Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Millal registreerida käibemaksukohustuslasena?

Käibemaksukohustuslane on käibemaksuseaduse § 3 lõike 1 mõistes ettevõtlusega tegelev isik (füüsiline, juriidiline isik, resident, mitteresident), kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (KMS § 19). Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.

Eesti või välisriigi isiku all mõeldakse isikut, kelle registrijärgne asukoht või peamine elukoht on vastavalt kas Eesti või välisriik ning keda vastava riigi seadusandluse kohaselt käsitatakse käibemaksukohustuslasena.

Välisriigi maksukohustuslast ei käsitata tema Eestis oleva ettevõtlusega tegeleva püsiva tegevuskoha tõttu Eesti maksukohustuslasena, kui välisriigi isik ei osale maksustamisele kuuluvas tehingus või toimingus oma Eestis oleva püsiva tegevuskoha kaudu (KMS § 3 lg 3¹).

Välisriigi isikut ei käsitata tema maksukohustuslasena registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu selle liikmesriigi maksukohustuslasena, kui tehingud ei ole seotud tema püsiva tegevuskohaga. Seega tuleb piiriüleste tehingute maksustamisel ja aruandlusel lähtuda tehinguga seotud isikutest. Kui teenuse tegelik tarbija või kauba saaja on välisriigi maksukohustuslane oma liikmesriigis, kes samas on ka Eestis registreeritud maksukohustuslasena, siis maksustatakse tehing 0-protsendilise määraga ehk toimub pöördmaksustamine ning maksukohustus läheb üle teise liikmesriiki.

Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult.

Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaasta algusest arvates.

Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada maksu- ja tolliametile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.

Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise eelduseks on ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine Eestis.

Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksu- ja tolliametil õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel.

Millal registreerida piiratud käibemaksukohustuslasena

Piiratud käibemaksukohustuslasena peab end registreerima isik, kes ei ole end käibemaksukohustuslasena registreerinud, kuid kes ostab kaupu teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt maksustatava väärtusega üle 10 000 euro kalendriaasta algusest arvates või kes saab Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teatud teenuseid.

Piiratud käibemaksukohustuslase ja käibemaksukohustuslase erinevus seisneb selles, et piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu üksnes kauba ühendusesiseselt soetamiselt ja ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuste saamiselt.

Piiratud käibemaksukohustuslane ei lisa enda poolt võõrandatavate kaupade või osutatavate teenuste hinnale käibemaksu ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumise tõttu ei arva ka sisendkäibemaksu maha.

Teenused, mille saamise päevast alates tekib piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus, on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lg 5 ja need on:

  • intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
  • reklaamiteenus;
  • konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
  • finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
  • tööjõu kasutada andmine;
  • vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine;
  • elektroonilise side teenus elektroonilise side seaduse tähenduses (edaspidi elektroonilise side teenus), kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
  • elektrooniliselt osutatav teenus;
  • maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
  • atmosfääriõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine;
  • tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

Kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul peab isik esitama maksu- ja tolliametile avalduse enda piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimiseks.

Käibemaksuseadus § 21

Piiratud maksukohustuslase meelespea

Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas (KMS § 25 lõikele 1):

  • arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõikes 12 sätestatule. Piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma (KMS § 3 lõikes 5) nimetatud toimingutelt, s.o
    • kauba impordilt Eestisse (v.a maksuvaba import),
    • kauba ühendusesiseselt soetamiselt (v.a maksuvaba soetus),
    • kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus,
    • Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult,
    • teenustelt, mis on saadud Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult,
    • eelpool nimetamata kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult;
    • tasuma käibemaksu käibemaksuseaduse §-s 38 sätestatud korras;
  • säilitama dokumente ja pidama arvestust käibemaksuseaduse § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt;
  • esitama käibedeklaratsioone üksnes juhul, kui ta on teinud maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid (KMS § 27 lg 2 p 2).

Piiratud maksukohustuslasel tekib deklareeritud kauba soetamiselt ja teenuste saamiselt reaalne käibemaksukohustus, sest puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (KMS § 25 lg 1).

Kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslaseks teenuste saamise tõttu, ei ole ta koheselt kohustatud käibemaksu maksma kauba ühendusesiseselt soetamiselt. Kauba soetamiselt peab piiratud maksukohustuslane maksma käibemaksu alles siis, kui ta soetab aktsiisikaupa või uue transpordivahendi ja kui muu kauba soetamise piirmäär 10 000 eurot on ületatud, kuigi soovi korral võib ta seda teha ka varem, teavitades sellest kirjalikult maksuhaldurit. Kui isik registreerib end piiratud maksukohustuslaseks kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamise tõttu ja saab seejärel ka maksustamisele kuuluvaid teenuseid, on ta kohustatud tasuma käibemaksu ka saadud teenustelt, kuna teenuste saamise puhul maksuvaba piirmäär puudub.

Kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslasena üksnes teenuste saamise osas, siis tal puudub õigus kaupade soetamisel kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, mille alusel müüja rakendab nullmäära. Kui piiratud maksukohustuslane siiski annab müüjale oma registreerimise numbri, käsitatakse seda kui sooviavaldust asuda kaupade soetuselt käibemaksu maksma Eestis ning tal tekib kohustus deklareerida kaupade ühendusesisene soetamine oma käibedeklaratsioonil ning tasuda sellelt käibemaks (KMS § 25 lg 3).

Deklareerimise ja käibemaksu tasumise kohustus ei teki mitte ainult selle tehingu osas, mille puhul isik oma registreerimise numbrit kasutas, vaid alates sellest tehingust on ta kohustatud tasuma käibemaksu kõigilt kauba ühendusesisestelt soetamistelt, sest teda loetakse sellest tehingust alates registreerituks ka kaupade ühendusesisese soetamise osas.

Piiratud maksukohustuslase registrist kustutamine

Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena vastavalt käibemaksuseaduse §-le 20, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena (KMS § 23 lg 1) ning talle laienevad kõik maksukohustuslase õigused ja kohustused.

Piiratud maksukohustuslane saab teatud tingimustel end lasta maksukohustuslaste registrist avalduse alusel piiratud maksukohustuslasena kustutada. Piiratud maksukohustuslane peab enne kustutamist olema maksukohustuslaste registris registreeritud vähemalt kaks aastat. Seejärel võib ta esitada avalduse enda kustutamiseks registrist. Eelduseks on see, et tema ühendusesiseselt soetatud kauba koguväärtus ei ole viimasel kalendriaastal ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal kauba ühendusesisese soetamise piirmäära 10 000 eurot (KMS § 23 lg 2).

Kuna piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ka välisriigi ettevõtjalt teatud teenuste saamisel, siis tuleks enne registrist kustutamise avalduse esitamist ka võimalikku teenuste ostmist silmas pidada, vastasel korral tekib isikul uuesti piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kohe esimese vastava teenuse saamisel.

Maksuhaldur kustutab piiratud maksukohustuslase omal algatusel maksukohustuslaste registrist, kui tal on andmeid, et piiratud maksukohustuslane on lõpetanud Eestis oma tegevuse (KMS § 23 lg 3).

Enne avalduse põhjal registrist kustutamise otsustamist kontrollib maksuhaldur vajadusel piiratud maksukohustuslase majandustegevust. Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel otsuses nimetatud kuupäeva seisuga (KMS § 23 lg 4).

Kui registrist kustutamise alus ei olnud registreerimine maksukohustuslasena, siis vabaneb isik registrist kustutamisel piiratud maksukohustuslase kohustustest (käibemaksu deklareerimine ning tasumine) ning kaotab õiguse rakendada piiratud maksukohustuslase õigusi (õigus registreerimisnumbrit kasutades osta kaupu teisest liikmesriigist müüja rakendatava nullmääraga).

Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena ehk käibemaksugrupina

Käibemaksugrupina registreeritud isikutel on ühine käibemaksukohustuslasena registreerimise number, nad peavad ühist käibemaksuarvestust, ning esitavad ühiseid käibedeklaratsioone vormil KMD, ühendusesisese käibe aruandeid vormil VD ja ühendusesisese käibe muutmise aruandeid vormil VDP.

Käibemaksugrupi liikmete omavahelisi tehinguid käibemaksuga ei maksustata, s.t omavahelistele arvetele käibemaksu ei lisata, ning käibedeklaratsioonil ei deklareerita. Käibemaksugrupi liikmete tehinguid käibemaksugrupi väliste isikutega loetakse käibemaksugrupi tehinguteks ja need maksustatakse üldpõhimõtete alusel.

Kõik käibemaksugrupi liikmed vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Samuti vastutavad kõik liikmed käibemaksugrupi registrist kustutamise korral solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud perioodil, millal nad olid registreeritud käibemaksugrupina.

Rahandusministri 18.12.2009. a määrus nr 69 “Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord“.

Käibemaksuseadus § 26

Kassapõhine käibemaksuarvestus

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise võivad valida kõik käibemaksukohustuslased, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Nimetatud piirmäära arvestust peab maksukohustuslane kassapõhiselt ja arvesse ei võeta põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise aja kindlaks määramine

Erikorra rakendamist sooviv isik peab käibemaksukohustuslasena registreerimiskohustuse piirmäära (40 000 eurot) arvestust kassapõhiselt. Tehingule, millega nimetatud piirmäär ületatakse, tuleb lisada käibemaks kogu tehingu ulatuses.

Näide: registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära arvestus

Kaup lähetati 20.01 Summas 30 000 eurot Tasumine 17.02 Summas 30 000 eurot
Teenus osutati 10.02 Summas 5000 eurot Tasumine 18.03 Summas 5000 eurot
Kaup lähetati 01.04 Summas 5100 eurot Tasumine 01.05 Summas 5100 eurot
Kokku 40 100 eurot Kokku 40 100 eurot

Seega kassapõhise arvestuse korral ületas käive 40 000 eurot 1. mail (üldkorra rakendamisel 1. aprillil). Kõigile sama päeva (1. mai) arvetele peab maksukohustuslane lisama käibemaksu.

Mida toob kaasa käibemaksukohustuslasena registreerimine?

Käibemaksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma käibemaksukohustuslase kohustusi, sealhulgas:

  • lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu;
  • arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma, mis tuleb tasuda riigieelarvesse maksustamisperioodile (üldjuhul kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäevaks;
  • säilitama dokumente, pidama arvestust ning väljastama nõuetele vastavaid arveid;
  • esitama iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ning 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD).

NB! Ostetud kaupadelt ja saadud teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu (sisendkäibemaks) saab maha arvata vaid juhul, kui ostetud kaubad ja saadud teenused on soetatud maksustatava käibe tarbeks. Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Ettevõtluse tõendamine enne registreerimist

Maksukohustuslasena registreeritav isik peab maksu- ja tolliametile tõendama, et ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või alustab Eestis ettevõtlust.

Ettevõtlusega tegelemine on reaalne alustatud majandustegevus, aga ka väljatöötatud äriplaan ja investeeringute tegemine ettevõtluse alustamiseks.

Maksu- ja tolliametil on õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Tõend on igasugune teave, mis kinnitab, et avalduse esitaja on avalduses märgitud tegevuskohas kas ettevõtlust alustanud või ettevõtluse alustamine on kavandatud. Sellisteks tõenditeks võivad olla näiteks eellepingud, lepingud (rendi-, hanke-, tarne-, töölepingud jms), tehtavate tööde objektid jne.

Kui isik ei suuda veenvalt tõendada, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab ettevõtlust Eestis, on maksuhalduril õigus isiku maksukohustuslasena registreerimisest keelduda.

Registreeritud käibemaksukohustuslase tegevuse kontroll

Maksuhalduril on õigus kontrollida käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku maksukohustuste täitmist.

Käibemaksuseadus annab maksu- ja tolliametile õiguse kustutada käibemaksukohustuslaste registrist oma algatusel isikud, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega.

Maksu- ja tolliametil  on õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta, andes maksukohustuslasele tähtaja tõendite esitamiseks. Kui isik ei tõenda ettevõtlusega tegelemist  või kui maksuhalduril on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et isikul reaalne majandustegevus Eestis puudub, kustutab maksu- ja tolliamet isiku maksukohustuslaste registrist.

Maksu- ja tolliametil on õigus kustutada käibemaksukohustuslaste registrist omal algatusel ka isikud, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta. Enne registrist kustutamist võtab maksuhaldur maksukohustuslasega ühendust ning annab võimaluse kohustused tagantjärele täita ning seega registrist kustutamist vältida.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamine

e-MTA

Avalduse esitamise õigus on

  • juriidilise isiku allkirjaõiguslikul isikul,
  • riigi-, valla- või linnaasutuse seaduslikul esindajal,
  • füüsilisest isikust ettevõtjal, ja
  • nende poolt volitatud isikul.

e-MTAs avalduse esitamise videojuhend

Pääsuõigus avalduse esitamiseks

Avalduse esitajal e-MTAs peab olema pääsuõigus “Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) avalduste esitamine”.

Pääsuõiguse andmiseks peab volitamise õigust omav isik e-MTAsse esindaja rollis ning valima seal “Seaded” → “Pääsuõigused“ → “Esindajate pääsuõigused”. Pääsuõiguste administreerimise lehel tuleb sisestada kasutaja isikukood, keda volitatakse, ning valida jaotise “Üksikõigused” all pääsuõigus “Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) avalduste esitamine”.

Eraisikust kasutaja alt rubriigis “Minu pääsuõigused” näete oma pääsuõigusi (õigusi e-MTA teenuste kasutamiseks), saate nendest loobuda ning neid delegeerida (kui on delegeeritav pääsuõigus), s.t pääsuõiguse enda esindamiseks teisele isikule edasi anda.

Avalduse esitamine

Avalduse esitamiseks volitatud isikuna valige e-MTAs “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine” → “Uus avaldus”.

Otsuse tegemine

Registreerimise otsus

Maksu- ja tolliamet teeb registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

Kui vajatakse registreerimiseks ettevõtluse alustamist või selle olemasolu tõendavaid lisadokumente, siis võetakse ühendust viie tööpäeva jooksul kas telefoni või posti teel. Sellisel juhul tehakse registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.

Registreerimisest teavitatakse elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril ning registreerimisotsuse laetakse üles e-MTAsse. Otsuse leiab nii rubriigis “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigis “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Registreerimata jätmise otsus

Kui isik ettevõtlusega ei tegele või ettevõtlust ei alusta, siis maksu- ja tolliamet isikut käibemaksukohustuslasena ei registreeri.

Samuti ei registreeri maksu- ja tolliamet isikut, kes ei ole esitanud tähtajaks nõutud lisadokumente.

Registreerimata jätmise otsuse teeb maksu- ja tolliamet viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist või dokumentide esitamise tähtaja möödumist. Otsuse laadime üles e-MTAsse. Dokumendi e-MTAs kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse teade elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril. Otsuse leiate e-MTAs nii rubriigis “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigis “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Maksu- ja tolliameti teenindusbüroos

Avalduse esitamise õigus on:

  • juriidilise isiku allkirjaõiguslikul isikul,
  • riigi-, valla- või linnaasutuse esindajal,
  • füüsilisest isikust ettevõtjal,
  • volitatud isikul.

Avalduse esitamine

Arvutis täidetavad avalduste vormid:

Avalduste vormid on kättesaadavad ka teenindusbüroodes.

Esitage teenindajale

  • avaldus,
  • isikut tõendav dokument,
  • volitust tõendav dokument.

Otsuse tegemine

Registreerimise otsus

Maksu- ja tolliamet teeb registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

Kui vajame registreerimiseks ettevõtluse alustamist või selle olemasolu tõendavaid lisadokumente, siis võtame viie tööpäeva jooksul kas telefoni või posti teel ühendust. Sellisel juhul teeme registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.

Registreerimisest teavitame elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril ning registreerimisotsuse laadime üles e-MTAsse. Otsuse leiate e-MTAs nii rubriigis “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigis “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Registreerimata jätmise otsus

Kui isik ettevõtlusega ei tegele või ettevõtlust ei alusta, siis maksu- ja tolliamet isikut käibemaksukohustuslasena ei registreeri.
Samuti ei registreeri maksu- ja tolliamet isikut, kes ei ole esitanud tähtajaks nõutud lisadokumente.

Registreerimata jätmise otsuse teeb maksu- ja tolliamet viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist või dokumentide esitamise tähtaja möödumist.
Otsuse laadime üles e-MTAsse. Dokumendi e-MTAs kättesaadavaks tegemise kohta saadame teate elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril. Otsuse leiate e-MTAs nii rubriigis „Suhtlus” → „Dokumendid” kui ka rubriigis „Registrid ja päringud” → „Registreerimine“ → „Käibemaksukohustuslaseks registreerimine“.

Toimetas: RMP Eesti

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll