Riigikohtu halduskolleegium selgitas 5. septembril 2019. a tehtud otsuses (otsus nr 3-17-1110), et töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsused tuleb põhjendada selliselt, et taotlused esitanud inimene otsustest ka aru saaks. Sealjuures võib olla ka vajalik töövõime hindamise metoodika selgitamine lihtsas keeles ja näidete abil.
Riigikohtu halduskolleegium lahendas kohtuasja, milles kaebaja esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise ning puude raskusastme tuvastamise taotluse. Tuginedes eksperdiarvamusele, leidis töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ning jättis töövõimetoetuse määramata. Kaebaja esitas otsuse peale vaide, mille tulemusel analüüsis sama ekspertarst kaebaja terviseandmeid ning jäi seisukoha juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eksperdiarvamusele ja töövõime hindamise otsusele tuginedes jättis sotsiaalkindlustusamet kaebajal ka puude raskusastme tuvastamata.
Kaebaja esitas halduskohtule kaebused, milles palus nii töötukassat kui ka sotsiaalkindlustusametit kohustada tema juhtumit uuesti lahendama. Kaebaja sõnul ei olnud tema tervis paranenud võrreldes eelmise korraga, mil tema töövõimet hinnati ja töövõime vähenemine tuvastati.
Riigikohtu halduskolleegium nõustus oma otsusega halduskohtu seisukohaga, et töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet oleksid pidanud otsuseid arusaadavamalt selgitama. Riigikohtu sõnul ei selgu töötukassa töövõime hindamise otsusest, kuidas kaebaja puhul töövõime kindlakstegemiseni jõuti. Samuti ei põhjendanud sotsiaalkindlustusamet piisavalt, miks kaebajal puuet ei tuvastatud. Sealjuures rõhutas riigikohus, et töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsused tuleb põhjendada selliselt, et taotlused esitanud inimene otsustest ka aru saaks. Nii ei piisa pelgalt seaduse ja määruste normide kopeerimisest otsuses, vaid vajalik on töövõime hindamise metoodika selgitamine lihtsas keeles ja vajadusel ka näidete abil.
Riigikohus selgitas lisaks, et kui taotleja esitab tema tervisele antud hinnangule vastuväite, siis tekib haldusorganil kohustus hinnangut täiendavalt uurida. Sealjuures on haldusorganil kõrgendatud uurimiskohustus igal juhul olukorras, kus taotleja terviseseisund hinnati paremaks, kui ta ise arvas seda olevat. Sellisel juhul ei piisa vastuväite puhul kahtluse kõrvaldamiseks alati sellest, kui taotleja tervislikku seisundit hindab uuesti sama ekspert. Selle asemel peaks kaaluma teise eksperdiarvamuse küsimist.
Kuna kohtud ei uurinud, kas eksperdiarvamus kaebaja tervislikule seisundile on õige, ei kontrollinud kohtud ka seda, kas töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamiseks olevad asjaolud on piisavalt tõendatud.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt ning saatis asja uueks arutamiseks samale halduskohtule. Halduskohus peab asja uuel läbi vaatamisel nõudma teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut eksperdiarvamuse kohta.
