel, märtsist – sel ajal võtavad taimed taas tumerohelise värvuse ning hakkavad näitama uusi kasvumärke. Kui Sa näed selgelt vajadust väetamiseks, siis tee seda, kuid tee lahjem väetislahus kui tavapäraselt.

Kui taim viibib talvekuudel küttekolde lähedal, saab vähem valgust ning kõrgenenud õhuniiskus võib soodustada erinevate kahjurite ja haiguste levikut. Jälgi tähelepanelikult oma taimede seisundit regulaarselt ning kasuta kahjustuste ilmnemisel meetmeid nende kõrvaldamiseks.