Vähem kui kahe aasta pärast muutub väikese (kuni 22-euroste) väärtusega saadetiste tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu käibemaksu võrra kallimaks.

2017. aasta detsembris levisid uudised sellest, et Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest muutub pisipakkidega kauba ostmine tulevikus kallimaks.¹ Seni kehtiv kord, et kuni 22-eurose postipaki puhul ei pea Eestis käibemaksu tasuma, muutub pooleteise aasta pärast — 2021. aasta jaanuarist.

Miks see on oluline ja keda muudatus puudutab?

Hetkel on käibemaksudirektiivis ja ka meie siseriiklikus õiguses (käibemaksuseaduses, KMS) ette nähtud käibemaksuvabastus väikese väärtusega kaupade impordile:

Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi (KMS § 17 lg 1 punkt 9): /—/ 9) kaubasaadetis väärtusega kuni 22 eurot, välja arvatud alkohol, tubakatooted, parfüüm ja tualettvesi ning käesoleva lõike punktides 7, 8 ja 10 sätestatud juhud;

Selline olukord on tegelikult ebaõiglane, sest Euroopa Liidus olevad ettevõtjad ei saa oma kaupu müüa käibemaksu võrra odavamalt. Nemad peavad kauba müügil ikkagi käibemaksu tasuma, see seab neid konkurentsi mõttes halvemasse olukorda võrreldes kolmandate riikide ettevõtjatega. On selge, et tarbijad teevad oma valiku hinna alusel.

Juba mõne aasta eest teatas Omniva, et ligi 50% nende kaudu liikuvatest välismaalt tulevatest pakkidest tuleb Hiinast. Ei ole mingi saladus, et Aliexpressi kaudu tellivad inimesed endale soodsalt igasugust pudi-padi, alustades mobiilitarvikutest ja lõpetades mitmesuguste elektrooniliste vidinatega. Lisaks olematule saatekulule on seda mõnus teha ka seepärast, et neid Eestisse saabuvaid kaupasid ei maksustata Eestis käibemaksuga, kuigi need sisenevad tarbimissfääri just Eestis.

Reeglid vähem kui 22 eurot maksvatele kaupadele hakkavad pärast muudatuse jõustumist olema samasugused, nagu need on täna kallimatele kaupadele, see tähendab, et kauba importimisel on tarbijal võimalus ise postipakk deklareerida ja käibemaks tasuda.

Ettevõtjatel (st välismaistel kauba müüjatel) on ka võimalus kasutada käibemaksu tasumiseks lihtsustussüsteemi, mis tähendab, et käibedeklaratsiooni esitatakse ainult ühes riigis ja deklareeritakse muu hulgas ka teiste riikide käibelt tekkiv käibemaks. Koduriigi maksuamet hoolitseb, et tasutav käibemaks jõuaks sihtriigi maksuametile. Selle lihtsustussüsteemi ingliskeelne nimetus on One-Stop-Shop (eesti keeles “ühe akna süsteem”) ja seda kasutades saab tasuda käibemaksu kõikidelt EL imporditavatelt pakkidelt ühekorraga. Kui ettevõtja kasutab sellist võimalust, on tarbija kauba tellimisel käibemaksu juba tasunud ning ise ta sellelt pakilt käibemaksu enam tasuma ei pea. Kui ettevõtja lihtsustussüsteemi ei kasuta, jäävad tarbijale samad võimalused, nagu on täna: kas deklareerida ning tasuda maksud pakilt ise või volitada selleks postiettevõtet või kullerit.

Tasub mainida, et importimisel võivad tulla kõne alla nii käibemaks kui muud impordimaksud, eelkõige teatud kaupade puhul aktsiisid. Kui kaupade väärtus on rohkem kui 150 eurot, maksustatakse kaup lisaks käibemaksule ka tollimaksuga, mille maksumäär sõltub konkreetsest kaubast. 150-eurosest hinnast odavamad pakid maksustatakse impordil ainult käibemaksuga.

Põhimõtteline otsus pisipakkide impordi käibemaksumuudatuse tegemiseks tehti juba 2017. aastal. Nüüd on asi ka vormistatud ja 2021. aastal hakkab muudatus kindlasti kehtima. Täpsemalt on muudatusi tehtud nii käibemaksudirektiivis (kaotati ära maksuvabastus) kui tollideklaratsiooni vormides (võimaldades erikorra rakendamist).

MOSS-erikord ehk Mini-One-Stop-Shop

Käibemaks sellisel kujul nagu ta praegu EL-s kehtib (liikmesriikidevaheliste tehingute puhul müüja õigus kasutada 0% maksumäära ja ostja õigus rakendada sihtriigis pöördmaksustamist), oli õigupoolest plaanitud ajutisena, sest kõrgemaks eesmärgiks oli, et kaupu tuleks maksustada nende päritoluriigis. Liikmesriikide vahel toimunud diskussioonid aga näitasid, et see eesmärk on poliitiliselt kättesaamatu, seepärast pakuti realistliku lahendusena süsteemi, mille kohaselt maksustataks kaubatarneid ja teenuseid nende sihtriigis (ehk tarbimisriigis). Selline maksustamisviis kehtib juba praegu elektrooniliste teenuste puhul, mida osutatakse tavatarbijatele (ehk isikutele, kes ei ole käibemaksukohustuslased).

MOSS-nimeline vabatahtlik erikord kehtib digiteenustele juba 2015. aastast ning aitab tagada, et tarbimine maksustataks selles riigis ja selle riigi määra alusel, kus tarbimine aset leiab. Et müüja ei peaks igas üksikus riigis, kus tal kliendid on, ennast käibemaksukohustuslasena registreerima, annabki niinimetatud ühe akna süsteem (ehk One-Stop-Shop) võimaluse end erikorra alusel käibemaksukohustuslaseks registreerida ainult ühes liikmesriigis ning deklareerida ja tasuda teistes liikmesriikides tasumisele kuuluva käibemaksu oma asukohariigi maksuhalduri kaudu, ilma et peaks end registreerima käibemaksukohustuslaseks kõigi klientide asukohariikides.

See tähendab, et tulevikus on nt Hiina või mis iganes muu kolmanda riigi ettevõtjal kaks varianti:

Ostjale on loomulikult lihtsam, kui müüja täidab maksukohustuse ise, aga eks pooleteise aasta pärast elu näitab, millise pöörde asjad võtavad. Me keegi ei oska tulevikku ennustada, liiga palju on määramatust. Võib vaid loota, et Euroopa Liidu soov tugevdada siinset käibemaksusüsteemi kannab vilja.

MOSS-erikord iseenesest midagi kaelamurdvat ei ole, maksuameti kodulehel on selle kohta üpris põhjalik juhend. Ootamatused võivad aga tulla just sellest suunast, et mida võtavad ette suured EL-välised kauplejad, kui EL püüab neid oma reeglitega pitsitada.

¹ Vt “EL otsustas: alates 2021 lähevad soodsad Aliexpressi kaubad kallimaks” ja “Kolmandatest riikidest tellitud odavad kaubad maksustatakse“

Artikkel on avaldatud ajakirjas Maksumaksja juuni/juuli 2019