Küsimus RMP.ee foorumist: on üks töötaja, kelle töötasust teen kinnipidamisi kohtutäiturite aktide alusel. Eelmisel kuul sai täidetud esimene akt aastast 2016 ja hilisemad aktid on n-ö ootejärjekorras. Lõpetamise kohta teadet ei saanud ja uurisin kohtutäiturilt, et miks. Vastuseks sain, et lisaks sissenõudja poolt täitmisele antud nõudele kuulub tasumisele ka lisanduv viivis, mis on hetkel täpsustamisel. Uurisin netist, et sellist asja on juhtunud teistelgi ja mõnikord tuleb viiviste nõuet oodata isegi terve aasta.
Mul nüüd sellega seoses mõned küsimused.
1) Ma ilmselt ei pea jääma seda viiviste nõuet ootama ning võtan ette järgmised aktid nende saabumise järjekorras. Kui nõue millalgi saabub, mis siis tegema peaks? Kas katkestama parajasti poolelioleva akti täitmise ja hakkama viiviseid tasuma või läheb see nõue ootejärjekorra lõppu?
2) Selline hirm on mul ka, et ma ei kujuta ette, kui suured need viivised võivad tulla, kui esialgne akt oli umbes 1700 eurot. Äkki lajatavad viivised näiteks mitu tuhat eurot. On kuskil mingi piir?
3) Järjekorras järgmised aktid on aastast 2017 ning nende kohaselt ei kuulu arestimisele kuupalga alammäärast väiksem sissetulek (ehk kohtutäitur ei ole kasutanud võimalust arestida 20% sissetulekust, mille kohta tuli vastav seadusemuudatus 09.01.2018). Kuna töötaja saab miinimumpalka, siis ma nende aktide alusel kinnipidamisi ju teha ei saa ning võtan ette järjekorras järgmised aktid?
Vastab advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat ja partner Katrin Sarap
Konkreetsel juhul on mõistlik suhelda kohtutäituriga e-kirja teel. Täiturilt peaks küsima, millal ta saadab viivisearvestuse, et saaksite arvestada ootejärjekorras olevate teiste aktidega. Täiturile võite ka teada anda, et ootel on mitmed aktid ning soovite ka neid täitma hakata. Kuna täitur andis teada, et viivise suurus on täpsustamisel, siis tõenäoliselt tegeleb täitur selle arvestamisega ning saadab selle mõistliku aja jooksul. Kindlasti ei ole mõistlikuks ajaks aasta ning usun, et see näide on pigem väga erakordne. Kindlasti tasub arvestada ka suvise puhkuseperioodiga mistõttu tuleb varuda rohkem kannatust.
Kohtupraktikas on kujunenud põhimõte, mille kohaselt ei mõista kohtud üldiselt välja viivist suuremas ulatuses, kui on põhinõue.
Sissetulekute arestimise kohta tuleb meeles pidada, et sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
