Riigikohus selgitas tänases kohtulahendis 3-16-1050 kohaliku omavalitsuse kohustusi ohutuse tagamisel ja ohukahtluse kõrvaldamisel ehitusjärelevalves.
Riigikohtusse pöördusid majaomanikud, kes muuhulgas leidsid, et naaberhoone ehitamisel kasutatud ehitusliku lahenduse tõttu võidakse ohtu seada nende elamu stabiilsus ning hoonel võivad tekkida kahjustused. Nimelt seoti kaebajate kinnitusel kahe hoone vundamendid kokku, mistõttu ei ole hoonetel võimalik eri tempos vajuda ja see võib kaasa tuua praod kaebajate majas. Kaebajad pöördusid Tallinna linna poole ehitusjärelevalve tegemiseks, esitades linnale oma väidete kinnituseks ka ehitusvaldkonna asjatundja arvamuse. Linn lõpetas järelevalvemenetluse, leides, et kaebajad ei ole ära tõendanud, et vundamendilahendusest lähtub nende majale oht.
Riigikohus selgitas esmalt, et ehitamisega ei tohi seada ohtu teiste inimeste vara. Tegu ei ole üksnes naabritevaheliste suhete küsimusega, vaid osaga avalikust korrast. Ehitamise ohutuse tagamine on esmajoones ehitaja ja ehitise omaniku ülesanded, kuid kui nende tegevus ei ole piisav, tuleb linnal või vallal ehitusjärelevalve korras sekkuda. Seejuures ei pruugi asjaolu, et ehitusprojekti on koostanud asjatundja ning dokumentatsioon on vormiliselt nõuetekohane, olla kahtluste hajutamiseks piisav.
Riigikohus leidis, et ehkki linn muudele kaebajate väljatoodud muredele küll reageeris, jäeti vundamendilahenduse ohukahtlus kõrvaldamata. Kaebajate pöördumise põhjal oleks linn pidanud järeldama, et kaebajate maja kahjustamine vundamendilahenduse tõttu ei ole välistatud ja korrakaitseseaduse kohaselt oleks linn pidanud tagama ohukahtluse kõrvaldamise. Selleks oleks tulnud välja selgitada, kas vundamendilahendus seab tegelikult kaebajate maja ohtu või mitte. Linn aga ei ole neid kohustusi järelevalvemenetluses täitnud.
Linna tegevusetus vundamendilahenduse ohukahtluse osas on Riigikohtu hinnangul õigusvastane, sõltumata sellest, kas oht tegelikult esines või mitte. Sellest tulenevalt tühistas kolleegium halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt.
Otsuses juhtis muuhulgas Riigikohus seadusandja tähelepanu sellele, et seaduses tuleks selgemini sätestada õiguslik alus, millele toetudes saaks järelevalveorgan ohukahtluse olukorras ehitamise peatada. Samuti märkis kolleegium, et kõrgendatud või olulise ohu korral on võimalik teha ka ehitusloast kõrvale kalduv ettekirjutus ehitamise peatamiseks.
