Tuleohutuskorralduse alla kuuluvad kõik tegevused, mis on tehtud tulekahjuriski ning tulekahjuohu vähendamiseks. Esmalt tuleb kaardistada ettevõtte kohustused tuleohutuse tagamisel, kohustused tulenevalt erinevatest õigusaktidest, riikliku tuleohutusjärelevalve (Päästeameti, Tehnilise Järelevalve Ameti) poolt tehtud ettekirjutustest ja erinevatest lepingutest (kindlustus, turvateenus, prügivedu).
Ettevõtte tuleohutuse korraldamisel tuleb lähtuda tuleohutuse seadusest ja selle alamaktidest. Täpsemate tõlgenduste jaoks on koostatud tuleohutuse seaduse käsiraamat.
Konkreetsemaid juhendmaterjale spetsiifilisematele küsimustele leiab Päästeameti juhendmaterjalidest.
Tehnosüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste korrashoid tagatakse üldjuhul hoolduslepingutega.
Hoone omanik vastutab üldjuhul ehitise ja selle osa eest, valdaja seevastu üldjuhul töötajate tegevusest tuleneva ohu maandamise ja tulekahjuks valmisoleku eest, samas võib omavahelise lepinguga olla kindlaks määratud teisiti. Kohustused võivad olla erinevad ning mõnikord on vajadus delegeerida vastutus tuleohutuse eest vastutavale isikule (peab kajastuma tema töölepingus või ametijuhendis). Vastutusalad on üldjuhul:
- tuleohutuspaigaldiste ja ehitise tehnosüsteemide korrashoid või selle korraldamine;
- tegevusest tulenevate tuleohtude määratlemine ja ennetavate meetmete väljatöötamine;
- töötajate koolitamine;
- evakuatsiooniõppuste korraldamine;
- enesekontrolli teostamine, dokumenteerimine;
- tuleohutusaruande esitamine.
Tuleohutuse seadusest tulenevalt on ettevõttes vajalik välja töötada ja järgimiseks kinnitada ehitise ja selles toimuva tegevuse ohutust tagavad tuleohutusnõuded (standardite ja/või õigusaktiga sätestatud piirangud või keelud tulekahju ja selle ohu vältimiseks ning ohutu evakuatsiooni ja päästetööde tagamiseks), mida on kohustuslik järgida igal töötajal. Üldjuhul tutvustatakse töötajale tuleohutusnõudeid tööle asumisel allkirja vastu. Tutvustama peab tuleohutusnõudeid lähtuvalt töötaja töö iseloomust ja kohast ning kontrollima nende täitmist. Töötajatele tuleb tagada tulekahju avastamiseks või selle leviku piiramiseks (tuleohutuspaigaldiste) ja päästetöö tegemiseks (päästevahendite) vajalike vahendite kättesaadavus ja kasutamisoskus ning teavitada töötajaid võimalikust tuleohust ja tulekahju vältimise meetmetest. Kõik peavad rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.
Kõik peavad:
- järgima tuleohutusnõudeid;
- tagama lõkke ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
- teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit (112);
- abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut igakülgselt järelevalve teostamisel ja tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel ning säilitama põhjuste väljaselgitamiseni tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;
- täitma temale suunatud riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi tähtaegselt.
Tuleohutuse seadusest tulenevalt on oluline selgitada välja, kas ettevõttel on tuleohutusaruande esitamise kohustus. Kriteeriumid aruandluse nõude kohuslastele on toodud määruses “Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“.
Tuleohutusaruande peab koostama ehitiste kohta, kus on:
- kõrgendatud tuleoht (tule- või plahvatusohtlik tegevus, tuleohtlike vedelike või -gaaside ladustamine; raskendatud kustutus- ja päästetööd; raskendatud evakuatsioon);
- viibib palju inimesi (kaubanduskeskused, teatrid, majutushooned, haridusasutused jmt);
- võib tekkida suur varaline kahju (tööstus- ja laohooned, elutähtsat teenust tagavad ettevõtted jmt).
Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutus või ettevõte peab koostama tulekahju korral tegutsemise plaani ning korraldama töötajale või teenistujale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutuse koolituse ning vähemalt üks kord aastas töötajatele õppuse evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise kohta. Samuti peavad need ettevõtted esitama Päästeametile enesekontrolli aruande eelmise kalendriaasta kohta ajavahemikul 1. jaanuar kuni 31. märts. Enesekontrolli tuleohutusaruande saab esitada Päästeameti e-keskkonnas.
Täpsemad juhised on leitavad määruses “Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“.
Ehitise ja selle osa tuleohutusnõuded
Siseministri määrus “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks esitatavad tuleohutusnõuded ning nõuded tuletõrje veevarustusele. Kuigi määrusega sätestatakse nõuded projekteerimisele ja ehitamisele peavad olulised tuleohutusnõuded olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel ning vastama ehitise kasutamisotstarbest tulenevatele nõuetele. Kui ehitist püsivalt ei kasutata, peab kõrvaliste isikute ligipääs hoonesse olema takistatud.
Ehitistele kehtivad tuleohutusnõuded näevad ette tulekahju avastamiseks ning tule ja suitsu levikut takistavad meetmed, samuti ka nõuded evakuatsiooni- ja hädaväljapääsule ning evakuatsiooni- väljumisteele ja päästetööde ja päästemeeskonna ohutuse tagamisele
Hoone jaotatakse tuletõkkesektsioonideks selliselt, et tulekahju ühes tuletõkkesektsioonis põhjustaks võimalikult vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või keskkonnale ning kahju piirduks selle tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Töökohal on oluline, et igapäevaselt oleks tagatud tuletõkkesektsiooni terviklikkus hoides tuletõkkeuksi alati suletud asendis (va juhul kui ei ole tagatud selle isesulgumine tulekahju häire puhul).
Kohustuslikke tuleohutuspaigaldisi aitab valida ehituslike tuleohutusnõuete kalkulaator ning neid tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt kehtivatele normidele.
Nõuete olemust aitab lahti seletada siseministri määruse “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” eelnõu seletuskiri ja Ehituslike tuleohutusnõuete kokkuvõte.
Enesekontroll
Igaüks peab kontrollima tema valduses (kelle võimu all tegelikult asi on, nt üüri-, rendilepingu alusel ajutiselt üle võetud valdamine) oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust. Enesekontrolli peavad üldise kohutusena teostama kõik, kuid on hooneid ja tegevusi, mille puhul on vajalik esitada Päästeametile enesekontrolli aruanne.
Enesekontrolli tuleohutusaruanne koostatakse vastavalt vormile.
Täitmiseks vajalikud ehitise andmed (ehitusaasta, suletud netopind, korruste arv, keldrikorruste arv, pööning) leiab üldjuhul hoone ehitusprojektist ja/või ehitisregistrist. Lisaks on vajalik välja selgitada ehitises viibivate ja töötavate inimeste hulk.
Ehitises toimuva tegevuse kohta andmete andmisel lähtutakse kasutamisotstarbest, mille liigitus on toodud majandus- ja taristuministri määruses “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“.
Esitada tuleb andmed tuleohutuspaigaldiste, küttesüsteemide ning muude seadmete, paigaldiste ja toimingute kohta, siinkohal on välja toodud väike abivahend (tabel ptk 1.2).
Aruandesse tuleb märkida enesekontrolli käigus avastatud puudused ja nende kõrvaldamise meetmed ning muu oluline informatsioon.
Tuleohutuspaigaldise omanik peab
- tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse;
- korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust;
- omama dokumentatsiooni (juhised kasutamiseks ja korrashoiuks) tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta.
Üldjuhul säilitatakse hooldusega seotud dokumente järgmise hoolduseni, kui hooldust ei ole seadusega ette nähtud, ei pea selle kohta ka dokumente olema (mis ei vabasta korrashoiu ja toimivuse tagamisest).
Tabel
| Päästevahendi või tuleohutuspaigaldise nimetus |
Vaatlus | Kontroll | Hooldus |
| Tulekustutid1 | Omanik vaatab üks kord kvartalis, et kustuti on oma kohas, kahjustamata ning loetav ja rõhunäit on rohelises tsoonis. | Tootja poolt ette nähtud sagedusega või kui vaatluse tulemused seda nõuavad:
|
Vesi- ja vahtkustuteid iga 5 aasta järel, teisi tulekustuteid iga 10 aasta järel. |
| Tuletõrje voolikusüsteem1 | Omanik vaatab üks kord kvartalis, et oleks kasutamisvalmis, nähtav, kasutusjuhendiga. Juurdepääs sellele ei oleks takistatud ning sellel ei oleks nähtavaid defekte, korrosiooni ega lekkeid. | Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.* | |
| Autonoomne tulekahjusignalisatsiooni- andur2 |
Omanik kontrollib vähemalt kord kuus. | ||
| Automaatne tulekahjusignalisatsiooni- süsteem3* |
Kord kvartalis ja aastahooldus.* | ||
| Automaatne tulekustutussüsteem3* | Vastavalt standardile ja juhenditele
|
||
| Evakuatsioonivalgustus, turvavalgustus | Vastavalt standardile ja juhendile, kas kord kuus või kord aastas. | ||
| Piksekaitse |
Vastavalt standardile ja juhendile. Kuus kuud kuni neli aastat sõltuvalt kaitsetasemest ning tegevusest hoones. |
||
| Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik |
Vastavalt standardile ja juhendile. | ||
*Teostaja peab olema registreeritud majandustegevuse registris ning omama lepingut vastutava spetsialistiga (kellel on vastav kutse).
1Siseministri määrus nr 39 “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.
2Kasutusjuhend
3Siseministri määrus nr 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“.
