On selge, et riiki esindava asutuse suhtlemine kõikide isikutega peab olema arusaadav, lugupidav ja viisakas. Sellise käitumise üks olulistest joontest on korrektne, selge ja sõbralik kirjalik suhtlus ning suhtluse kvaliteedi määrab just kasutatav keel. Samas on ametlik keelekasutus tavaarusaama järgi pigem kantseliitlik, paljusõnaline, keeruline, õigusakte tsiteeriv ja vahel isegi üleolev.
Põhiliselt suheldakse asutustega kirjalikult, seega on väga oluline, mismoodi ametiasutuste saadetavad kirjad on kirjutatud. Kirjaliku suhtluse puhul ei saa infot edasi anda hääletooni, žestide ega näoilmega – kogu vajalik info tuleb kirja panna nii, et kirjutaja sõnum jõuaks lugejani moonutamata. Adressaat peab tundma, et kirja saatja suhtub temasse viisakalt ja austusega ning arvestab tema vajadustega.
Loe täispikka artiklit SIIT
Artikkel on avaldatud ajakirjas Õiguskeel nr 2/2022
