Kui enamikus riikides, muu hulgas Soomes, Norras ja Taanis on äriühingu osa müües müügilepingu sõlmimisel vormivabadus, siis Eestis kehtib kohustus sõlmida osa müügileping notariaalselt. Ainult juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK), ei ole notariaalne müügileping lepingupooltele kohustuslik.

Nõustades Eesti äriühinguid, kelle osanikud ja juhatuse liikmed on välismaalased, oleme täheldanud, et osa võõrandamisega seotud vorminõudest ei olda tihti teadlikud. Grant Thornton Balticu nõustaja edastas ajutiselt passiivse äritegevusega kliendile tema äriühingu registrikaardi väljavõtte. Klient oli üllatunud, et registrikaardil on äriühingu emaettevõtteks märgitud siiani Rootsi äriühing, kuigi juba viis aastat tagasi müüdi osad Soome äriühingule. Lähemal uurimisel selgus, et klient oli äriühingu osad tõepoolest müügilepingu alusel võõrandanud, kuid teinud seda lihtkirjalikult vastavalt Soome ja Rootsi vorminõuetele. Kuna Eestis ei aktsepteerita lihtkirjalikku osa müügilepingut, oli probleemi lahendamiseks kaks varianti:

Selle näite korral otsustas klient esialgu registreerida osad EVKs, kuid pärast pangakonto avamise ebaõnnestumist tuli valida siiski teine variant ehk osa müügilepingu sõlmimine Eesti notari juures.

Mille alusel otsustada, kas müüa osad notariaalse müügilepinguga või teha müük EVKs?

Kui müüja osad kuuluvad välismaa äriühingule, on notariaalse müügilepingu sõlmimisel lisaks osanike otsusele vajalik välismaa notari väljastatud registrikaart ja põhikiri, millele lisatakse vajadusel apostill ja eestikeelne vandetõlge. Seejärel tuleb müüja ja ostja esindajatel tulla Eesti notaribüroosse, et müügileping notari juures alla kirjutada. Tehingus võib lepingupooli volikirja alusel esindada ka keegi teine, sel juhul ei ole äriühingute seaduslike esindajate kohalolek vajalik. Pärast müügilepingu allkirjastamist teavitab notar äriregistrit, kes teeb vastava kande viie tööpäeva jooksul.

Notari juures sõlmitava osa müügilepingu pluss on see, et müügilepingu tingimused on notari koostatud, mis tähendab, et kõik vajalik on reguleeritud.

Miinusena võib välja tuua notariaalse tehingu keerukuse ja sellest tuleneva aja- ning rahakulu.

Seetõttu on mõnel juhul lihtsam registreerida osaühingu osad EVKs ja seejärel osa müüa. Osa müügi korral EVKs peab müüja oma väärtpaberikonto haldurile esitama korralduse kanda osa ostjale üle ning ostja peab oma väärtpaberikonto haldurile esitama korralduse osa müüjalt vastu võtta. Sarnaselt tuleb ostjal esitada haldurile korraldus kanda osa eest üle poolte vahel eelnevalt kokkulepitud ostusumma ning müüja korraldus see vastu võtta.

Sisuliselt piisab ainult eelnimetatud toimingutest. Küll aga soovitame eelnevalt sõlmida poolte vahel vähemalt lihtkirjaliku müügilepingu, et vältida hilisemaid võimalikke vaidlusi.

EVK kasuks räägib EVK kande siduvus. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 9 lg 2 sätestab, et kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Seega kuuluvad äriühingu osad igatahes sellele isikule, kelle nimi on kantud EVKsse. Äriregistri kanne on seevastu informatiivse tähendusega, kuna EVKs registreerimata juhtudel on osanike nimekirja pidamise kohustus seaduse järgi osaühingu juhatusel.

Teine positiivne omadus on toimingu lihtsus ja kiirus.

Probleem võib tekkida siis, kui kasvõi üks välismaalasest tehingu osaline peab tehingu tegemiseks avama Eestis pangakonto. Teatavasti võib see välismaalaste puhul osutuda praegu pikaks ja keerukaks protsessiks ning halvimal juhul ebaõnnestuda. Väärtpaberikonto avamise eeldus on aga tavalise arvelduskonto olemasolu. Juhul, kui äriühingu osad on juba EVKs registreeritud ning ostjal on olemas väärtpaberikonto, on müük EVK kaudu kindlasti kõige mugavam ja kiirem lahendus.

Mida toob tulevik?

Praegune võrdlemisi ajakulukas ja bürokraatlik kohustus on ettevõtluskeskkonda pidurdav ning võib olla takistuseks investorite kaasamisel. Seetõttu algatas riigikogu möödunud aasta lõpus seadusemuudatuse. Eelnõuga kaotatakse kohustustehingu ehk osa müügilepingu vorminõue. Selle kaotamine ei mõjutaks aga käsutustehingu vorminõude kehtivust. See tähendab, et osa müügileping võib olla lihtkirjalik, kuid notaril tuleb tõestada tunnistus, et osa on võõrandanud selleks õigustatud isik.

Erandina nähakse võimalust loobuda ka käsutustehingu vorminõudest. Sellisel juhul peab äriühingu osakapital olema vähemalt 25 000 eurot ja äriühingu põhikiri peab sellist võõrandamist lubama. Lisaks peavad osanikud andma selleks lihtkirjaliku nõusoleku. Kui äriühingu põhikirjas on notariaalse vorminõude vaba võõrandamistehing lubatud, lisatakse vastav märge ka äriühingu registrikaardile.

Muudatuse rakendamisel tuleb silmas pidada, et osa müügileping ei pea olema notariaalne, kuid üksnes lihtkirjalikust osa müügilepingust ei piisa äriregistris muudatuse tegemiseks. Praeguse eelnõu seletuskirja alusel peab notar tõestama tunnistuse, et osa on võõrandanud selleks õigustatud isik. See on vajalik selleks, et tagada äriregistri andmete usaldusväärsus. Muudatused soovitakse rakendada käesoleva aasta juunikuus, v.a käsutustehingu vorminõude leevendamine.

Kuni osa müügi vorminõude regulatsiooni ei ole muudetud, tuleb hoolega kinni pidada notariaalsest vorminõudest. Vastasel korral ei ole osa Eesti seaduste kohaselt omanikku vahetanud.