Pead ootama arsti ukse taga ja esimese asjana haarad telefoni. Kuulad koolitust või kellegi juttu ning vaatad aeg-ajalt teavitusi, kuigi kiireid probleeme ei ole. Ootad kohvikus kuni su sõber lauda jõuab ja kasutad seda aega, et sotsiaalmeedia üle vaadata.

Üha raskem on inimestel taluda mittemidagitegemist ja jõudehetki. Rongi aknast välja vaadata ning möödakulgevat maastikku vaadata. Istuda aiatoolis ja lihtsalt olla. Vanemad inimesed veel suudavad niisama olla ja ei vaja pidevaid stiimuleid, sest nad pole tehnoloogiaga koos kasvanud. Noortel on aga silmad pidevalt ekraanidel.

Evolutsiooni jooksul on aga tühjad hetked olnud ajule palju tuttavam seisund kui pidev meelelahutus. Aju vajab rahu, sest sel ajal settivad uued teadmised, tekivad ideed ja areneb mälu. See, mis meile tundub igavusena, on ajule väga viljakas aeg. Nii ei olegi imestada, et lahendus mingile probleemile tuleb iseenesest pähe just siis, kui oled niisama jõude istunud või jalutamas käinud.