Paljude korteriühistute tänavuseks murekohaks on iga-aastase korralise üldkoosoleku korraldamine, sest ees seisab aasta majanduskava kinnitamine.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul tuleb esikohale seada inimeste tervis ja heaolu. “Vastavalt eriolukorrale ei saa kokku kutsuda üldkoosolekut enne 1. maid. Kui korteriühistu juhatus muretseb, mida teha olukorras, kui uut majanduskava pole kinnitatud, siis kuni uue majanduskava kinnitamiseni kehtib korteriühistu senine majanduskava ning vastavalt sellele esitatakse korteriomanikele ka arveid,” selgitas Mardi.
Siiski tuleks Mardi sõnul muuta seadust, sest on selge, et paljud ühistud ei suuda tähtaegselt üldkoosolekuid läbi viia ja esitada korteriühistute registrile majandusaasta aruandeid ning on mures sanktsioonide pärast. “Eesti Korteriühistute Liit teeb ettepaneku, et majandusaasta aruannete esitamise tähtaega pikendataks 2020 aasta lõpuni. Samuti on vaja õiguslikku regulatsiooni olukorras, kus juhatuse liikmete volitused lõpevad ja neid pikendada või valida uusi juhatusi liikmeid ei ole ülaltoodule tuginedes võimalik.”
Nüüd, kui suurem osa inimestest töötab või õpib kodukontoris, on aga korteriühistutel hea võimalus testida uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses lubatud võimalust viia korteriomanike üldkoosolek läbi ilma üldkoosolekut füüsiliselt kokku kutsumata,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Juba enne eriolukorra kehtestamist oli see paljudele ühistutele pääseteeks, sest kui inimesi füüsiliselt on raske kokku saada ja mõned jätavad lihtsalt osalemata, siis virtuaalsest koosolekust võetakse hea meelega osa.”
Ühistuliikmete toetusel on Mardi sõnul võimalik sisuliselt läbi viia virtuaalkoosolek. Põhimõte seisneb selles, et võimalik on tavapärase valitsemise raames otsuseid vastu võtta üldhäälteenamusega. “Ent juhul, kui ühistu põhikirjas sisaldub regulatsioon, et koosoleku kokku kutsumise otsuse vastuvõtmiseks peavad kõik liikmed poolt olema, siis tuleb järgida põhikirjast tulenevat regulatsiooni,” toonitas Mardi. “Ehk siis kui teie korteriühistu põhikirjas on klausel, et KÜ otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik korteriomanikud, siis ei saa te virtuaalkoosolekut pidada. Nii et soovitan põhikirja muutmisel see klausel välja võtta ja asendada see seadusest tuleneva põhimõttega, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest.”
Virtuaalkoosoleku kord on alljärgnev:
Juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele.
Hääletusprotokolli kantakse:
1) korteriühistu nimi ja asukoht;
2) protokollija nimi;
3) vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed;
4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu;
5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
6) korteriomanike seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.
“Juhul kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule, tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada korteriomaniku poolt. Sama põhimõte realiseerub ka juhul, kui korteriomanikke on rohkem ja nad kõik nõustuvad otsusega,” selgitas Mardi.
“Virtuaalkoosoleku puhul ei pea korteriühistute registri jaoks koosoleku tulemusi täiendavalt allkirjastama, peab olema lihtsalt selge, mida keegi on edastanud ja milline on otsus. Koosoleku juhataja ja protokollija peavad allkirjastama osalenute nimekirja ja saatma selle korteriühistute registrile,” selgitas Mardi virtuaalkoosoleku korda.
