Küsimus: mille alusel ja kelle nõusolekul saab maksta juhatuse liikmele töötasu või hüvitada tehtud kulud projekti elluviimisel?
Vastab Vabaühenduste Liidu spetsialist
Mittetulundusühingute seadusest (§ 281) tulenevalt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja kord üldkoosoleku otsusega.
Seda punkti on tõlgendatud väga liberaalsel moel ehk et ta kehtib vaid juhatuse liikme tööga kaasnevate kohustuste ja vastutusega, olles nii-öelda juhatuse liikme pidev töötasu. See tähendaks, et kui projektide elluviimisel teostab mingeid töölõike isik, kes on juhatuse liige, ei rakendu viidatud paragrahv, sest tegu pole tema töö tasustamisega juhatuse liikmena. Järelikult ei oleks tarvis üldkoosoleku otsust, juhatused töötavad valdavalt ju nagunii tasuta.
Pigem tasub olla konservatiivsemal seisukohal, millele on asunud ka mitmed rahastajad (KÜSK, KIK, VÜF), nõudes igasuguste tasude või kompensatsioonide määramisel juhatuse üle järelevalvet teostava organi (üldkoosolek, volinike koosolek, nõukogu) otsust või protokolli, kus määratakse ära töö sisu, maht ja tasu. Mõni rahastaja (KIK) ei aktsepteeri üldse juhatuse liikme lepinguid, liigitades selle lepingu nimest tulenevalt juhtimiskulude alla. Kujunenud praktikale see ei vasta, ent sisuliselt ei ole muidugi ka projektitööde tegemisel juhtimisega eriti pistmist.
Kui MTÜs on tööd rohkem ja tavaliselt viivad juhatuse liikmed ka projekte ellu, on mõistlikum üldkoosolekul teha ühekordne otsus, näiteks juhatuse ametiajaks või kasvõi tähtajatult, et projektidega seotud töötasude ja kompensatsioonide määramine on juhatuse pädevuses, sh juhatuse liikmetele endile.
Niisugune otsus peaks sobima rahastajatele, kuna on olemas formaalne alus tasu maksmiseks, samas võib juhatus seda ka kurjasti kasutada, nii et selle variandi eelduseks on aus ja avatud suhtlus liikmetega.
Projektitööde jaoks ei ole õige sõlmida juhatuse liikme lepingut, vaid see võib olla vabalt töö-, töövõtu- või käsundusleping. Mitme juhatuse liikme puhul võib lepingu allkirjastada ühe juhatuse liikmega teine juhatuse liige. Üheliikmelise juhatuse puhul peaks kõrgema organi otsus sisaldama ka volitust isikule, kes (näiteks üldkoosoleku poolt) juhatuse liikmega lepingu sõlmib. Kui MTÜ on väike ja sõbralik ning rahastaja lepingut ei nõua, ei pea seda tingimata muidugi vormistamagi, aga eks ta kindlam ole.
Sarnane küsimus tekib ka tööajatabelitega, kui rahastaja neid nõuab. Kuigi juhatuse liige vastutab enda tehtud projektitöö eest teisest küljest ka juhatuse liikmena, ei saa ta ise enda tööajatabeleid kinnitada. Selleks võib kasutada (kui see rahastajale sobib) teist juhatuse liiget või üldkoosoleku määratud esindajat, kes ka lepingu allkirjastas.
Aina enam räägitakse ka MTÜdes huvide konfliktist ning siinsed küsimused tekivadki peamiselt seetõttu, et loogiliselt võttes ei peakski ju saama sama organ ehk juhatus ise enda töötingimusi seada ja nende saavutamist kontrollida. Ühe projekti piires on ka mõeldamatu, et üldkoosolek ühe juhatuse liikme projektitöö järele valvata, nii et siin nimetatud protokollid ja lepingud ongi ehk minimaalsed, millega suhted paberil fikseerida.
