E-kaubanduse ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorrad OSS ja IOSS

Euroopa Liidus viiakse läbi põhjalikud reformid maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule (edaspidi lõpptarbija) piiriüleselt osutatavate teenuste, kaupade kaugmüügi ja e-kaubanduse käibemaksukohustuste osas. Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis 2006/112/EÜ on sellekohased muudatused juba sisse viidud jõustumisajaga 1. juuli 2021, samaks ajaks peavad kõik liikmesriigid muutma ka oma käibemaksuseadusi.

Eesti käibemaksuseaduses tegi Riigikogu vastavad muudatused 10. veebruaril ja need avaldati Riigi Teatajas 23.02.2021. Muudatuste eesmärk on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ettevõtetele võrreldes niinimetatud kolmandate riikide (s.t Euroopa Liidu väliste riikide ehk ühenduseväliste riikide) ettevõtetega.

1. juulist 2021 jõustunud Euroopa Liidu e-kaubanduse käibemaksupaketiga:

  • laiendati telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste (digiteenused) maksustamise erikorda (mini One Stop Shop, MOSS) ka muudele teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, samuti ühendusesisesele kaugmüügile ja teatud juhtudel ka internetipõhise kauplemiskoha (e-pood) kaudu kauba müümisele. Laiendatud erikorra lühend on OSS (One Stop Shop);
  • kehtestati uus erikord IOSS (Import One Stop Shop) ühendusevälisest riigist imporditavate kaupade kaugmüügile.

Kaugmüük (nii ühendusesisene kaugmüük kui ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük) on piiriülene kauba müük lõpptarbijale. Ühendusesisene kaugmüük on selline Euroopa Liidus asuva kauba võõrandamine, mille käigus kaup toimetatakse lõpptarbijale kauba asukoha liikmesriigist mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Seejuures lõpptarbijateks loetakse ainult füüsilised isikud ja nendega võrdsustatud mittemaksukohustuslased, mitte aga käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtjad – kui kaup koos selle toimetamisega teise liikmesriiki võõrandatakse käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtjale, ei ole tegemist ühendusesisese kaugmüügiga ja selline võõrandamistehing ei ole OSS erikorraga hõlmatud. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük on Euroopa Liidu välises riigis asuva kauba võõrandamine, mille käigus see kaup toimetatakse lõpptarbijale Euroopa Liidu välisest riigist Euroopa Liidu liikmesriiki.

Nii OSS erikorra kui IOSS erikorra kasutamine on vabatahtlik, mitte kohustuslik. Kui kauba müüja erikorda kasutada ei soovi, tuleb tal end käibemaksukohustuslasena registreerida nendes liikmesriikides, kus asuvad lõpptarbijad (kui ta ei kasuta OSS erikorda), ning teha imporditud kaupadele tavapärane tollivormistus (kui ta ei kasuta IOSS erikorda).

Erikorrad võimaldavad deklareerida kõigisse liikmesriikidesse teostatavate piiriüleste B2C müükide (B2C tähendab müüki ettevõtjalt lõpptarbijale, business to consumer) käibemaks ühel deklaratsioonil ja tasuda kogu see käibemaks oma asukohariigis ilma vajaduseta registreerida käibemaksukohustuslasena lõpptarbijate asukohariikides.

Erikorra deklaratsioon esitatakse registreerimisliikmesriigi maksuhaldurile elektrooniliselt, sisestades info kasutajaliideses või laadides info failist, edaspidi lisandub võimalus esitada deklaratsioon ka X-tee kaudu.

Deklaratsioon tuleb esitada ja käibemaks selle alusel tasuda deklareeritud maksustamisperioodile vahetult järgneva kalendrikuu lõpuks – seda ka siis, kui tähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale.

OSS erikorra puhul on maksustamisperioodiks kvartal ja IOSS erikorra puhul kalendrikuu. Deklaratsioon tuleb esitada olenemata sellest, kas perioodi jooksul teostati erikorra alla kuuluvaid tehinguid või mitte – kui isik ei tee konkreetse maksustamisperioodi jooksul ühtki erikorraga hõlmatud tehingut ja tal ei ole ka vaja teha parandusi eelmistes deklaratsioonides, esitatakse nullsummaline deklaratsioon.

Deklaratsioonil tuleb käibemaksusumma esitada ja see maksuhaldurile üle kanda eurodes sendi täpsusega, seda ei ümardata üles- ega allapoole lähima täisarvulise rahaühikuni. Kui erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste eest on tasutud muus valuutas kui euro, arvestatakse see muu valuuta ümber eurodeks deklareeritava perioodi viimasel päeval kehtinud Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskursi alusel.

Uute erikordade deklaratsioonides paranduste tegemine toimub teise põhimõtte järgi kui kuni 30. juunini 2021 esitatud MOSS deklaratsioonis. Kui OSS või IOSS erikorraga liitunud müüjal on vaja parandada mõne eelmise maksustamisperioodi kohta deklareeritud andmeid, teeb ta seda jooksvalt järgmises tema poolt esitatavas erikorra deklaratsioonis, mitte ei paranda käibe tekkimise perioodi kohta esitatud deklaratsiooni. Kuna kinnitatud deklaratsioonile ei ole võimalik parandusi teha ja kui deklaratsioon on juba kinnitatud, saab andmeid parandada alles järgmises deklaratsioonis, siis on soovitatav hoida deklaratsiooni kuni tähtaja saabumiseni olekus “salvestatud”. Kui tekib vajadus deklareeritud andmete parandamiseks, tehakse seda jooksvas perioodis.

Näiteks kui esitatakse 2021. a juuli IOSS deklaratsioon 21. augustil 2021 (kuigi tähtaeg esitamiseks on 31. august), kuid 23. augustil selgub, et osaliselt on jäänud andmed deklareerimata – siis sel juhul saab neid andmeid parandada alles 2021. a augusti deklaratsioonis.

Kui maksukohustuslane või teda esindav vahendaja (kui maksukohustuslaseks on IOSS erikorda kasutav ühendusevälise riigi ettevõtja) ei ole erikorra deklaratsiooni õigel ajal esitanud, saadab registreerimisliikmesriik maksukohustuslasele või vahendajale meeldetuletuse deklaratsiooni esitamise kohta. Meeldetuletus saadetakse elektrooniliselt kümnendal päeval pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva. Võimalikud edasised meeldetuletused esitavad tarbimisliikmesriigid. Deklaratsiooni hilinenud esitamisega seotud rahaliste karistuste ja muude tasude määramine on tarbimisliikmesriigi pädevuses kooskõlas tema õigus- ja menetlusnormidega. Kui maksukohustuslane saab meeldetuletuse kolmel järjestikusel deklareerimisperioodil ning ei esita deklaratsiooni kümne päeva jooksul alates iga meeldetuletuse väljastamisest, leitakse, et ta on pidevalt rikkunud erikorraga seotud eeskirju, arvatakse ta erikorra kasutajate hulgast välja ning tal ei ole õigust uut erikorraga liitumise avaldust esitada kahe aasta jooksul.

OSS ehk teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord

Alates 1. juulist 2021 laiendatakse praegust “väikest ühe akna süsteemi” (mini One Stop Shop, MOSS), mida kuni selle kuupäevani saab kasutada ainult teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste maksustamisel. Sellest saab “ühe akna süsteem” (One Stop Shop, OSS), mida hakatakse rakendama ühendusesisesele kaugmüügile ja lisaks digiteenustele ka muudele teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavatele teenustele, mille käive tekib lõpptarbija liikmesriigis.

Seega saab OSS erikorda kasutada lõpptarbijatele nende elu- või asukoha liikmesriigis osutatavate selliste teenuste puhul nagu näiteks kinnisasjaga seotud teenused (ehitamine, hindamine), kultuuri-, kunsti-, spordi-, hariduse- või meelelahutusteenused (etendused, kontserdid, näitused), transpordivahendite renditeenus jms (pikem loetelu on käibemaksuseaduse § 10 lõikes 4).

Samuti saab seda erikorda rakendada Eestis asuva kauba müümisel e-poe kaudu lõpptarbijale Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja üheski Euroopa Liidu liikmesriigis püsivat tegevuskohta ei ole.

Erikorra rakendamine lihtsustab ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. Ettevõtja, kes on valinud erikorra rakendamise, deklareerib teises liikmesriigis tekkiva käibe (e-poodi omav isik teatud juhul ka Eestis tekkiva käibe) ja tasub käibemaksu Eesti maksuhaldurile.

Kaotatakse praegu Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivad kaugmüügi piirmäärad. Kasutusele võetakse üldine piirmäär 10 000 eurot, mis kohaldub kogu ühendusesisese kauba kaugmüügi (kõigisse liikmesriikidesse kokku) ja teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste summaarsele käibele. Kui piirmäära ei ületata, on nende käivete maksustamisel õigus rakendada müüja asukohariigi käibemaksumäära. Kui piirmäär on ületatud ja on valitud OSS erikord, tuleb ühendusesisesele kaugmüügile ja lõpptarbijatele osutatavatele digiteenustele rakendada nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad, kuid vastava riigi käibemaksu saab tasuda Eesti maksuhalduri kaudu.

Muudele teenustele peale digiteenuste, mille käibe tekkimise koht on lõpptarbija asukohariik, ülalnimetatud 10 000 euro piirmäär ei kohaldu. Lisaks sellele on oluline arvestada, et ka kaupade kaugmüügil ja digiteenuste osutamisel teiste liikmesriikide lõpptarbijatele saab 10 000 euro piirmäära kohaldada ainult kindlatel tingimustel: kui müüjal on asukoht või tegevuskoht ka mõnes teises liikmesriigis, siis ta 10 000 euro piirmäära kasutada ei saa.

MOSS deklaratsiooni andmekoosseisu täiendatakse ning kehtestatakse ühtne Euroopa Liidu piiriüleste tehingute käibedeklaratsioon (OSS deklaratsioon). Maksukohustuslased, kes võõrandavad kaupu ja osutavad teenuseid oma koduriigist teiste liikmesriikide lõpptarbijatele, võivad nende tehingute kajastamiseks kasutada OSS erikorda ning deklareerida ja tasuda käibemaksu kord kvartalis esitatava deklaratsiooni alusel. OSS deklaratsioonil kajastatakse tehingud liikmesriikide kaupa, märkides iga riigi kohta tasutava käibemaksusumma ja vastava riigi käibemaksumäära.

OSS erikorra puhul on maksustamisperioodiks kvartal. Üldreeglina hakatakse erikorda rakendama alates erikorraga liitumise avalduse esitamise kvartalile järgneva kvartali esimesest päevast. Kui erikorraga hõlmatud kaupu on võõrandatud või erikorraga hõlmatud teenuseid on osutatud varem, on võimalik hakata erikorda rakendama enne järgneva kvartali esimest kuupäeva tingimusel, et erikorraga liitumise avaldus on esitatud hiljemalt teenuse osutamise või kauba võõrandamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, ei rakenda erikorda teenuse osutamisel, mille käibe tekkimise koht on kas Eestis või sellises liikmesriigis, kus tal on püsiv tegevuskoht. Liikmesriigis, kus isik on registreeritud maksukohustuslaseks, samas riigis asuvatele lõpptarbijatele osutatavad teenused deklareeritakse selles riigis esitataval tavapärasel käibedeklaratsioonil. Neid teenuseid erikorra alusel ei deklareerita.

OSS erikorra kasutajaks registreerimine, lõpetamine ja muudatustest teavitamine

OSS erikorra kasutajaks registreerimine

Erikorra rakendamine on vabatahtlik. Alternatiivne lahendus on registreerida ettevõtte käibemaksukohustuslasena igas liikmesriigis, kus käibemaksukohustus lõpptarbijale müügil tekib.

Eesti juriidiline isik (käibemaksukohustuslane) saab avalduse esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides seal “Registrid ja päringud” – “Registreerimine” – “E-kaubanduse ja teenuste erikordade kasutajaks registreerimine (OSS/IOSS)”. Avalduse esitamiseks peab juriidilise isiku esindusõiguslik isik andma volitatud esindajale vajalikud pääsuõigused.

Pääsuõigused ja pääsuõiguste paketid e-kaubanduse ja teenuste erikordade (OSS/IOSS) teenuse kasutamiseks 

Ühendusevälise riigi isikul, kes soovib kasutada erikorda Eestis, palume erikorra kasutajaks registreerimisel järgida juhiseid “Guidelines for registration to non-EU businesses“.

Avalduse lisamisel avaneb valik, millist liiki avaldust isik esitada saab. Valikus on kaks avalduse liiki:

  • liidu erikord (OSS, kaubad ja teenused);
  • liiduväline erikord (OSS, teenused, EU number).
Ettevõtja Avalduse liik OSS-erikorraga liitumiseks
Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis (saab OSS-erikorra kasutajaks registreeruda ainult Eestis)Liidu erikorra avaldus
Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht ja kes müüb erikorraga hõlmatud kaupu või osutab erikorraga hõlmatud teenuseidLiidu erikorra avaldus
Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel ELis püsivat tegevuskohta ei ole – kui ta osutab ükskõik millise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele erikorraga hõlmatud teenuseidLiiduvälise erikorra avaldus
Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel ELis püsivat tegevuskohta ei ole, kui ta ise teostab Eestist kaupade ühendusesisest kaugmüüki või võimaldab veebipoe kaudu teisel samasugusel ELi välise riigi ettevõtjal (kellel samuti puudub ELis püsiv tegevuskoht) teostada Eestist ühendusesisest kaugmüüki või müüa Eestis asuvat kaupa Eesti mittemaksukohustuslaseleLiidu erikorra avaldus

Eestis registreeritud MOSS erikorra kasutajad, kes soovivad jätkata laienenud erikorra (OSS) rakendamist, ei pea uut avaldust esitama. Nende kehtivad avaldused kantakse automaatselt üle. Juhul kui tegemist on isikuga, kes alates 1. juulist 2021 muutub eeldatavaks tarnijaks (e-poed, platvormid jms elektroonilised kauplemiskohad), tuleb tal avaldusel täita väli “Platvorm” (märkida linnukesega). Vaikimisi on see väli avaldusel täitmata.

Erikord hakkab üldjuhul kehtima avalduse esitamise kvartalile järgneva kvartali esimesest päevast. Kui esitate avalduse näiteks 5. juulil, on erikorra alguskuupäevaks automaatselt 1. oktoober.

Kui erikorraga hõlmatud kaupu on võõrandatud või erikorraga hõlmatud teenuseid on osutatud varem (osutatakse juba avalduse esitamise ehk nn jooksval perioodil), on võimalik hakata erikorda rakendama enne järgneva kvartali esimest kuupäeva tingimusel, et erikorraga liitumise avaldus on esitatud hiljemalt teenuse osutamise või kauba võõrandamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Sellisel juhul tuleb avaldusel alati täita “esimese tehingu kuupäev” ja sel juhul registreeritakse erikorra kasutajaks esimese tehingu kuupäevast. Kui avaldus esitatakse näiteks 10. juulil ja soovitakse OSS erikorda kasutada 1. juulist, siis tuleb täita esimese tehingu kuupäeva lahter nn jooksva perioodi kuupäevaga.

OSS erikord jaguneb kaheks:
  • liidu erikord – kasutajaks saab registreerida liikmesriigis (Eestis) asutatud isik oma (asukohariigi) käibemaksukohustuslase (KMKR) numbri alusel. Liidu erikorra alusel deklareeritakse nii ühendusesisene kaugmüük kui teenused. Erikorra kasutamise eelduseks on isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri olemasolu ning sellest saab ka erikorra registreerimisnumber.
  • liiduväline erikord – kasutajaks saab registreerida ühendusevälises riigis asuv isik, kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht. Registreerimisel saab kasutaja erikorra numbri (VOES nr, tähekombinatsiooniga “EU”). Liiduvälise erikorra kasutaja deklareerib üksnes teenuseid. Kui sellisel isikul (st liiduvälise korra kasutajal) on ka ühenduses asuvat kaupa ning ta teostab ühendusesisest kaugmüüki, siis peab see isik registreerima käibemaksukohustuslaseks selles liikmesriigis, kus kaubad asuvad ning tal on võimalus deklareerida kaupade kaugmüük liidu erikorra (OSS) alusel. Kaupade kaugmüügiks saadud KMKR numbri alusel ei saa liiduvälist korda (st EU numbrit omav) kasutav isik deklareerida teenuste osutamist ühenduses asuvatele klientidele, seetõttu esitab ta kaks deklaratsiooni – liiduvälise korra alusel deklareeritakse teenused ja liidu korra alusel kaubad.

OSS erikorra lõpetamine ja muudatustest teavitamine

Kui isik ei osuta enam erikorraga hõlmatud teenuseid ega teosta ühendusesisest kaugmüüki või on tema tegevus ja/või registreerimisandmed muutunud (muutub ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kaotab kehtivuse KMKR number, jne), tuleb sellest teatada hiljemalt muudatuse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Kui isik jätkuvalt võõrandab erikorraga hõlmatud kaupa või osutab erikorraga hõlmatud teenust, kuid soovib lõpetada erikorra kasutamise, tuleb sellest teatada vähemalt 15 päeva enne selle kvartali lõppu, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.

Kõiki muudatusi ja teavitusi saavad erikorra kasutajad teha e-MTAs oma avaldusel andmete lisamise ja muutmise kaudu. Samuti saab isik avaldusel taotleda erikorra lõpetamist – vajutades avaldusel “Taotlen lõpetamist”, kuvatakse erikorra lõpetamise põhjused, mille seast tuleb valida sobiv.

OSS erikorra lõpetamine maksuhalduri poolt

Maksuhalduril on õigus lõpetada isiku erikorra rakendamine, kui:

  • isik teatab, et ta ei võõranda enam kaupu ega osuta teenuseid, mis on erikorraga hõlmatud;
  • isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel kaupu võõrandanud ega teenuseid osutanud;
  • isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
  • isik on jätnud korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.

Korduv on nõuete mittetäitmine, kui esineb vähemalt üks asjaoludest:

  • vaatamata meeldetuletustele on jäetud esitamata kolme kvartali erikorra deklaratsioonid;
  • vaatamata meeldetuletustele on jäetud tasumata käibemaksusumma (v.a juhul, kui maksmata summa on väiksem kui 100 eurot iga kvartali kohta);
  • pärast maksuhalduri taotlust ning üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei ole erikorda rakendav isik teinud elektrooniliselt kättesaadavaks käibemaksuseaduse § 43 lõikes 15 nimetatud teavet (säilitamisele kuuluv teave).

Otsus OSS erikorra lõpetamise kohta

Erikorra lõpetamisel saab isik elektrooniliselt vastava otsuse, mis jõustub otsuse saatmise kvartalile järgneva kvartali esimesel päeval.

Kui lõpetamine on seotud asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval.

Kui lõpetamine on seotud korduva nõuete mittetäitmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval. Sellisel juhul ei ole isikul õigust erikorda rakendada kahe aasta jooksul otsuse jõustumise kvartalile järgnevast kvartalist arvates.

OSS deklaratsioon

Deklaratsiooni esitamine

Maksukohustuslane, kes kasutab OSS erikorda, on kohustatud esitama iga maksustamisperioodi kohta elektrooniliselt OSS erikorra käibedeklaratsiooni (OSS deklaratsioon), paberkandjal OSS deklaratsiooni esitada ei saa. OSS erikorra maksustamisperiood on kvartal ning OSS deklaratsioon esitatakse kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

OSS deklaratsiooni esitamise tähtajad:

  • I kvartal (1. jaanuar – 31. märts) – 30. aprill,
  • II kvartal (1. aprill – 30. juuni) – 31. juuli,
  • III kvartal (1. juuli – 30. september) – 31. oktoober,
  • IV kvartal (1. oktoober – 31. detsember) – järgmise aasta 31. jaanuar.

Erikordade deklaratsioone saab esitada ainult siis, kui maksuhaldurile on esitatud kehtiv erikorra kasutamise avaldus. Iga deklaratsioon on seotud konkreetse avaldusega. Deklaratsiooni esitamiseks tuleb valida e-teenuste keskkonnas e-MTA: “Maksud – E-kaubanduse ja teenuste erikordade käibedeklaratsioonid”. Valikusse ilmuvad need deklaratsiooni tüübid, mille kohta on esitatud erikorra kasutamise avaldus. Kui kasutaja on esitanud avalduse ainult ühe erikorra kohta, siis on deklaratsiooni tüüp süsteemi poolt eeltäidetud.

OSS erikorra kasutaja saab valida deklaratsiooni tüübiks ainult “OSS deklaratsioon”.

Igale deklaratsioonile omistatakse kordumatu viitenumber, mida saab maksu tasumisel kasutada – sel juhul tasutakse nõue kohe pärast raha laekumist ettemaksukontole. Tasuda saab ka ettemaksukonto viitenumbriga ja siis toimub automaatne tasumine pärast tasumistähtaja möödumist.

OSS deklaratsioonil kajastatavad andmed

  • OSS deklaratsioonil esitatavate andmete loetelu on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/194 III lisas.
  • OSS deklaratsioonil tuleb kajastada muuhulgas järgmised andmed, mis edastatakse registreerimisliikmesriigi poolt kõigisse deklaratsioonil märgitud tarbimisriikidesse:
  • erikorda rakendava isiku maksukohustuslasena registreerimise number;
  • liikmesriigid, kus erikorraga hõlmatud kaup võõrandati või teenust osutati;
  • maksumäärad liikmesriikide kaupa;
  • ühendusesisese kaugmüügi korras Eestist teise liikmesriiki võõrandatud kaupade maksustatav väärtus ja nendelt kaupadelt tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes liikmesriikide kaupa;
  • ühendusesisese kaugmüügi korras teisest liikmesriigist võõrandatud kaupade maksustatav väärtus ja nendelt kaupadelt tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes liikmesriikide kaupa;
  • internetipõhise kauplemiskoha kaudu võõrandatud ühendusevälise riigi isiku kauba, kui kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis (KMS § 4 lg 13), maksustatav väärtus ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes liikmesriikide kaupa;
  • osutatud teenuste maksustatav väärtus ja nendelt teenustelt tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes liikmesriikide kaupa;
  • kaupade ja teenuste maksustatav väärtus ja nendelt tasumisele kuuluv käibemaksusumma kokku eurodes liikmesriikide kaupa;
  • kokku tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.

Millised konkreetsed tehingud OSS erikorraga liitunud maksukohustuslane peab tema poolt esitataval OSS deklaratsioonil kajastama, sõltub sellest, kas ta kasutab liidu erikorda või liiduvälist erikorda. Üldpõhimõttena saab öelda, et OSS deklaratsioon sisaldab andmeid OSS erikorraga hõlmatud ühendusesiseste kaugmüükide kohta ja selliste teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatud teenuste kohta, mille käibe tekkimise koht ei ole teenuse osutaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriik. OSS deklaratsioonil kajastatakse eraldi erikorra kasutaja asukohariigist (registreerimisliikmesriigist) osutatud teenused ja teistes liikmesriikides asuvatest püsivatest tegevuskohtadest osutatud teenused. Samuti deklareeritakse eraldi ühendusesisene kaugmüük registreerimisliikmesriigist ning ühendusesisene kaugmüük teistest liikmesriikidest, kust algab kaupade lähetamine ja vedu.

OSS deklaratsioonil kajastatakse maksustamisperioodil toimunud tehingud. Kui mõnda liikmesriiki ei ole konkreetsel maksustamisperioodil kaupu võõrandatud ega teenuseid osutatud, siis seda liikmesriiki deklaratsioonil tarbimisriigina ei märgita (st ei deklareerita vastava liikmesriigi real selle perioodi nn nullkäivet) ka siis, kui eelmisel perioodil deklareeriti müüki sellesse liikmesriiki. Nulldeklaratsioon esitatakse üksnes siis, kui maksustamisperioodil ei tehtud üldse OSS erikorraga hõlmatud tehinguid ja ei tehta ka eelmiste perioodide deklaratsioonides parandusi.

OSS deklaratsioonil esitatakse deklareeritavad andmed (maksustatav väärtus, maksumäär, käibemaks) tarbimisliikmesriikide kaupa, maksuvaba käivet deklaratsioonil ei kajastata. Valitud tarbimisliikmesriigi alusel pakub elektrooniline süsteem kasutajale võimalikud käibemaksumäära liigid (standard, vähendatud) ja käibemaksumäärad (%), kuid kasutajal on võimalik sisestada ka sellest erinev käibemaksumäär. Käibemaksusumma arvutatakse maksustatava käibe alusel automaatselt.

Euroopa Liidu teiste liikmesriikide käibemaksumäärad.

On oluline märkida, et kauba kaugmüügi, mida teostatakse mõnest teisest liikmesriigist peale registreerimisliikmesriigi, saab deklareerida üksnes siis, kui vastavad andmed (püsiv tegevuskoht, käibemaksukohustuslase number teises liikmesriigis, kaupade lähetamise riik) on eelnevalt erikorra avaldusele märgitud. Erinevalt teenuste deklareerimisest saab kaupade puhul märkida tarbimisriigina ka registreerimisliikmesriigi eeldusel, et kaupade vedu algab väljaspool registreerimisliikmesriiki. Näiteks juhul, kui Eesti maksukohustuslasel on kaubavarud Lätis ning kaup toimetatakse sealt Eestisse mittemaksukohustuslasest ostjale, siis ka see tehing kuulub deklareerimisele OSS deklaratsioonil.

Kui registreerimisliikmesriigiks on Eesti, siis Eesti mittemaksukohustuslasele Eestis müüdud kaup ja Eestis osutatud teenus deklareeritakse riigisisesel käibedeklaratsioonil KMD. Neid tehinguid OSS deklaratsioonil ei kajastata.

Liidu erikord ja liiduväline erikord

Liidu erikord on ette nähtud:

  • Euroopa Liidu ettevõtjate poolt kaupade ühendusesisese kaugmüügi ja Euroopa Liidu mittemaksukohustuslastele osutatud erikorraga hõlmatud teenuste deklareerimiseks;
  • ühenduseväliste riikide isikute poolt teostatud kaupade ühendusesisese kaugmüügi deklareerimiseks.

Liiduväline erikord on ette nähtud selliste ühenduseväliste riikide isikute poolt, kellel puudub ühenduses asukoht/püsiv tegevuskoht, Euroopa Liidu liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavate teenuste deklareerimiseks (kaupade ühendusesisest kaugmüüki liiduvälise erikorra alusel deklareerida ei saa).

Liidu erikord

Teenuste deklareerimine

Liidu erikorra alusel deklareeritakse mittemaksukohustuslastele osutatavad (B2C) teenused, mille käibe tekkimise koht on liikmesriigis, kus teenuse osutajal ei ole asukohta ega püsivat tegevuskohta.

Liidu erikorra kasutaja ei deklareeri OSS deklaratsioonil ei oma asukoha liikmesriigis ega püsiva tegevuskoha liikmesriigis lõpptarbijale osutatud teenuseid, vaid deklareerib need vastavas liikmesriigis esitataval siseriiklikul käibedeklaratsioonil. Püsiva tegevuskoha liikmesriik ei saa olla teenuste osutamisel tarbimisliikmesriigiks.

Küll aga, kui erikorraga hõlmatud teenuseid osutav maksukohustuslane omab püsivaid tegevuskohti ka teistes liikmesriikides ning on nendest liikmesriikidest osutanud teenuseid, mille käibe tekkimise koht on mujal liikmesriigis kui püsiva tegevuskoha liikmesriik, siis need teenused deklareeritakse OSS deklaratsioonil. Kui teenuseid osutatakse liikmesriigis, kus maksukohustuslasel ei ole püsivat tegevuskohta, kuid ta on seal käibemaksukohustuslasena registreeritud, tuleb need teenused samuti deklareerida OSS käibedeklaratsioonil.

Näide 1: Eestis erikorda kasutaval ettevõtjal on püsiv tegevuskoht Soomes – see tähendab, et Soomes asuvatele mittemaksukohustuslastele osutatavad teenused deklareeritakse ja käibemaks tasutakse Soomes esitataval tavalisel käibedeklaratsioonil. Kui Soomes asuv püsiv tegevuskoht osutab erikorraga hõlmatud teenuseid Rootsis asuvale mittemaksukohustuslasele, siis need teenused deklareeritakse Eestis OSS deklaratsioonil.
Näide 2: Eestis asuval ettevõtjal on püsivad tegevuskohad Soomes ja Lätis ning lisaks on ta Rootsis käibemaksukohustuslasena registreeritud. Ettevõte osutab erikorraga hõlmatud teenuseid eraisikutele Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Samuti osutab ta Lätis asuvast püsivast tegevuskohast erikorraga hõlmatud teenuseid eraisikutele Soomes ja Saksamaal.
Eesti ettevõtja deklareerib OSS erikorra kaudu oma teenuste osutamise Eestist ja Lätist Saksamaal ja Rootsis asuvatele klientidele, kuid Soomes asuvatele klientidele osutatavad teenused deklareeritakse Soome siseriiklikul käibedeklaratsioonil.

Kaupade müügi deklareerimine (ühendusesisene kaugmüük)

Liidu korra alusel deklareeritakse ühendusesisene kaugmüük, st kauba (välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba, kuid kaasa arvatud aktsiisikauba) võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki mittemaksukohustuslasele.

Liidu korra alusel saab ühendusesisest kaugmüüki deklareerida iga maksukohustuslane olenemata sellest, kas ta on liikmesriigi või ühendusevälise riigi isik. Registreerimisliikmesriigi ja püsiva tegevuskoha liikmesriigi isikutele müüdavad kaubad deklareeritakse vastava liikmesriigi riigisisesel käibedeklaratsioonil.

Näide 3: Eesti ettevõttel on püsiv tegevuskoht Leedus. Ta on Eestis registreeritud liidu erikorra kasutajaks. Ettevõte tarnib Eestis asuvaid kaupu Läti ja Eesti mittemaksukohustuslastele. Samuti tarnib ta Leedus asuvaid kaupu Eesti ja Leedu mittemaksukohustuslastele.OSS deklaratsioonis kajastatakse:
  • kaubatarned Eestist Lätti,
  • kaubatarned Leedust Eestisse.

Eesti ja Leedu riigisisesed kaubatarned tuleb deklareerida Eesti ja Leedu vastavas siseriiklikus käibedeklaratsioonis, kuna nende puhul ei ole tegemist kaupade ühendusesisese kaugmüügiga.

Eeldatav tarnija

Eeldatavaks tarnijaks loetakse maksukohustuslane, kes ei ole kaupade tegelik müüja, aga kes teeb võimalikuks tehingu, mis viiakse lõpule algse ehk tegeliku müüja ja kliendi vahel elektroonilise liidese (nt kauplemiskoha, platvormi, portaali) abil. Eeldatav tarnija vastutab käibemaksu deklareerimise ja tasumise eest.

Liidu korra kasutamisel muutub eeldatavaks tarnijaks maksukohustuslane, kelle asukoht on Euroopa Liidus või ka väljaspool liitu, kui kaubamüügitehingu puhul kehtivad kõik järgmised tingimused:

  • kaubatarne tehakse võimalikuks elektroonilise liidese abil,
  • kaubatarne tehakse Euroopa Liidus (st ühendusesisene kaupade kaugmüük ja riigisisesed kaubatarned),
  • tarne tehakse mittemaksukohustuslasele,
  • algse müüja asukoht on väljaspool Euroopa Liitu.

Seega eeldatavaks tarnijaks muutub platvorm, e-pood jms siis, kui ta võimaldab ühendusevälise riigi isikul oma elektroonilise liidese kaudu müüa Euroopa Liidus asuvat kaupa lõpptarbijale.

Erandina üldistest põhimõtetest deklareerib maksukohustuslane OSS deklaratsioonil ka need siseriiklikud kaubatarned, mille puhul ta on eeldatav tarnija.

Näide 4: Hiinas asuv ettevõtja müüb Belgia mittemaksukohustuslasele elektroonilise liidese kaudu tahvelarvuti (kaup). Elektrooniline liides teeb tarne võimalikuks ja muutub kõnealuse kaubatarne puhul eeldatavaks tarnijaks. Tahvelarvuti asub Belgias ja lähetatakse Belgias asuvale kliendile (riigisisene tarne, vedu algab ja lõpeb Belgias). Tavaliselt tuleb selline riigisisene tarne deklareerida siseriiklikus käibedeklaratsioonis – kuid eeldatav tarnija, kes kasutab liidu korda, peab sellise tarne deklareerima OSS deklaratsioonis eeldusel, et platvorm on Euroopa Liidus OSS erikorra kasutajaks registreeritud.

Eeldatav tarnija saab deklareerida kõik liikmesriigi sisesed kaubamüügid (st kauba vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis) olenemata sellest, kas tema asukoht on just nimelt selles liikmesriigis. See tähendab, et kui eeldatav tarnija on registreeritud Eestis, siis saab ta OSS deklaratsioonil kajastada mitte ainult müügid Eestist Eestisse, vaid ka müügid Saksamaalt Saksamaale, Poolast Poolasse jne. Kui eeldatav tarnija ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena selles liikmesriigis, kust kaup lähetatakse või veetakse, märgib ta käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri asemel deklaratsioonile selle liikmesriigi riigikoodi. Eelnevalt tuleb see liikmesriik, kust kauba vedu algas, ka avaldusele märkida.

Eeldatav tarnija võib erikorda kasutada ka oma kaupade ja teenuste deklareerimiseks. Kui ta on registreeritud erikorra kasutajaks, deklareerib ta vastava erikorra käibedeklaratsioonis nii oma tehingud kui ka tehingud, mille puhul ta on eeldatav tarnija. Ta ei registreeri end sama erikorra kasutajaks kaks korda.

Eeldatav tarnija ei deklareeri Euroopa Liidus asukohta omavate maksukohustuslaste tehinguid, st ta ei muutu eeldatavaks tarnijaks, kui algne müüja on Euroopa Liidu isik. Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslased deklareerivad erikorraga hõlmatud tehingud ise, kas valides liidu erikorra kasutamise või registreerides end tarbimisliikmesriigis käibemaksukohustuslaseks.

Liiduväline erikord

Liiduvälist erikorda kasutavad ühenduseväliste riikide ettevõtlusega tegelevad isikud, kellel puudub Euroopa Liidus püsiv tegevuskoht. Liiduvälise erikorra kasutajad deklareerivad OSS deklaratsioonil ainult Euroopa Liidus asuvatele mittemaksukohustuslasetele osutatavad erikorraga hõlmatud teenused, sealhulgas teenuse osutamise registreerimisliikmesriigis.

Näide 5: USA-s asutatud ettevõtja registreerib Eestis liiduvälise süsteemi kasutajaks.
Ettevõte osutab elektroonilisi teenuseid mittemaksukohustuslastele Soomes, Rootsis ja Eestis. Ta deklareerib kõik mittemaksukohustuslastele (B2C) osutatud teenused Eesti OSS (liiduvälise erikorra) deklaratsioonil, sealhulgas ka Eestisse osutatud teenused.

Liiduvälise erikorra alusel ei saa deklareerida kaupade müüki. Kui liiduvälise erikorra kasutaja tegeleb ka Euroopa Liidus asuvate kaupade kaugmüügiga, siis kaupade kaugmüügi deklareerimiseks tuleb tal registreerida liidu korra kasutajaks. Siinjuures tuleb silmas pidada, et teenuseid see isik liidu erikorra alusel deklareerida ei saa – see tähendab, et sellisel juhul peab isik esitama kaks OSS deklaratsiooni, teenuste deklareerimiseks liiduvälise erikorra deklaratsiooni ja kaupade deklareerimiseks liidu erikorra deklaratsiooni.

Deklaratsiooni parandamine

Kui MOSS deklaratsioone (maksustamisperioodid kuni 30.06.2021) saab parandada juba esitatud deklaratsiooni muutmisega, siis OSS deklaratsiooni (maksustamisperioodid alates 01.07.2021) saab parandada vaid jooksva perioodi deklaratsiooni esitamisega.

Siinjuures on oluline tähele panna, et kui OSS deklaratsioon on juba kinnitatud, ei saa seda muuta/parandada enne kui järgmise perioodi deklaratsiooniga. Enne kinnitamist on võimalik deklaratsiooni muuta/parandada. Seega on vajalik enne deklaratsiooni kinnitamist veenduda andmete õigsuses. Soovitav on deklaratsiooni niikaua hoida salvestatud olekus.

Alates 2021. aasta 1. juulist esitatavaid OSS deklaratsioone saab parandada kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil tuli esitada esialgne deklaratsioon. Parandused peavad sisaldama maksustamisperioodi, asjaomast tarbimisliikmesriiki ning parandustest tulenevat käibemaksu summat. Tavapärast ja vähendatud käibemaksumäära ega kaupu ja teenuseid parandamisel ei eristata.

Kui mõni tarbimisliikmesriik oma siseriiklike eeskirjade kohaselt lubab parandusi ka pärast kolmeaastase perioodi lõppemist, siis sellised korrigeerimised ei käi enam OSS rakenduse kaudu, vaid maksukohustuslane suhtleb otse tarbimisliikmesriigiga.

Eelmiste perioodide parandused tehakse eraldi plokis „Eelmise maksustamisperioodi käibemaksu summa paranduse lisamine”.

Tarbimisliikmesriigi kohta deklareeritud tehingute eest tasumisele kuuluv käibemaks ja sama tarbimisliikmesriigi kohta tehtud varasema(te) käibedeklaratsiooni(de) võimalikud parandused tasaarvestatakse. Kui riigipõhine saldo on null, ei pea maksukohustuslane selle tarbimisliikmesriigi eest oma käibedeklaratsiooniga seoses käibemaksu maksma. Kui riigipõhine saldo on positiivne (st käibemaksu tuleb maksta), on tasumisele kuuluvaks summaks tehingute eest tasumisele kuuluva käibemaksu ja eelmiste maksustamisperioodide paranduste saldo. Kui riigipõhine saldo on negatiivne, st maksukohustuslane on rohkem käibemaksu tasunud, maksab tarbimisliikmesriik maksukohustuslasele enammakstud summa tagasi. Negatiivset riigipõhist koondsummat ei arvestata tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamisel. See tähendab, et juhul kui ühe liikmesriigi puhul tekib negatiivne saldo (ettemaks), siis selle riigi kohta tekkinud ettemaksu võrra ei vähene kohustus teistele liikmesriikidele makstava käibemaksu osas. Tasuda tuleb deklaratsioonil lahtris „Tasumisele kuuluv käibemaks“ märgitud summa.

Näide 6: maksukohustuslane kasutab liiduvälist korda Saksamaal (registreerimisliikmesriik). 2023. aasta esimeses kvartalis (jooksev kvartal) deklareerib ta Poolasse (tarbimisliikmesriik) 200 eurot. Samuti teeb ta Poola puhul 2022. aasta neljanda kvartali kohta 50 euro suuruse negatiivse paranduse. Jooksva kvartali käibemaksu saldo, võttes arvesse eelmise kvartali kohta tehtud parandust, on 200 eurot – 50 eurot = 150 eurot. Poolasse peab maksukohustuslane maksma 150 eurot. 2023. aasta esimese kvartali käibedeklaratsioon:
  • tarbimisliikmesriiki Poola tehtud tarned 200 eurot,
  • tarbimisliikmesriigi Poola kohta tehtud parandused (2022. aasta 4. kvartal) –50 eurot,
  • tarbimisliikmesriigi Poola kohta tasumisele kuuluva käibemaksu saldo 150 eurot.
Näide 7: maksukohustuslane kasutab liiduvälist korda Saksamaal (registreerimisliikmesriik). 2023. aasta esimeses kvartalis (jooksev kvartal) deklareerib ta Poolas (tarbimisliikmesriik) 100 eurot. Samuti teeb ta Poola puhul 2022. aasta neljanda kvartali kohta 150 euro suuruse negatiivse paranduse. Jooksva kvartali käibemaksu saldo, võttes arvesse eelmise kvartali kohta tehtud parandust, on 100 eurot – 150 eurot = –50 eurot. Poolasse ei pea maksukohustuslane midagi maksma. Poola peab maksukohustuslasele 50 euro suuruse summa otse tagasi maksma. 2023. aasta esimese kvartali käibedeklaratsioon:
  • tarbimisliikmesriiki Poola tehtud tarned 100 eurot,
  • tarbimisliikmesriigi Poola kohta tehtud parandused (2022. aasta 4. kvartal) –150 eurot,
  • tarbimisliikmesriigi Poola kohta tasumisele kuuluva käibemaksu saldo 0 eurot,
  • Poola tagastab summa 50 eurot.
Näide 8: maksukohustuslane kasutab liiduvälist korda Saksamaal (registreerimisliikmesriik). 2023. aasta esimeses kvartalis (jooksev kvartal) deklareerib ta Poolas (tarbimisliikmesriik) 100 eurot. Samuti teeb ta Poola puhul 2022. aasta neljanda kvartali kohta 100 euro suuruse negatiivse paranduse. Jooksva kvartali käibemaksu saldo, võttes arvesse eelmise kvartali kohta tehtud parandust, on 100 eurot – 100 eurot = 0 eurot. Poolasse ei pea maksukohustuslane midagi maksma. 2023. aasta esimese kvartali käibedeklaratsioon:
  • tarbimisliikmesriiki Poola tehtud tarned 100 eurot,
  • tarbimisliikmesriigi Poola kohta tehtud parandused (2022. aasta 4. kvartal) –100 eurot,
  • tarbimisliikmesriigi Poola kohta tasumisele kuuluva käibemaksu saldo 0 eurot.
Näide 9: maksukohustuslane kasutab liiduvälist korda Saksamaal (registreerimisliikmesriik). 2023. aasta esimeses kvartalis (jooksev kvartal) deklareerib ta Leedusse (tarbimisliikmesriik) 200 eurot ja Poolasse (teine tarbimisliikmesriik) 100 eurot. Samuti teeb ta Poola puhul 2022. aasta neljanda kvartali kohta 150 euro suuruse negatiivse paranduse. Jooksva kvartali Poola käibemaksu saldo, võttes arvesse eelmise kvartali kohta tehtud parandust, on 100 eurot – 150 eurot = –50 eurot. Poolasse ei pea maksukohustuslane midagi maksma. Poola peab maksukohustuslasele 50 euro suuruse summa otse tagasi maksma. 2023. aasta esimese kvartali käibedeklaratsioon:
  • tarbimisliikmesriiki Poola tehtud tarned 100 eurot,
  • tarbimisliikmesriigi Poola kohta tehtud parandused (2022. aasta 4. kvartal) –150 eurot,
  • tarbimisliikmesriigi Poola kohta tasumisele kuuluva käibemaksu saldo 0 eurot,
  • Poola tagastab summa 50 eurot,
  • tarbimisliikmesriiki Leedu tehtud tarned 200 eurot,
  • tasumisele kuuluv deklaratsiooni kogusumma 200 eurot (Leedule).

IOSS ehk ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord

Alates 1. juulist 2021. a kaotati käibemaksuvabastus kuni 22 euro väärtusega kaubasaadetiste importimisel ja tuleb esitada tollideklaratsioon. Väikese väärtusega kaubasaadetiste impordikäibemaksu deklareerimise lihtsustamiseks kehtestatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord (IOSS erikord).

Lõpptarbijatele mõeldud saadetiste ühendusevälisest riigist sujuvamalt tellijani toimetamiseks kehtestatakse erikord sellise kauba impordilt käibemaksu deklareerimiseks ja tasumiseks. Kauba müüjad saavad võimaluse rakendada IOSS erikorda, kogudes ostjalt kauba eest tasumisel ka käibemaksu ning deklareerides selle maksuhaldurile ise ostja asemel igakuiselt esitatavas IOSS deklaratsioonis.

IOSS erikorda kohaldatakse ELis asuvale lõpptarbijale imporditavatele kaubasaadetistele, mis ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkel asuvad ühendusevälises riigis, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot ja mida ei maksustata aktsiisiga. Tegelik väärtus koosneb ELi territooriumile ekspordiks müüdava kauba hinnast ilma transpordi- ja kindlustuskuludeta (välja arvatud juhul, kui need kulud sisalduvad hinnas ja neid ei ole ostjale esitataval arvel eraldi märgitud) ning muudest maksudest ja tasudest, mida toll saab asjakohaste dokumentide abil kindlaks teha.

IOSS erikord võimaldab müüjal lisada kauba müügihinnale importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu juba müügitehingu toimumise ajal ning seetõttu ei teki ostjal kauba kättesaamisel üldjuhul täiendavat maksukohustust.

IOSS erikord lihtsustab ettevõtja käibemaksukohustusi – erikorraga liitunud ettevõtja saab registreerida ennast erikorra kasutajaks ning deklareerida ja maksta kõigi erikorraga hõlmatud kaupade importimisel käibemaksu ühes liikmesriigis (registreerimisliikmesriigis) selle asemel, et tasuda käibemaks importimise hetkel igas liikmesriigis, kuhu kaubad imporditakse.

IOSS erikorda saavad kasutada maksukohustuslased, kes tegelevad ühendusevälistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügiga ELis asuvatele lõpptarbijatele. Kui IOSS erikorda soovib kasutada ühendusevälise riigi ettevõtja, kellel puudub ELis asu- või tegevuskoht, siis tema saab seda erikorda kasutada vahendaja kaudu, kes on kohustatud vahendatava eest ja nimel täitma erikorras sätestatud kohustusi. Erandina ei pea vahendajat määrama kaugmüügiga tegelev sellise ühendusevälise riigi isik, kelle asukohariigiga on EL sõlminud käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu. Praegu on ELil niisugune leping sõlmitud üksnes Norraga. Eestis on vahendajana õigus tegutseda isikul, kes on maksevõimeline, laitmatu mainega ning kellel ei ole maksuvõlga.

Kokkuvõttes peaks Euroopa Liidus asuvate lõpptarbijate poolt imporditavalt kaubalt käibemaksu deklareerimine ja maksmine IOSS erikorda kasutava ühendusevälise riigi ettevõtja puhul toimuma järgmiselt:

  • ühendusevälise riigi ettevõtja (e-pood) valib ühes ELi riigis vahendaja, kes tema eest ja nimel hakkab esitama IOSS käibedeklaratsioone, kus on deklareeritud kõigisse tarbimisliikmesriikidesse müüdud kaupade käibed;
  • e-pood edastab vahendajale kaupade müügi hetkel ostjate poolt tasutud käibemaksu puudutava info;
  • vahendaja koostab e-poelt saadud andmete põhjal imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni (IOSS käibedeklaratsiooni) käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks ning esitab selle deklaratsiooni ja tasub deklaratsiooni esitamise tähtajaks käibemaksu oma registreerimisriigi maksuhaldurile (Eestis registreeritud vahendaja Eesti maksuhaldurile).

Kaupade tollivormistus võib toimuda ükskõik millises ELi riigis (mitte tingimata selles riigis, kus esitatakse IOSS deklaratsioon), need ei ole omavahel seotud toimingud. Ühendusevälise riigi e-pood ei pea ennast eraldi registreerima maksukohustuslaseks ega omama EORI-numbrit. Kaupade import (vabasse ringlusse lubamine) on käibemaksust vabastatud tingimusel, et tollideklaratsioonis esitatakse kehtiv IOSS-number (IM-number ehk importööri number).

IOSS-numbrite andmebaas ei ole avalik, see on kättesaadav vaid tolliasutustele, kes kontrollivad numbri kehtivust automaatselt selle andmebaasi alusel. Kui tollideklaratsioonil märgitud number on kehtiv, lubab toll imporditava kauba vabasse ringlusse ilma käibemaksu tasumist nõudmata. Kaupa tollile deklareeriv isik (nt postioperaator, kullerfirma, tolliagent jne) ise ei saa kontrollida IOSS-numbri kehtivust.

IOSS erikorra kasutajaks registreerimine, lõpetamine ja muudatustest teavitamine

IOSS erikorra kasutajaks registreerimine

Avalduse esitamise teenus avati 1. aprillil 2021.

IOSS erikorra kasutamine on vabatahtlik. Alternatiivina jääb võimalus kasutada tavapäraseid impordiprotseduure.

Eesti juriidiline isik (käibemaksukohustuslane) saab avalduse esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides seal “Registrid ja päringud” – “Registreerimine” – “E-kaubanduse ja teenuste erikordade kasutajaks registreerimine (OSS/IOSS)”. Avalduse esitamiseks peab juriidilise isiku esindusõiguslik isik andma volitatud esindajale vajalikud pääsuõigused.

Avalduse lisamisel avaneb valik, millist liiki avaldust isik esitada saab. Valikus on kolm IOSS-avalduse liiki:

  • impordi erikord (IOSS, kaubad, IM number);
  • vahendaja avaldus (IOSS, kaubad, IN number);
  • vahendatava avaldus (IOSS, kaubad, IM number, avalduse esitab vahendaja vahendatava nimel).
EttevõtjaAvalduse liik IOSS-erikorraga liitumiseks
Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis (saab IOSS-erikorra kasutajaks registreeruda ainult Eestis).Impordi erikorra avaldus
Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht ja kes teostab veebipoe kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki.Impordi erikorra avaldus
Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel ei ole kusagil ELis püsivat tegevuskohta ja kes teostab veebipoe kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki. Sellise välisriigi (v.a Norra) ettevõtja peab IOSS-erikorraga liitumisel määrama vahendaja, kes tema eest ja nimel täidab erikorraga seotud kohustusi.Ettevõtja poolt määratud vahendaja esitab vahendatava avalduse

IOSS erikorda saavad kasutada maksukohustuslased, kes tegelevad ühendusevälistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügiga Euroopa Liidus asuvatele lõpptarbijatele.

Ühendusevälise riigi ettevõtja, kellel puudub Euroopa Liidus asu- või tegevuskoht, saab erikorda kasutada vahendaja kaudu, kes on kohustatud vahendatava eest ja nimel täitma erikorras sätestatud kohustusi. Erandina ei pea vahendajat määrama kaugmüügiga tegelev sellise ühendusevälise riigi isik, kelle asukohariigiga on Euroopa Liit sõlminud käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu. Praegu on Euroopa Liidul niisugune leping sõlmitud üksnes Norraga. Eestis on vahendajana õigus tegutseda isikul, kes on registreeritud Eesti äriregistris ja ka Eestis käibemaksukohustuslasena, kes on maksevõimeline, laitmatu mainega ning kellel ei ole maksuvõlga. Erikorda rakendaval isikul saab olla üks vahendaja.

IOSS erikorraga liitumiseks esitab ettevõtja avalduse (valib avalduse liigiks “Impordi erikord”) ning talle antakse registreerimisnumber (IOSS importööri number, tähekombinatsiooniga “IM”), mida kasutatakse üksnes IOSS erikorra rakendamisel.

Erikorda rakendatakse alates päevast, kui isikule on antud IOSS erikorra registreerimise number.

Kui isik soovib tegutseda vahendajana erikorra tähenduses, siis ta täidab esmalt avalduse liigina vahendaja avalduse ning saab vahendaja numbri (tähekombinatsiooniga “IN”, intermediary). Seejärel on vahendajal võimalik esitada avaldusi vahendatavate lisamiseks. Iga vahendatava jaoks väljastatakse vahendajale eespool nimetatud IOSS importööri number (tähekombinatsiooniga “IM”), mis märgitakse tollideklaratsioonile. Kui vahendajal endal on tehinguid, mida erikorra alusel deklareerida, siis nende tehingute kajastamiseks esitab ta IOSS erikorra avalduse enda nimel, millega talle antakse IM number.

Registreerimisriik edastab IOSS erikorra registreerimisnumbri kõigi Euroopa Liidu riikide maksuhalduritele ja see number kehtib kogu Euroopa Liidus.

IOSS-numbrite andmebaas ei ole avalik, see on kättesaadav vaid tolliasutustele, kes kontrollivad numbri kehtivust automaatselt selle andmebaasi alusel. Kui tollideklaratsioonil märgitud number on kehtiv, lubab toll imporditava kauba vabasse ringlusse ilma käibemaksu tasumist nõudmata. Kaupa tollile deklareeriv isik (nt postioperaator, kullerfirma, tolliagent jne) ise ei saa kontrollida IOSS numbri kehtivust.

IOSS erikorra lõpetamine ja muudatustest teavitamine

IOSS erikorda rakendava isikul või vahendajal on kohustus teavitada maksu- ja tolliametit, kui:

  • ta lõpetab erikorraga hõlmatud tegevuse;
  • tema tegevus muutub selliselt, et ta ei täida enam erikorra rakendamise tingimusi, nt muutub registreerimisliikmesriik seoses püsiva tegevuskoha asukoha muutumisega (käibemaksuseaduse § 431 lõiked 1 ja 2);
  • ta muudab avaldusel andmeid.

Andmete muutumisest ja erikorraga hõlmatud tegevuse lõpetamisest tuleb teavitada muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

Kui isik jätkab erikorraga hõlmatud tegevust, kuid soovib lõpetada erikorra kasutamise, siis tuleb sellest teatada vähemalt 15 päeva enne selle kuu lõppu, mil ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.

Muudatustest teavitada saab erikorra kasutaja e-MTAs oma IOSS-avaldusel, kus saab andmeid lisada ja muuta.

Samal avaldusel saab taotleda ka erikorra lõpetamist. Vajutades taotlusel oleval lingil “Taotlen lõpetamist”, kuvatakse erikorra lõpetamise põhjused, mille seast tuleb valida sobiv.

IOSS erikorra lõpetamine maksuhalduri poolt

Juhud, mil maksu- ja tolliamet kustutab erikorda rakendava isiku registrist, on sätestatud käibemaksuseaduse § 431 lõikes 18.

Erikorda rakendav isik kustutatakse registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

  • isik on maksuhaldurit teavitanud, et ei tegele ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügiga;
  • isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
  • isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele (käibemaksuseaduse § 431 lg 1 ja 2);
  • isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata. Korduv erikorra rakendamise nõuete täitmata jätmine on sätestatud käibemaksuseaduse § 431 lõikes 24.

Vahendaja ja tema poolt esindatud isik (vahendatav) kustutatakse registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

  • vahendaja ei ole kahe järjestikuse kvartali jooksul tegutsenud vahendajana;
  • vahendaja ei täida vahendajana tegutsemise tingimusi (käibemaksuseaduse § 431 lg 1 ja 2);
  • vahendaja on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.

Kui registrist kustutatakse vahendaja, siis kaotavad õiguse erikorda kasutada ka tema poolt esindatud isikud (vahendatavad).

Vahendatav kustutatakse registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

  • vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et tema esindatav isik ei teosta enam ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki;
  • isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
  • isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele (käibemaksuseaduse § 431 lg 1 ja 2);
  • isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata;
  • vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et ta ei esinda enam asjaomast isikut.

Otsus IOSS erikorra lõpetamise kohta

Nii erikorda rakendav isik kui vahendaja saavad registrist kustutamise otsuse elektrooniliselt.

  • Otsus jõustub väljastamise kuule järgneva kuu esimesel päeval.
  • Kui registrist kustutamine on seotud erikorda rakendava isiku või vahendaja asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval.
  • Kui registrist kustutamine on seotud korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval.

Kui isik arvatakse erikorra rakendamisest välja korduva rikkumise tõttu, siis kaotab ta õiguse rakendada nii IOSS erikorda kui ka käibemaksuseaduse §-s 43 sätestatud OSS erikorda kahe aasta jooksul mistahes liikmesriigis alates erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Samasugune põhimõte kehtib ka vahendaja puhul ning tal ei ole sellisel juhul õigust vahendajana tegutseda kahe aasta jooksul alates tema registrist kustutamise kuust.

Erikorra rakendamiseks antud number kehtib pärast erikorra lõpetamise või registrist kustutamise otsuse jõustumist kuni kaks kuud. Säte on kehtestatud selleks, et erikorra rakendamise ajal ühendusevälisest riigist tellitud kaubad jõuaksid kliendini sellise staatusega, et nende kaupade eest on käibemaks tasutud ja importimise hetkel puuduks kauba saajal kohustus impordi tolliformaalsusi täita. Nimetatud kahekuuline periood ei kehti isikute puhul, kes on registrist kustutatud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete korduva rikkumise tõttu.

Eestis registreeritud IOSS erikorra vahendaja

NimiRegistrikoodLoa väljastamine kuupäeve-posti aadress
Eurora FR Services OÜ1619205901.04.2021ioss@eurora.com
Pullus Consulting OÜ1448150009.06.2021euvat@evat.com
ProLox OÜ1484812001.07.2021info@prolox.eu
Easy Access System Project OÜ1624459525.10.2021info@easproject.com
Capra Solutions OÜ1411334031.10.2021info@caprasolutions.eu

IOSS deklaratsioon

Deklaratsiooni esitamine

Maksukohustuslane, kes kasutab IOSS erikorda, on kohustatud esitama iga maksustamisperioodi kohta elektrooniliselt IOSS erikorra käibedeklaratsiooni (edaspidi IOSS deklaratsioon). IOSS erikorra maksustamisperiood on kalendrikuu ning IOSS deklaratsioon esitatakse igale kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Erikordade deklaratsioone saab esitada ainult siis, kui maksuhaldurile on esitatud kehtiv erikorra kasutamise avaldus. Iga deklaratsioon on seotud konkreetse avaldusega. Deklaratsiooni esitamiseks tuleb valida e-teenuste keskkonnas e-MTA: “Maksud – E-kaubanduse ja teenuste erikordade käibedeklaratsioonid”. Valikusse ilmuvad need deklaratsiooni tüübid, mille kohta on esitatud erikorra kasutamise avaldus.

IOSS deklaratsiooni tüübid on:

  • IOSS deklaratsioon,
  • vahendaja deklaratsioon,
  • vahendatava deklaratsioon.

Avalduse esitamisel peab maksumaksja arvestama, et IOSS erikorda saab kasutada ainult selliste Euroopa Liidu välistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügil, mille väärtus ei ületa 150 eurot ja mis ei ole aktsiisikaubad. Lisaks tuleb silmas pidada veel üht asjaolu: selleks et käsitada müüki imporditud kaupade kaugmüügina, peavad kaubad olema füüsiliselt lähetatud väljastpoolt Euroopa Liitu (nn kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt) otse ostjale. Kui väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud kaubad kõigepealt paigutatakse Euroopa Liidu liikmesriigi tollilattu, kust need hiljem mittemaksukohustuslasest klientidele edasi tarnitakse, siis selliseid tehinguid IOSS erikord ei hõlma, kuna laos hoitavad kaubad on juba Euroopa Liidu territooriumil.

Igale deklaratsioonile omistatakse kordumatu viitenumber, mida saab maksu tasumisel kasutada – sel juhul tasutakse nõue kohe pärast raha laekumist ettemaksukontole. Tasuda saab ka ettemaksukonto viitenumbriga ja siis toimub automaatne tasumine pärast tasumistähtaja möödumist.

IOSS deklaratsioonil kajastatavad andmed

IOSS deklaratsioonil esitatavate andmete loetelu on sarnaselt OSS deklaratsioonil esitatavate andmete loeteluga kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/194 III lisas.

IOSS deklaratsioonil esitatakse järgmised andmed:

  • erikorra rakendamiseks isikule antud registreerimisnumber;
  • liikmesriik, kuhu kaup toimetatakse;
  • kaupade maksustatav väärtus kokku eurodes liikmesriikide kaupa;
  • maksumäär liikmesriikide kaupa;
  • kaupade kogusumma eurodes liikmesriikide kaupa;
  • tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes liikmesriikide kaupa;
  • kokku tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.

IOSS deklaratsioonil esitatakse deklareeritavad andmed (kaupade maksustatav väärtus, maksumäär, käibemaks) tarbimisliikmesriikide kaupa ning lisaks veel tasumisele kuuluv käibemaksu kogusumma.

Valitud tarbimisliikmesriigi alusel pakub elektrooniline süsteem kasutajale võimalikud käibemaksumäära liigid (standard, vähendatud) ja käibemaksumäärad (%), kuid kasutajal on võimalik sisestada ka sellest erinev käibemaksumäär. Käibemaksusumma arvutatakse maksustatava käibe alusel automaatselt.
Euroopa Liidu teiste liikmesriikide käibemaksumäärad

Käibemaksu kogub IOSS erikorra kasutaja ostjalt müügihetkel.

Eeldatav tarnija

Eeldatavaks tarnijaks loetakse maksukohustuslane, kes ei ole kaupade tegelik müüja, aga kes teeb võimalikuks tehingu, mis viiakse lõpule algse ehk tegeliku müüja ja kliendi vahel elektroonilise liidese (nt kauplemiskoha, platvormi, portaali) abil. Eeldatava tarnija rollis tehtavate tehingute osas vastutab ta käibemaksu deklareerimise ja tasumise eest.

IOSS erikorra kasutamisel muutub eeldatavaks tarnijaks maksukohustuslane, kelle asukoht on Euroopa Liidus või ka väljaspool liitu, kui kaubamüügitehingu puhul kehtivad kõik järgmised tingimused:

  • kaup on imporditud kolmandalt territooriumilt või kolmandast riigist,
  • kaubasaadetise väärtus ei ületa 150 eurot,
  • tarne tehakse mittemaksukohustuslasele,
  • kaubamüügitehing tehakse võimalikuks elektroonilise liidese abil.

Eeldatava tarnijana tegutsev maksukohustuslane deklareerib IOSS deklaratsioonil kõik eeldatava tarnija rollis tehtud imporditud kaupade kaugmüügi tehingud. Lisaks märgib ta samal deklaratsioonil ka kõik nn oma tehingud, mis on hõlmatud IOSS erikorraga. See tähendab, et isik, kes tegutseb eeldatava tarnijana, ei registreeri erikorra kasutajaks kaks korda, vaid kajastab IOSS deklaratsioonil kõik erikorra alla kuuluvad tehingud.

Vahendaja

Mõistet “vahendaja” kasutatakse üksnes IOSS erikorra raames, OSS erikorraga see seotud ei ole.

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole Euroopa Liidus ja kes soovib kasutada IOSS erikorda, peab määrama vahendaja. Maksukohustuslased, kelle asukoht on Euroopa Liidus, võivad samuti IOSS erikorra kasutamiseks vahendaja määrata, kuid ei pea seda tegema.

Vahendaja on maksukohustuslane, kes täidab IOSS korras sätestatud käibemaksukohustusi (käibedeklaratsiooni esitamine, käibemaksu tasumine jne) selle maksukohustuslase nimel ja eest, kes on ta vahendajaks määranud.

Vahendajana tegutsemiseks peab ettevõtja end esmalt vahendajaks registreerima. Alles pärast seda saab ta registreerida ühe või mitu maksukohustuslast, kes on ta erikorra kasutamiseks vahendajaks määranud. Iga esindatava maksukohustuslase kohta saab vahendaja eraldi IOSS erikorra käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri.

Vahendajana registreeritud isik esitab IOSS deklaratsiooni iga oma esindatava isiku eest ning tasub deklaratsioonil märgitud käibemaksusumma tähtaegselt maksuhaldurile.

Deklaratsiooni lisamisel peab vahendaja valima deklaratsiooni tüübiks “Vahendaja deklaratsioon”, seejärel valima perioodi ja vahendatava nime.

Deklaratsiooni parandamine

IOSS deklaratsiooni parandamise põhimõtted ei erine OSS deklaratsiooni parandamise põhimõtetest.

Internetipõhiste kauplemiskohtade (e-poodide) muutumine eeldatavaks müüjaks ja käibemaksu kogujaks

Muudatustega nähakse ette, et isikud, kes omavad e-poodi ning hõlbustavad sellega kaupade piiriülest müüki lõpptarbijatele, kaasatakse teatud müügitehingutelt tasutava käibemaksu kogumisse ning loetakse, et e-poodi omav isik on need kaubad ise ostnud ja lõpptarbijale edasi müünud (deemed supplier ehk eeldatav tarnija). Sellega pannakse e-poodi omavale isikule käibemaksu arvestamise ja maksmise kohustus selle ühendusevälise riigi isiku asemel, kes on tegelikult kauba müüja.

Kaugmüük jaotub tinglikult kaheks tehinguks: kauba müük tegelikult müüjalt e-poodi omavale isikule (ettevõtjalt ettevõtjale ehk B2B) ja sama kauba edasimüük e-poodi omava isiku poolt lõpptarbijale (B2C).

Ettevõtja, kes hõlbustab müüki e-poe kaudu, loetakse kauba nn eeldatavaks tarnijaks, kui:

  • ta võimaldab ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot (e-pood saab kasutada IOSS erikorda);
  • ta võimaldab sõltumata kauba väärtusest müüa juba Euroopa Liidus asuvat kaupa lõpptarbijale ettevõtjal, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja kellel puudub Euroopa Liidus püsiv tegevuskoht (e-pood saab kasutada OSS erikorda).

Kui ühendusevälisest riigist imporditud ja Euroopa Liidus asuvale lõpptarbijale müüdava kauba tegelik väärtus ületab 150 eurot või kui kauba tegelikuks müüjaks on Euroopa Liidus asuv isik, ei loeta e-poodi vastutavaks selle kauba käibemaksuga maksustamise eest.

Sellisel ühendusevälise riigi ettevõtjal, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja kellel puudub Euroopa Liidus püsiv tegevuskoht, tekib Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus (ja koos sellega ka Eestis kauba importimisel makstud käibemaksu maksuhaldurilt tagasisaamise õigus), kui:

  • ta müüb mõnele teisele ettevõtjale kuuluva e-poe kaudu lõpptarbijale oma Eestis asuva kauba ning see e-pood loetakse vastavalt uutele reeglitele kauba ostjaks ja edasimüüjaks (kuigi kauba müük e-poele on niisugusel juhul 0%-lise määraga käive);
  • ta on ise e-poodi omav ettevõtja, müüb oma e-poe kaudu nn eeldatava tarnijana lõpptarbijale teise ühendusevälise riigi ettevõtja Eestis asuva kauba ja ei ole end registreerinud OSS erikorra kasutajaks.

Imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord juhtudel, kus müüja IOSS erikorda ei rakenda

Sarnaselt IOSS erikorraga kehtestatakse kõnealune erikord seetõttu, et alates 2021. aasta 1. juulist kaotati käibemaksuvabastus väikese (kuni 22 euro) väärtusega kaupade impordil ning seda saab kasutada juhul, kui kaubad lubatakse vabasse ringlusse samas liikmesriigis, kuhu väikese väärtusega kaup müüakse (kus asub lõpptarbija). Kui kaupu tellitakse väljastpoolt Euroopa Liitu, tuleb üldjuhul käibemaks tasuda lõpptarbijal, kes kauba tellib ja impordib. Selle erikorra rakendamisel tasub lõpptarbija käibemaksu isikule, kes kaubad tollile esitab (enamasti postiteenuse osutajale, kullerfirmale või tolliagendile) ja seega erinevalt IOSS erikorrast müügi hetkel e-poes käibemaksu ei tasu.

Erikorda saab kasutada selliste kaubasaadetiste importimisel, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamisele ja millele ei Eestis ega mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ei kohaldata ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda (IOSS). Ka selle erikorra kasutamine on vabatahtlik.

Erikorda on õigus rakendada ettevõtjal, kes:

  • esitab tollile imporditud kauba tollideklaratsiooni kaudse esindajana kauba tegeliku saaja eest,
  • on kauba valdaja ja
  • toimetab kauba Eestis asuvale kaubasaajale.

Eelkõige on erikord mõeldud postioperaatoritele ja kulleriteenuse osutajatele, kes tavaliselt deklareerivad saaja eest väikese väärtusega kaupade impordi ja on tolliseadustiku mõistes kauba valdajad (kauba valdaja isik, kes on kauba omanik või kellel on omanikuga samaväärne õigus kauba käsutamiseks; või isik, kellel on kauba üle tegelik kontroll).

Selle erikorra kasutamisel maksustatakse imporditud kaup alati käibemaksu standardmääraga (Eestis 20%).

Erikorda kasutav ettevõtja, kes esitab kaubad tollile, tasub lõpptarbijatelt kogutud käibemaksu maksuhaldurile kord kuus. Käibemaks tasutakse hiljemalt käibemaksu kogumise kuule järgneva kuu 16. kuupäeval.

OSS/IOSS käibedeklaratsiooni tehniline teave

XML faili formaadi kirjeldusega seotud dokumendid

DokumentFail
OSS/IOSS käibedeklaratsiooni XML-formaadi kirjeldusoss_ioss_kaibedeklaratsiooni_xml_faili_formaadi_kirjeldus.pdf
XSD Schemaoss_ioss_faili_formaat.xsd
XML näidisfail (impordi erikord)oss_naide_ioss.xml
XML näidisfail (liiduväline erikord)oss_naide_voes.xml
XML näidisfail (0-deklaratsioon)oss_naide_null-deklaratsioon.xml
XML näidisfail (liidu erikord)oss_naide_moss.xml

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll