Kui aasta raamatupidaja tiitli välja jagamine ellu kutsuti, seati selle eesmärgiks väärtustada raamatupidaja ametit. Nüüd kuus aastat hiljem, kui aasta raamatupidajaks valiti Chemi-Pharm AS finantsjuht Merle Vacker ei ole eesmärk muutunud. Kõnelesime Merle Vackeriga nii tiitlist, töö- ja eraelu tasakaalust kui ka Eesti maksukeskkonnast.
Igale inimesele meeldib, kui teda väärtustatakse ja tema tööd tunnustuse vääriliseks peetakse. Merle Vackeri kandidatuuri seadis üles Chemi-Pharm AS omanik ja juhataja Ruth Oltjer. Oma ülemusest kõneldes on Merle rahul selle sünergia üle, mis ettevõttes valitseb. Viisteist aastat tööd Chemi-Pharm AS-s on õpetanud mõistma juhte poolelt sõnalt ja tegema otsuseid ning neid presenteerima nõnda, et oleks hundid söönud ja lambad terved ehk lennukad ideed saaks kindlalt kahe jalaga maas olles realiseeritud.
Merle Vackeri tulevik tundus pärast Keila kooli lõppu olema tema klassijuhataja visiooni järgi üsna selge. Hõbemedaliga lõpetanuna oli talle koos mõne klassivennaga ette määratud õpingute jätkamine toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis. Siiski ei lähe elu alati nii, nagu plaanitud ja teinekord tuleb teha otsuseid n-ö käigu pealt. Täna on Merle rahul sellega, et ta nibin-nabin päevase õppe ukse taha jäi ja õhtuses vahetuses koolipingi nühkimist jätkas, sest see tähendas tema esimest töökohta Harju Elektris ja esimesi õpetajaid Karin Padjust (toonane HE pearaamatupidaja) ja Anneli Vallingut (toonane HE pearaamatupidaja asetäitja). Nüüd, kui ta oma õpetajaid saadud tunnustusest teavitas, rõõmustasid mõlemad koos temaga.
Merle tunneb siirast heameelt aasta raamatupidaja tiitli üle ja ütleb, et meil valitakse aasta ettevõtjaid ja tunnustatakse valdavalt juhte, aga on nii palju teisi ameteid, milles tehakse väga tänuväärset tööd ja nende ametite kandjad väärivad ka tunnustamist. Seda rõõmustavam on, et selline konkurss nagu aasta raamatupidaja valimine on üldse loodud. Keila Lehes tiitlipälvijast avaldatud “Tegija” loo ilmumise järgselt sai Merle palju rõõmsaid ja tunnustavaid sõnumeid.
Pere- ja tööelu ühitamisel on oluline tugisüsteem. Hea, kui oli võtta vanaemad, kes vajadusel lapsed lasteaiast koju tõid või haigevoodi kõrval seisid. Praegusel ajal ootab õhtuti pererahvast koju vaid hundikoer Starry. Gümnaasiumiealised tütred, Annika ja Liisa, julgevad teha iseseisvaid otsuseid, olgu selleks siis teises linnas gümnaasiumiõpingute jätkamine või teise riiki vahetusõpilaseks minemine. Oma kurvastamised pidas Merle ära siis, kui vanem tütar aastaks ajaks Saksamaale läks, sestap oli noorema tütre otsustega leppimine kergem. Sellest, kuidas Merle oma tütardest ja nende tegemistest kõneleb, kiirgab tohutut usaldust ja imetlust nende julguse üle. Merle ütleb, et on vaks vahet, kas lapsed lendavad kodust välja pärast gümnaasiumi lõppu või põhikoolijärgselt. Ta on siiralt rõõmus, et tütred on Keila Waldorfkoolist Läte, kus ta ise on juhatuse liige, saanud oskuse ja julguse mõelda suurelt.
Nüüd, kui tütred teevad ise oma otsuseid ja Chemi-Pharmi finantsosakond on kasvanud piisavalt suureks, on aega mõelda enam ka endale. Tüüpilisest raamatupidaja puhkusest kõneldes ütleb ta, et see saab toimuda tavaliselt kuu viimasel kümnendil ehk pärast kõiki maksutähtpäevi. Pärast kolmekümmet aastat mõtles Merle Vacker ühel päeval, kui oli tutvunud ühe ahvatleva pakkumisega, kas ta jääbki puhkama ainult kuu lõpus. Vastus sellele tõi selguse, et mitte miski ei jää muul ajal puhates tegemata ja nõnda paneb ta tuleva aasta mai alguses saapad jalga ja läheb rändama Camino de Santiago rajale. Usaldus on võti, mis lubab endale mõelda.
Võib öelda, et liikumine on Merlel veres. Kooliajal tegeles ta korvpalliga, mis siiski jättis tervisele oma jälje ja jooksma teda enam ei kutsu. Et Keila terviserada möödub maja tagant, siis leiab teda seal sageli rulluiskudel või talvel suuskadel liuglemas. Mõtted saavad selgeks ja pea klaariks joogas või paar korda nädalas bailatiino tantsutrennis. Asendamatu n-ö päeva käima tõmbaja on aga hommikune jalutuskäik koos koeraga ja selle juurde kuuluv võimlemine.
Maksu- ja ühiskondlikel teemadel kõneldes ütleb Merle Vacker, et seda, mis poliitikas toimub, püüab ta mitte väga hinge võtta. Kuid siirast heameelt valmistab talle maksu- ja tolliameti areng maksudeklaratsioonide esitamise ja ametiga suhtlemise vallas. Ta kiidab ja julgustab küsimuste korral maksuhalduri poole pöörduma. See on aastatega läinud oluliselt paremaks, amet on abivalmis ja toetav. Kui miski teeb teda murelikuks, siis see, mis tehti dividendide tulumaksuga. Olles ise olnud koos Ruth Oltjeriga eelnõu väljatöötamise juures, oli selle mõte anda võimalus maksta väiksemat tulumaksu nendel ettevõtetel, kes maksavad järjepidevalt dividende. Lõplikku versiooni tuli aga sisse 7% tulumaksu lisaks eraisikutele, kuigi algses tööversioonis oli soodusmääraga dividendide maksumäär kõigile (nii juriidiline kui ka füüsiline isik) ühesugune 14%. See on tekitanud segadust ettevõtete omanikes, kes ei saa aru, miks nad saavad vähem dividende kätte ja raamatupidajates, kes peavad proportsiooni arvestama.
Lõpetuseks jagab Merle Vacker ka ühe kevadise organismi turgutamise nipi, selleks on kevadel võilillenuttide krõbistamine. Et märtsikuuks on organism pimedal ajal tarbitud kohvist ja küpsistest ülekoormatud, siis on paras aeg, et võtta sügavkülmast sinna oma aega ootama pandud võilillenutid ja nendega organismi turgutada. Suve poole saab neid aga juba vabalt hoovist noppida. Võilill aitab nimelt puhastada maksa sinna ladestunud mürkidest. Kuni kümme nutti päevas on mõistlik kogus, et mitte üle annustada.
Loe lisaks: Selgus aasta raamatupidaja tiitli saaja (30.10.2019)
