Käibemaks on riiklikult kehtestatud maks, mida tasuvad isikud, kes on registreerinud ennast käibemaksukohustuslasena käibemaksukohustuse tekkimisel või vabatahtlikult. Käibemaksu tasumise kohustus tekib ka isikutel, kes on ekslikult lisanud oma arvetele käibemaksu.
Meenemüntide väljajätmine käibemaksuvabastuse alt
Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi kohaselt on maksuvabad üksnes sellised mündid ja pangatähed, mida tavaliselt kasutatakse maksevahendina.
Maksuvabastust ei rakendata müntidele ja rahatähtedele, mis on küll need emiteerinud riigis seaduslikud maksevahendid, kuid mis ei ole mõeldud maksevahendina kasutamiseks ja mida tavaliselt ka maksevahendina ei kasutata (niinimetatud meenemüntidele ja investeeringumüntidele, mis maksustamise seisukohalt ei ole võrdsustatud maksevahendiga, millega tehtavaid tehinguid ei maksustata – vaid neid maksustatakse kui kaupa). Ka pärast 01.07.2022 jääb käibemaksuvabaks investeeringukuld käibemaksuseaduse § 2 lõike 10 tähenduses.
Euroopa Komisjon juhtis Eesti tähelepanu asjaolule, et Eesti käibemaksuseadus ei ole meenemüntide maksuvabastuse osas käibemaksudirektiiviga kooskõlas ja teavitas Eestit rikkumismenetluse algatamise võimalusest.
Seetõttu välistatakse alates 01.07.2022 käibemaksuvabastuse alt meenemüntide import, ühendusesisene soetamine ja siseriiklik võõrandamine ning makseteenustele kehtestatud maksuvabastuse alt tehingud meenemüntidega.
Mõiste “meenemünt” on sisustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 651/2012 euromüntide emiteerimise kohta artiklis 5. Meenemünt vastab järgmistele kriteeriumidele:
- mündi nimiväärtus erineb käibemüntide nimiväärtusest;
- mündil esitatud kujutised ei tohi olla sarnased käibemüntide ühise külje kujutistega ning kui nende kujutised on sarnased käibemüntide mis tahes liikmesriiki tähistava küljega, saab nende üldist välimust endiselt lihtsalt eristada;
- vähemalt kaks järgmisest kolmest omadusest – värvus, läbimõõt ja kaal – erinevad oluliselt käibemüntide vastavatest omadustest; olulise erinevusena käsitatakse seda, kui väärtused koos lubatavate hälvetega jäävad käibemüntide jaoks kehtestatud lubatud väärtuste vahemikust väljapoole;
- neil ei ole tihedalt hammastatud serva või “Hispaania lille” kuju.
Muudatused, mis on seotud kassapõhise käibemaksuarvestusega ja kassapõhise käibemaksuarvestuse kasutajalt ostmisel sisendkäibemaksu mahaarvamisega
Euroopa Kohus oma lahendis C-169/12 järeldas, et liikmesriik, kes vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 66 punktis b sätestatule lubab siseriikliku käibe tekkimise aega arvestada kassapõhiselt vastavalt kauba või teenuse eest tasu laekumisele, ei või teatud erandjuhtudel (näiteks kui tasu ei ole kindlaks kuupäevaks laekunud või vastavalt lepingule makstakse seda osade kaupa) kehtestada käibemaksu sissenõutavaks muutumisele mingit muud tähtpäeva.
Eesti käibemaksuseaduse § 44 lõige 5 ja lõike 11 punkt 5 on selle kohtuotsusega vastuolus ja tunnistatakse seetõttu alates 01.07.2022 kehtetuks.
Vastavalt käibemaksudirektiivile tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus maksu sissenõutavaks muutumise ajal. Seetõttu lisatakse käibemaksuseaduse § 31 uus lõige 10, mille kohaselt on maksukohustuslasel õigus kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavalt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvata sisendkäibemaks maha vastavalt kauba või teenuse eest tasumisele, tasutud summalt arvestatud sisendkäibemaksu ulatuses.
Käibemaksuseaduse § 37 lõiget 8 täiendatakse punktiga 10 selliselt, et kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendaja on kohustatud müügiarvele märkima “kassapõhine käibemaksuarvestus”. Nimetatud märke arvele lisamise kohustus tuleneb käibemaksudirektiivi artikli 226 punktist 7a, mis näeb ette, et selline märge tuleb arvel teha, kui käibemaks muutub sissenõutavaks tasu kättesaamise ajal ning mahaarvamise õigus tekib ajal, kui mahaarvatav maks muutub sissenõutavaks.
Imporditud kauba maksustatava väärtuse koosseisu täpsustamine
Eesti käibemaksuseaduse kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole Eestis imporditud kauba veoga seotud kulud, mis on tekkinud seoses kauba veoga Eestist teise Euroopa Liidus asuvasse sihtkohta, kui see koht on importimise hetkel teada, imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka arvestatavad.
See ei ole vastavuses käibemaksudirektiiviga ja seetõttu tehakse Eesti seaduses muudatus, mille tulemusena tuleb need kulud imporditava kauba maksustatavale väärtusele lisada.
Importimisel käibemaksust vabastatud kaupade loetelu täpsustamine käibemaksuseaduse §-s 17
Käibemaksuseaduse § 17 lõike 1 punkti 7 sõnastust täpsustatakse konkreetsete viidetega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisivabastuse piirnormidele ja tingimustele. ATKEAS-es sätestatud alustel rakendatakse antud juhul ka käibemaksuvabastust. Samuti täiendatakse lõiget 1 punktiga 12 ja sätestatakse maksuvabastus reisija poolt liiduvälisest riigist ja rahvusvahelise veo raames Eestisse toimetatud kütusele ATKEAS-es sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses ja tingimustel.
Käibemaksuseaduse § 17 lõike 1 punkti 10 muudatusega täpsustatakse käibemaksuvabastusi ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule kolmandast riigist liikmesriiki saadetavatele mittekaubanduslikku laadi saadetistele.
Käibemaksuseaduse § 17 lõike 1 muudatustest tulenevalt täpsustatakse § 17 lõikes 2 toodud viiteid nõukogu määruse nr 1186/2009 artiklitele, milles nimetatud kaupade import ei ole käibemaksust vabastatud (lõikest 2 välistatakse lõikes 1 loetletud maksuvabastused).
Käibemaksuseaduse § 17 lõikest 2 jäetakse välja sõna “tollisoodustusega”, kuna sellist mõistet tolliõiguses enam ei kasutata.
Muudatused käibemaksumääraga 0% maksustatavate kaubaveoteenuste loetelus
Muudatustega nähakse ette, et käibemaksumääraga 0% maksustatakse alljärgnevad teenused üksnes juhul, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale:
- veoteenus kauba toimetamiseks väljapoole Euroopa Liidu tolliterritooriumi või ühendusevälisesse riiki, mis on Euroopa Liidu tolliterritooriumi osa;
- kauba importimiseks osutatav veoteenus;
- liiduvälise kauba, kui kaup suunatakse tolliladustamise, vabatsooni, seestöötlemise, transiidi või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või ajutiselt ladustatakse, toimetamiseks Euroopa Liidu tolliterritooriumile osutatav veoteenus;
- eelmistes punktides nimetatud kaubavedude korraldamise teenused ja selliste kaubavedudega seotud kõrvalteenused.
Muudatuse ajendiks on Euroopa Kohtu lahendis C-288/16 toodud seisukoht. Seda seisukohta arutas käbemaksukomitee 2019. aastal toimunud kohtumisel, mille jaoks koostatud aruteludokumendis analüüsiti muuhulgas kohtuotsuses kajastatud mõisteid “kaubasaaja” ja “kaubasaatja”. Aruteludokumendis viidati kaubasaatja ja kaubasaaja mõistete osas tollivaldkonna delegeeritud määrusele 2015/2446 . Selle kohaselt on kaubasaatjaks kaupa saatev osaline, kelle on veolepingus ette näinud veo tellinud osaline, ja kaubasaajaks isik, kellele kaubad saadetakse.
Relvajõududele müüdavatele kaupadele rakendatavate maksuvabastuste laiendamine
Muudatuse kohaselt saab alates 01.07.2022 rakendada kaupade importimisel käibemaksuvabastust ja kaupade võõrandamisel käibemaksumäära 0% ka teiste liikmesriikide relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks vajalikele kaupadele, kui nimetatud relvajõud osalevad kaitsetegevuses, millega rakendatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmeid.
Enne 01.07.2022 saab maksuvabastust impordil ja 0% käibemaksumäära võõrandamisel rakendada ainult NATO liikmesriikide relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks NATO ühise kaitsetegevuse raames vajalikele kaupadele.
Aktsiisikaupadelt ja maksuladustatud kaupadelt käibemaksu tasumise korra täpsustamine
Kui käibemaksukohustuslasena registreerimata isik soetab aktsiisikauba teisest liikmesriigist või toimetab ilma võõrandamistehinguta välja kauba maksulaost või ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba aktsiisilaost – siis temal puudub maksuhalduri e-keskkonnas deklareerimise võimalus ja on ebaselge, kellele ja kuidas andmeid esitada.
Muudatuse eesmärk on täpsustada selliste toimingute korral käibemaksu deklareerimise ja tasumise korda. Käibemaksuseaduse muudatusega antakse rahandusministrile volitusnorm kehtestada niisugusel juhul määrusega kauba kohta deklareeritav andmekoosseis ja käibemaksu tasumise kord.
Praktikas küll ei ole veel seni ette tulnud olukorda, et maksuladustamise lõpetab või ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba toimetab aktsiisilaost välja ilma kauba võõrandamiseta isik, kes ei ole maksukohustuslane – kuid sellise olukorra tekkimisel on maksukohustuse täitmiseks ja pettuste vältimiseks oluline sätestada protseduurireeglid.
