Tallinna Ringkonnakohtus vaieldi selle üle, kas ostja võib tehingult sisendkäibemaksu maha arvata, kui müüja ei ole riigile tasunud käibemaksu. Maksuhaldur leidis, et ostja ei saa sisendkäibemaksu maha arvata, kuna tehingu osapooli juhtisid samad inimesed ja ostjale oli teada, et müüja ei tasu riigile käibemaksu, s.t tegemist oli tahtliku maksupettusega. Ringkonnakohus maksuhalduriga ei nõustunud.
Äriühingud andsid teineteisele laenu, mis oli tagatud kommertspandiga. Tehingu osapooled olid juhatuse liikmete ning osanike kaudu seotud. Kuna laenu tähtaegselt ei tagastatud, toimus pandieseme (tootmisseadmed) realiseerimine. Seadmete eest tasuti tasaarvelduse korras. Laenu andnud äriühing arvas seadmete kohta saadud ostuarvelt sisendkäibemaksu maha. Müüja ei tasunud tehingult arvestatud käibemaksu riigi eelarvesse.
Selles kohtuasjas oli selge, et müügitehing toimus. Vaidlust ei olnud müügihinna, omandi üleandmise ega hinnale käibemaksu lisamise üle. Kohus leidis, et vaidlusaluse müügitehingu eesmärk – päästa investeering – oli usutavalt põhjendatud. Kohus selgitas, et sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise aluseks võib olla maksueelise saamine ja tehingu tegemine kavatsusega käibemaksu tasumisest kõrvale hoida. Selles kohtuasjas ei olnud aga seos tehingu osapoolte vahel määrava tähendusega, sest tehingul oli majanduslik loogika ja sedasorti tehingud on tavapärased.
Kohtu hinnangul polnud tuvastatud ei maksudest kõrvalehoidmist ega tehingu vormi ja sisu vastuolu. Seetõttu ei saa ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piirata ainuüksi põhjendusel, et tehingu osapooled on omavahel seotud ja et müüja on jätnud käibemaksu riigile tasumata.
Kohtulahend haldusasjas nr 3-21-473
