Eraisiku krüptorahas saadud tulu maksustamine

Erinevate keskkondade kaudu krüptorahas tulu teenimine on saanud uudseks tulu teenimise viisiks. Selgitame alljärgnevalt, kuidas eraisik peab krüptorahas saadud tulu deklareerima.

Krüptoraha on näiteks bitcoin, etherum, litecoin jne.

Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks:

  • krüptoraha hinnamuudatusest, mis tekkis müües/ostes/vahetades krüptoraha tavavaluuta või teise virtuaalvääringu vastu;
  • krüptoraha eest kaupade/teenuste eest tasumisel;
  • krüptoraha kaevandamisest;
  • arvuti andmemahu rentimisest;
  • saades tehtud töö eest tasu krüptorahas.

Tulu ei teki näiteks:

  • krüptoraha annetamisest;
  • ostes krüptoraha tavavaluuta (nt euro, USA dollar) eest;
  • kandes krüptoraha enda elektrooniliste rahakottide vahel;
  • kinkides krüptoraha (v.a kingisaaja kui ta selle edasi müüb).

Krüptorahas saadud tulu (kasu vara võõrandamisest, palgatulu, ettevõtlustulu) maksustatakse sarnastel põhimõtetel kui traditsioonilises valuutas saadud tulu. Tulu maksustamisel tuleb krüptoraha ostu- ja müügihind või saadud tulu ümber arvutada eurodesse tulu saamise või kulu tegemise kuupäeval kehtinud virtuaalvaluuta vahetuskursi (turuhinna) alusel.

Virtuaalse valuuta keskmise vahetuskursi leidmisel on abiks turuülevaade siit.

Turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimus. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid krüptorahas, on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu, näiteks USD, siis tuleb USD summa ümber arvestada eurodesse, kasutades keskpanga päevakurssi Eesti Panga veebilehelt.

Krüptoraha ost-müük või vahetus

Krüptoraha käsitletakse tulumaksuseaduse § 15 lg 1 tähenduses varana.

Tulumaksuga maksustatakse krüptoraha võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS § 15 lg 1 ja § 37 lg 1).

Kui eraisik saab tulu kauplemisest, ostes-müües või vahetades krüptovaluutat teise krüptovaluuta või tavavaluuta vastu, tuleb saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest.

Kasu leitakse tehingupõhiselt krüptovaluuta müügihinna ja ostuhinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava krüptovaluuta ostuhinna vahena.

Deklareerida tuleb vaid need müügi- või vahetustehingud, millest saadi kasu. Iga võõrandamistehingut, sh vahetustehingut vaadatakse vara maksustamisel eraldi maksuobjektina.

Võõrandamistehingut, mille tulemusel saadi kahju, ei saa maksustamisel arvesse võtta ning sellist tehingut ei saa deklareerida. Seda põhjusel, et kahju saab maksustamisel arvesse võtta vaid väärtpaberite võõrandamise korral tulumaksuseaduse § 39 sätestatud tingimustel. Krüptoraha ei ole käsitletav väärtpaberina. Krüptoraha käsitletakse varana (TuMS § 15 lg 1).

Tulenevalt eelnimetatust jäävad majanduslikud riskid virtuaalvaluuta väärtuse languse korral isiku enda kanda. Finantsinspektsioon avaldas 5. veebruaril 2014 virtuaalvaluuta kasutajatele ka selle kohta hoiatuse oma veebilehel “Virtuaalraha pakkujad ei kuulu järelevalve alla“.

Näide 1: isik soetab 2 litecoin’i 260 euro väärtuses, mille ta vahetab mõne kuu möödudes 0,2 etherum’i vastu. Vahetustehingu tegemise hetkel on 2 litecoin’i turuhind tõusnud 500 eurole. Kuivõrd isik on vahetustehingust saanud 240 eurot (500 – 260) kasu, tekib isikul deklareerimiskohustus ning teenitud tulult, s.o 240 eurolt, tulumaksukohustus.
Näide 2: isik soetab 2017. aasta detsembris 1 bitcoin’i väärtuses 11 000 eurot. Isik müüb soetatud 1 bitcoin’i 2020. aasta detsembris 30 000 euro eest maha. Kuivõrd isik on müügitehingus saanud 19 000 eurot (30 000 – 11 000) tulu, peab isik tehingu deklareerima ning teenitud tulult, s.o 19 000 eurolt, tulumaksu tasuma.
Näide 3: isik soetab 1 etherum’i 1300 euro väärtuses. Isik müüb soetatud 1 etherum’i teatud aja pärast 1000 euro eest maha. Antud näites tekib isikul võõrandamistehingust 300 eurot kahju (1300 – 1000). Kuivõrd tekkinud kahju ei ole isikul õigus arvesse võtta ning deklareerida tuleb vaid need müügitehingud, millest saadi tulu, siis kõnealust tehingut deklareerima ei pea.

Kaupade ja teenuste soetamine krüptoraha eest

Krüptoraha võib kasutada kaupade või teenuste eest tasumiseks. Kui eraisik kasutab krüptoraha kaupade ja teenuste eest tasumiseks, siis tuleb saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest.

Töötasuna, juhatuse liikme tasuna või dividendina juba maksustatud krüptorahas saadud tulu kasutamine erinevate kaupade või teenuste ostmiseks enam täiendavat maksukohustust kaasa ei too.

Kasu leitakse tehingupõhiselt krüptoraha kasutamisel vastu saadud vara hinna ja kasutatud virtuaalvääringu ostuhinna vahena.

Näide 1: isikul on 1 bitcoin, mille ta soetas 2017. aasta juunis 2500 euro eest. Isik kasutab oma 1 bitcoin’i 2020. aasta detsembris uue auto ostmiseks. Auto soetamise hetkel on 1 bitcoin’i turuhind 30 000 eurot. Seega on isik auto soetamistehinguga saanud 27 500 eurot (30 000 – 2500) tulu.Saadud tulu peab isik deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu. Sama arvestusmeetod kehtib ka muude kaupade ja teenuste (nt toidukaubad, tehnika, iluteenus jne) soetamisel.
Näide 2: isiku virtuaalvääringu rahakotti laekub osaühingult X veebruarikuu töötasu 0,05 bitcoin’i. Osaühing X deklareeris isikule makstud töötasu äriühingu veebruarikuu TSD lisal 1. Deklareerimisel arvutas osaühing X isikule tasutud töötasu ümber eurodesse väljamakse tegemise kuupäeval kehtinud bitcoin’i turuhinna alusel. Deklareerimisel pidas maksu- ja tolliamet isikule väljamakstud töötasult tööjõumaksud kinni ning osaühing X tasus need.Isik kasutas tema rahakotti laekunud töötasu summas 0,05 bitcoin’i erinevate kaupade ja teenuste soetamiseks. Isikul puudub saadud kaupade ja teenuste osas deklareerimiskohustus.

Kaevandamine

Krüptoraha kaevandamine on ettevõtlus ja maksustamisel koheldud võrdselt ise kauba tootmisega (TuMS § 14 lg 2, §-d 32–35 ja § 47 ning osaliselt §-d 36–38). Kaevandatud krüptoraha maksustatakse selle võõrandamisel, s.o hetkel, kui kaevandatud krüptoraha konverteeritakse tavavaluuta vastu, vahetakse mõne muu krüptoraha vastu või võetakse tarbimisse. Kaevandamistulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormil E.

Kui eraisik tegeleb krüptoraha kaevandamisega, siis peab eraisik saadud tulu deklareerima ettevõtlustuluna ning tuludeklaratsiooni alusel sellelt maksud maksma. Kaevandamistulu saamiseks tehtud kulud (seadmed, elektrikulu) ei saa eraisik maha arvata.

Püsivalt krüptoraha kaevandamisega tegelev isik peab end registreerima äriregistris ja tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või äriühingu kaudu. Registreeritud FIE saab ettevõtlustulust maha arvata ning deklareerida ka ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulud (näiteks seadmed, elektrikulu). Ettevõtluse netotulult tuleb tuludeklaratsiooni alusel maksta tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustatud isik ka kohustusliku kogumispensioni makset.

NB! FIE peab tähele panema, et maksukohustuse edasilükkamiseks kasutatavale erikontole ei ole võimalik krüptoraha kanda.

Äriühing saab samuti ettevõtlusega seotud kulud arvesse võtta. Äriühingul tekib maksukohustus, kui ta teeb palgatulu, erisoodustuse, dividendi või ettevõtlusega mitteseotud kulude väljamakseid.

Arvuti andmemahu rentimine

Eraisiku arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu deklareeritakse füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tabelis 5.4 rendituluna. Kui renditulu väljamaksja ei pidanud renditulult tulumaksu kinni, siis eraisik deklareerib saadud renditulu füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabeli 5.4 II osas.

Kui krüptorahade kaevandamine ja arvuti andmemahu rentimine on ettevõtluseks, siis sel juhul tuleb arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu deklareerida vormil E ettevõtlustuluna.

Töö eest saadav tasu/dividend krüptorahas

Eesti tööandja peab krüptorahas makstud töötasu ümber arvutama turuhinna alusel eurodesse ning makstavalt töötasult kinni pidama ning tasuma tööjõumaksud.

Kui eraisik saab töö- või teenustasu krüptorahas, millelt ei ole maksu kinni peetud – näiteks välismaa tööandjalt, siis tuleb isikul see tulu ümber arvestada krüptoraha laekumise kuupäeval kehtinud turuhinna alusel eurodesse ning deklareerida saadud tulu ettevõtlustuluna.

Dividendi võib maksta nii virtuaalses valuutas kui ka muud liiki virtuaalses varas.

Kui dividend on makstud virtuaalses valuutas, koheldakse seda saaja tasandil nagu eurodes saadud dividendi:

  • kui äriühing on dividendilt tulumaksu tasunud, siis eraisikul täiendavat tulumaksukohustust ei ole;
  • kui äriühing ei ole dividendilt või selle aluseks olevalt kasumiosalt tulumaksu tasunud, siis tuleb dividendi saajal tulumaks tuludeklaratsiooniga maksta. Sellise dividendi kasutamisel kaupade või teenuste ostmiseks täiendavat maksukohustust ei ole.

Muud liiki virtuaalses varas:

  • kui aga äriühing on dividendi jaganud muud liiki virtuaalses varas, kohaldatakse selle vara edasisel müügil/vahetusel vara võõrandamise reegleid. See tähendab, et dividendi saaja saab soetamismaksumusena arvesse võtta äriühingu tasandil maksustatud dividendi väärtuse ning selle vara müügi- või vahetustulust maha arvata. Vara müügist/vahetusest tekkinud kasum kuulub maksustamisele.

Agendileping

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et tuleb eristada inimese enda ja äriühingu nimel tehtud krüptovara tehinguid. Seda seetõttu, et inimesele (füüsilisele isikule) kehtivad maksustamisel ühed ja äriühingule (juriidilisele isikule) teised reeglid:

  • kui krüptovara tehingud on tehtud inimese nimel, siis on ka inimesel endal kohustus kasumlikud tehingud deklareerida. Inimesel tekib maksukohustus residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel;
  • kui krüptovara tehingud on tehtud äriühingu nimel, siis tuleb tehingud raamatupidamises kajastada ja äriühingu maksustamise reeglite kohaselt maksustada. Äriühingul tekib maksukohustus väljamaksete tegemisel maksudeklaratsiooni vorm TSD alusel.

Juhatuse liige on äriühingu seaduslik esindaja ja juhatuse liikmena tehtud krüptovara tehinguid teostatakse äriühingu nimel. Krüptovara tehingu tegemine eeldab konto/wallet‛i olemasolu. Seega äriühingu (juriidilise isiku) nimel krüptovara tehingu tegemiseks on kohustuslik avada äriühingu nimel ka konto/wallet.

Maksu- ja tolliamet on seisukohal, et võlaõigusseaduses reguleeritud agendileping kuulub käsundi tüüpi teenuse osutamise lepingute hulka. Agendilepingut iseloomustab ja eristab teistest sarnastest lepingutest agendi iseseisev ja püsiv lepingute vahendamise või sõlmimise kohustus käsundiandja nimel ja huvides. Agent on küll iseseisev ettevõtja, kuid tegutsedes püsivalt käsundiandja heaks ning olles seotud lojaalsuskohustuse ja sellest tulenevate tegutsemispiirangutega, sarnaneb agent töötajaga.

See tähendab, et kui äriühing sõlmib inimesega agendilepingu (käsundi tüüpi teenuse osutamise lepingu), siis tegutsedes agendina ei tee inimene tehinguid enda nimel, vaid talle käsundi andnud äriühingu nimel, arvel ja huvides. Käsunduslepingu erivormiks loetakse ka juhatuse liikme suhet juriidilise isikuga. Juhatuse liige sõlmib samuti lepingud äriühingu nimel ja huvides.

Nii agendilepingu alusel kui ka otse äriühingu sõlmitud krüptovara ostu-müügitehingud peavad kajastuma äriühingu kontol/wallet’is.

NB! 29. aprilli 2021 Eesti Krüptoraha Liidu koolitusel kõlas ekslikult maksu- ja tolliameti seisukoht, et äriühing võib agendilepingu alusel kasutada krüptovara tehinguteks eraisiku (agendi) kontot/wallet’it. Koolituse tõttu agendilepingut ja eraisiku (agendi) kontot kasutanud äriühing saab erandkorras kajastada tehingud äriühingu tehingutena, kuid peab uuteks tehinguteks kindlasti avama äriühingu nimel konto/wallet’i.

Vastuseid küsimustele teemade kaupa leiad MTA kodulehelt:

Krüptoraha tehingute deklareerimine

Krüptoraha laenamine ja saadud intressitulu

Krüptoraha tehingute arvestus ja maksustatava kasu leidmine

Krüptoraha tehingute maksustamine

Krüptoraha ja juriidiline isik

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll