Alustavale ettevõtjale

Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus

Juhatus esindab ja juhib äriühingut. See tähendab nii juhtimisõigusi kui ka kohustust tegeleda äriühingu juhtimisega ja vastutada tegevuse eest.

Juhatuse liikme õigused

  • Juhatuse liikmete olulisemad õigused on esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt − seega on juhatuse liikmel õigus sõlmida lepinguid, osta, müüa, vahetada, omandada või võõrandada äriühingu vara jms.
  • Juhatuse liikmetel on õigus anda töötajatele tööga seotud korraldusi ja sekkuda kõigisse personalijuhtimise küsimustesse.

Juhatuse liikme kohustused

  • Juhatuse liikme kohustused on sätestatud erinevates seadustes, kuid kohustused võivad tuleneda ka äriühingu ja juhatuse liikme vahel sõlmitud lepingust ning äriühingu põhikirjast.
  • Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel on juhatuse liikmel kohustus seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täita oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne.
  • Äriseadustik sätestab osaühingu juhatuse liikme kohustuse korraldada äriühingu tegevust korraliku ettevõtja hoolsusega.
  • Kohtupraktikas on märgitud, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta äriühingule põhjendamatuid riske.
  • Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks ja see võib kaasa tuua vastutuse. Seega on juhatuse liige kohustatud tegema kõik, et saavutada äriühingule parim tulemus.
  • Maksukorralduse seadus sätestab maksuvaldkonnas täiendava vastutuse, mille kohaselt peab juhatuse liige tagama äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadused on pannud juhatuse liikmele kohustuse olla igakülgselt informeeritud äriühingu majandustegevusega ja finantsvahendite kasutamisega. Sellise kohustuse sätestamise eesmärk on lisaks omanike huvide kaitsele ka võlausaldajate huvide kaitse ning kindlasti on seaduse eesmärgiks ka tagada järelevalveorganitele võimalus vajadusel kontrollida äriühingu majandustegevuse korraldamist, tagamaks seadustega kooskõlas olev tegevus.

Järelevalve tegevuse tagamiseks on seaduses sätestatud juhatuse liikmele raamatupidamise ja arvepidamise korraldamise kohustuse. Olukord, kus juhatuse liige delegeerib majandustegevuse korraldamise ja finantsvahendite käsutamise tsiviilõigusliku lepinguga kolmandale isikule, ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Selline tsiviilõiguslik leping ei saa vabastada juhatuse liiget vastutusest.

Juhatuse liikme vastutus

  • Isik, kes annab nõusoleku ennast juhatuse liikmeks valida, peab endale selgeks tegema, mis tagajärjed võivad sellega kaasneda ning millised on tema tegutsemispiirid. Ta peab aru saama, et tema tegevus või tegevusetus võib kaasa tuua vastutuse. Juhatuse liikmeks olemine ei saa olla üksnes formaalne.

Raamatupidamine ja maksud

Raamatupidamiskohustuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nad peavad lähtuma raamatupidamise seadusest.

Raamatupidamise korraldamise eest ettevõttes vastutab ettevõtte juhatuse liige, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. Põhinõudeks on aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Ettevõtja on kohustatud õigeaegselt kinni pidama ja tasuma talle ettenähtud maksud ning esitama maksudeklaratsioone. Maksu- ja tolliameti kodulehel on saadaval deklaratsioonide vormid, maksukalender ja FIE maksukalender.

Ettevõtjaportaal

Ettevõtjaportaal on keskkond, mis võimaldab äriregistrile esitada majandusaasta aruandeid ja dokumente elektrooniliselt.

Portaali kaudu saab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks.

Lisaks sisaldab ettevõtjaportaal raamatupidamistarkvara e-arveldaja, mis aitab alustaval ja väikeettevõtjal raamatupidamise korraldamisega mugavalt hakkama saada.

Ettevõtjaportaali saab sisse logida ja kasutada iga kodanik. Siseneda saab Eesti, Soome, Läti ja Belgia ID-kaardiga ning Eesti ja Leedu mobiil-IDga.

Arvestuse pidamine ja maksudeklaratsioonid

Käibemaksukohustuslasena peate alates registreerimise päevast täitma käibemaksukohustuslase kohustusi, sh:

  • säilitama dokumente, pidama arvestust ning väljastama nõuetele vastavaid arveid;
  • esitama e-MTAs iga kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD);
  • tasuma maksud ja maksed esitatud TSD alusel iga kuu 10. kuupäevaks;
  • lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu;
  • käibemaksukohustuslasena on teil õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata samal maksustamisperioodil maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks).
    Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.
  • arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma;
  • esitama iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ja selle lisa (vorm KMD INF). Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi- valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot;
  • kui müüte kaupu või osutate teatud teenuseid teiste Euroopa Liidu riikide käibemaksukohustuslastele, siis peate esitama iga kuu 20. kuupäevaks ühendusesisese käibe aruande (vorm VD).

Deklaratsioonide esitamine

Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15 (näiteks kui olete käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 18. kuupäevast), siis võib esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe käibedeklaratsiooni.

Kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, siis loetakse tähtpäevaks puhkepäevale järgnev esimene tööpäev (TsÜS § 136 lg 8).

Maksu- ja tolliamet teavitab e-kirjaga kõiki uusi käibemaksukohustuslasi 6 kuu jooksul pärast registreerimist igakuiselt deklaratsioonide KMD (käibedeklaratsioon) ja TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) esitamise tähtaegadest.

Elektrooniline deklareerimine

Kõik deklaratsioonid on võimalik esitada elektroonselt e-MTAs kaudu.

Infot e-MTA kasutajakonto kohta leiate veebilehelt “Kasutajakonto ja pääsuõigused“.

Deklaratsioonide esitamine paberil

  • Käibedeklaratsiooni (KMD) ja selle lisa (KMD INF) esitamine paberil on lubatud ainult isikutel, kes:
    • on olnud käibemaksukohustuslased vähem kui 12 kuud ja
    • ei kajasta käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet.
  • Isikud, kes on olnud käibemaksukohustuslased üle 12 kuu ja/või kajastavad käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet, võivad käibedeklaratsiooni ja selle lisa paberil esitada ainult maksu- ja tolliametile esitatud motiveeritud taotluse alusel.
  • Deklaratsiooni TSD esitamine paberil on lubatud ainult juhul, kui TSD lisal 1 on täidetud kuni 5 rida, s.t deklareeritakse kuni 5 väljamakse saajat.

Käibedeklaratsiooni esitamine 
Käibedeklaratsiooni lisa (KMD INF) andmed ja selle täitmise juhised
KMD INF A-osa (müügiarved) täitmise juhised koos näidetega
KMD INF B-osa (ostuarved) täitmise juhised koos näidetega

Ühendusesisese käibe aruande esitamine 
Maksumäärad
TSD

Äripartneri tausta kontrollimine

Äri- ja maksuriskide vähendamiseks on enne tehingut alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ja tehingu asjaolusid.

Maksukohustuslasele, kes sai tehingu tegelikest (maksupettusele viitavatest) asjaoludest teada, kuid kes sellele vaatamata osaleb tehingus, millega võidakse toime panna maksupettus, võib see kehtiva kohtupraktika kohaselt kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises.

NB! Kahtluse püsimisel soovitame sellisest tehingust loobuda ja kaaluda usaldusväärsema tehingupoole leidmist.

Kui alustate koostööd uute partneritega, on kasulik kontrollida, kas nad on kõik maksud riigile tasunud.

Äripartneri käibemaksukohustuslase numbrit saate kontrollida päringutest:
Esitage päring maksude tasumise kohta maksu- ja tolliameti kodulehel:

Internetist on leitavad erinevad krediidiinfo teenust pakkuvad andmebaasid, kust on võimalik saada kasulikku infot tehingupoole kohta: näiteks Inforegister (ärivõrgustikud, krediidihinnangud, meediamonitooring), CREDITINFO EESTI (maksehäireregister, krediidihinnang).

E-äriregistri teabesüsteemis saab teha päringuid juriidiliste isikute kehtivate ja ajalooliste andmete kohta.

Euroopa Äriregister vahendab ametlikku informatsiooni Euroopa ettevõtete kohta. Väljastatavad andmed Euroopa Äriregistrist on tasulised.

Avalikud andmebaasid tehingupoole tausta analüüsiks
Juhised maksupettuste ahelasse sattumise vältimiseks

Töötamise registreerimine

Töötamise register on töötamisega seotud infot koondav register, mida peab maksu- ja tolliamet. Töötamise registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustus, töötuskindlustushüvitis jne) määramisel.

Töötamise registreerimise kohustus

  • Töötamise registreerimise kohustus on kõigil tööd pakkuvatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel. Tööd pakkuv isik (tööandja) on Eesti residendist või mitteresidendist juriidiline isik, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe või nimetab tööd tegeva isiku (töötaja) ametikohale.
  • Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis ning seda olenemata lepingu vormist ning ajalisest kestvusest. Registrisse tuleb kanda kõik füüsilised isikud, kes töötavad töölepingu alusel või osutavad teenust muu võlaõigusliku lepingu alusel (nt käsundus-, töövõtu-, agendileping vms).
  • Erandina tuleb töötamise registrisse kanda töö tegemine äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel tasu saamata.

Töötamise alustamise registreerimine

  • Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
    Kontrollige, et töötamise alustamise kuupäev on õige!
    Kui registris registreerimine toimub hiljem, siis on tegemist rikkumisega!
    Seda, kas tööandja on deklareerinud töötaja kogu palga, saab töötaja kontrollida e-MTA rubriigi “Registrid ja päringud” alajaotustes “Minu päringud” linkide “Minu töötamised” ja “Minu sissetulekud” alt.
  • Töölepingu korral tuleb töötamise alustamine registris registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
  • Võlaõiguslike lepingute korral töötamise alustamiseks on lepingu jõustumise kuupäev, mis üldjuhul on lepingu allkirjastamise kuupäev.

Mis peavad olema registrisse kantud

  • Registris peavad olema märgitud töötamise alustamine, peatumine, lõpetamine ning töötamise liik.
  • Tähtaeg töötamise peatumise ja lõpetamise registrisse kandmiseks on 10 kalendripäeva.
  • Lepingu lõppemise korral on oluline õige lõpetamise alus ja kuupäev.

Ametinimetuse, töökoha aadressi ja tööaja määra märkimine töötamise registris
Töölepingu alusel töötavate töötajate ravikindlustus
Tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus
Dividendid või töötasu? Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada
Palgamakse teenus LHV internetipangas
Välismaalaste töötasu maksustamine Eestis

Kaupade maksustamine

Kauba käibe tekkimise koht

Eestis kuulub maksustamisele ainult selline kaubakäive, mille tekkimise koht on Eesti, seega on käibe tekkimise koha määramine maksustamise seisukohast väga oluline.

Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
  • kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist või teostatakse Eestist kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki;
  • Eestis maksukohustuslasena registreeritud teise liikmesriigi ettevõtja tegeleb kaugmüügiga Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
  • teise liikmesriigi ettevõtja võõrandatava kauba paigaldab või paneb Eestis kokku võõrandaja või see pannakse Eestis kokku tema eest;
  • kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub rahvusvahelisele reisile Eestist;
  • Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu kaudu maagaasi või elektrienergiat;
  • võrgu kaudu edastatav maagaas või elektrienergia võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis.

Seega on selliste tehingute puhul, kus kaupa Eestist välja ei veeta, kauba transportimist ei toimu või Eestis asuva kauba vedu on isegi füüsiliselt võimatu (Eestis asuva kinnisasja puhul), käibe tekkimise koht alati Eesti. Teisalt tasub meeles pidada, et kui kaupa ühelgi ajahetkel Eestisse ei tooda, siis ei ole ka tegemist Eesti käibega.

Kauba käibeks mitteloetavad tehingud

On rida tehinguid, mille puhul küll toimub kauba omandiõiguse üleminek, kuid mida erandina siiski käibeks ei loeta. Käibemaksuseaduses on loetelu ja sisaldab järgmisi tehinguid:

  • ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses;
  • kauba Eestist väljatoimetamine isiku poolt ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud kauba toimetamine teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks;
  • riigi-, valla- või linnavara erastamine;
  • äriühingute, mittetulundusühingute (MTÜ) või sihtasutuste (SA) ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmine teisele äriühingule, MTÜ-le või SA-le;
  • ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute omavaheline tehing;
  • ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmine mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmine reklaami eesmärgil.

Kui midagi antakse üle raha või teist kaupa või teenust vastu saamata, siis reeglina ei ole selline tehing käibemaksu objektiks. Samas on kaupade vahetamise puhul tegemist käibega ja käibemaksu objektiks oleva tehinguga.

Kauba eksport

  • Kauba väljavedu Eestist loetakse ekspordiks, kui liidu kaup toimetatakse väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt.
  • Kauba ekspordiks loetakse seega liidu kauba väljatoimetamine, millega kaasneb või millele järgneb kauba võõrandamine, kuna vastavalt käibemaksuseaduse § 4 ei loeta käibeks kauba Eestist väljatoimetamist kauba omaniku poolt ilma kauba võõrandamiseta (v.a kauba toimetamine teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks).
  • Seega loetakse kauba väljavedu Eestist ekspordiks üksnes kauba väljaveol liidu tolliterritooriumilt ehk toimetamisel ühendusevälisesse riiki. Reeglina loetakse kauba ekspordiks ühenduse kauba väljatoimetamist, millega kaasneb või millele järgneb kauba võõrandamine.

Kauba import

  • Kauba import on kauba toimetamine Eestisse liiduvälisest riigist. Täpsemalt on kauba import liiduvälise staatusega kauba vabasse ringlusse lubamine.
  • Kaup võib Eestisse jõuda ka mitte otse liiduvälisest riigist, vaid läbi mõne teise liikmesriigi, kui enne vabasse ringlusse lubamist on kaup olnud mõnel teisel importi edasilükkaval tolliprotseduuril (nt transiit). Käibemaksuseaduse mõttes käsitatakse kauba impordina lisaks kauba suunamisele vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile ka kauba suunamist imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile.
  • Kauba impordiks loetakse ka välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamist vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile ning muid juhte, millega kaasneb tollivõla tekkimine. Näiteks kauba ebaseaduslik liidu tolliterritooriumile toimetamine või kauba ebaseaduslik tollijärelvalve alt väljaviimine.

Kauba ühendusesisene käive

Käibemaksukohustuslastena registreeritud ettevõtete omavahelisele kaubavahetusele Euroopa Ühenduse territooriumil rakenduvad maksustamisel reeglid, mis kehtivad ostja asukohamaal.

Eestis maksukohustuslasena registreeritud müüja ei lisa käibemaksu kaubale, mis toimetatakse maksukohustuslasena registreeritud ostjale (või ka mille ostja toimetab) teise liikmesriiki. Käive loetakse küll toimunuks kauba võõrandamise lähteriigis (maksustatakse 0%-lise määraga), kuid maksustamine toimub kauba sihtkohariigis ja kauba sihtkohariigis kehtivate käibemaksumäärade kohaselt.

Peale kaupade võõrandamise käsitatakse kauba ühendusesisese käibena ka seda, kui maksukohustuslane toimetab kauba teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks.

Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui:
  • müüja on kindel, et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises liikmesriigis antud maksukohustuslase registreerimisnumbri;
  • kaup viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki;
  • arvel on viidatud nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138 või käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale käibemaksuseaduse § 15 lg 3 või 4 vastavale punktile. Viite võib asendada ka muu selge ja üheselt mõistetava märkega (nt kolmnurktehing, uue transpordivahendi müük, vms).

Kaubamüügi käsitamisel kauba ühendusesisese käibena on esmaoluline see, et nii müüja kui ka ostja oleksid oma liikmesriigis maksukohustuslased. Erandina nimetatust käsitatakse kauba ühendusesisese käibena käibemaksuseaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamist teise liikmesriigi isikule, st nii käibemaksukohustuslasena registreeritud isikule kui ka mitteregistreeritud isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud aktsiisikauba võõrandamist füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks.

Eestis toimuvaks kauba ühendusesiseseks käibeks ei loeta sellise kauba käivet, mis müügihetkel ei asu Eestis, vaid mõnes teises liikmesriigis. Sellisel juhul tuleb kauba müüjal arvestada selle liikmesriigi maksuseadusi, kus kaup tegelikult asub ja müüja peab teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima maksukohustuslasena selles teises liikmesriigis, kus kaup tegelikult müügihetkel asub (v.a kolmnurktehing).

Kauba ühendusesisene soetus

Kauba ühendusesisene soetamine on (KMS § 8 lg 1, 2 ja 5):

  • kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse;
  • ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks;
  • kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et:
    • käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või
    • ta oli edasimüüja kolmnurktehingus.

Üldjuhul maksustatakse kauba ühendusesisest soetamist selles liikmesriigis, kuhu ostja kauba toimetas. Kui kaup on soetatud ettevõtluseks, on maksukohustuslasel õigus deklareerida soetatud kaubalt tasumisele kuulunud käibemaks mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksuna.

Kolmnurktehing

  • Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme liikmesriigi ettevõtja vahel, kes kõik on oma riigis registreeritud maksukohustuslasena.
  • Kolmnurktehingu puhul on tegemist tehinguga, kus kaup müüakse ära kahe järjestikuse müügitehinguga ja kõik kolm osapoolt asuvad erinevates liikmesriikides.
  • Müügitehingu kohaselt müüb esimese liikmesriigi maksukohustuslane A (võõrandaja kolmnurktehingus) kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele B (edasimüüja kolmnurktehingus) ja B-lt läheb kaup edasi kolmandasse liikmesriiki C (soetaja kolmnurktehingus), kusjuures kaup toimetatakse otse esimesest liikmesriigist (A) kolmandasse liikmesriiki (C).
  • Erireegli kohaselt ei pea selline ostja B, kellel puudub elukoht või tegevuskoht kauba sihtkohariigis (C) ennast kolmnurktehingu puhul sihtkohariigis (C) registreerima maksukohustuslasena. Lihtsustatud korda rakendatakse selliselt, et teine ostja (C) peab tasuma käibemaksu esimese ostja (B) kauba müügilt juhul, kui teine ostja (C) on ettevõtjana ja käibemaksukohustuslasena registreeritud riigis, kus lõpeb kauba transport ehk liikmesriigis (C). Esimese ostja (B) kauba soetamine kolmnurktehinguga ei ole käive tingimusel, et ta on arvele lisanud märkuse kauba müügi kohta kolmnurktehinguga, samuti enda ja ostja (C) käibemaksukohustuslase numbri.

Turule lastud kauba pakendiga seotud kohustused

Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis pakendatud, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakend kauba Eestis turule laskmisel.

Äriühingud, kes lasevad turule pakendatud kaupa, peavad pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kohta pidama arvestust, korraldama nende kogumise ja taaskasutamise selliselt, et oleks täidetud pakendiaktsiisi- ja pakendiseaduses sätestatud taaskasutamise sihtarvud.

Pakendatud kauba turule laskmise all mõistetakse Eestis pakendatud oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis levitamiseks või kasutamiseks. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist Eestis käsitatakse samuti pakendatud kauba turule laskmisena.

Kui pakendatud kauba pakendite taaskasutamise sihtarvud on täitmata, tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada pakendi aktsiisideklaratsioon maksustamise perioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks.

Rohkem infot leiate SIIT.

Teenuste maksustamine

Teenuste mõiste

  • Käibemaksuseaduse kohaselt on kaup kas kinnis- või vallasasi, loom, gaas ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia. Teenuste osutamine on mis tahes muu tehing, mis ei ole kauba võõrandamine ettevõtluse käigus.
  • Teenus on käibemaksuseaduse § 2 lg 3 p 3 kohaselt ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse (sealhulgas väärtpaberi võõrandamise, mis ei ole kaup) ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvara või teabega andmekandja.
  • Näiteks tuleb teenusena käsitada teenindamist, ehitust, kaupade rentimist, patente, millegi tegemise kohustust, millegi tegemata jätmise kohustust, samuti kaupade vahendust teise nimel või arvel. Üldjuhul käsitatakse kauba pakkimistöid teenusena ka siis, kui teenuse osutaja valmistab vajalikud pakendid ise.
  • Kaupade rentimine on teenuse müük.
  • Kui rendieseme omanikuks saab lepingu kohaselt rendiaja lõppemisel rendilevõtja, on tegemist juba kauba müügiga.

Teenuse käibe tekkimise koht

Teenuse käibe tekkimise koha määramisel lähtutakse põhireegli kohaselt sellest, kes on teenuse saaja.

Kui teenuse saaja on Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslane või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, siis tekib teenuse käive teenuse saaja riigis. See on nn B2B (business to business) põhireegel.

Kui teenust osutatakse eraisikule või muule mittekäibemaksukohustuslasest isikule, siis määratakse teenuse tekkimise koht teenuse osutaja asukoha järgi. See on kehtiv põhireegel nn B2C (business to consumer) korral.

Kui teenuse osutaja on registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis ja osutab teenust Eesti käibemaksukohustuslase numbri all, määratletakse nende teenuste osas käibe tekkimise koht Eesti käibemaksuseaduse kohaselt.

Rõhutada tuleb siinkohal asjaolu, et teenuse käibe tekkimise koha määramisel lähtutakse põhireeglist ainult siis, kui ei kohaldu ühtegi erireeglit, mis on sätestatud käibemaksuseaduse § 10 lg 2 ja 4.

Teenus, mille osutamisel on käibe tekkimise koht Eesti ja mis maksustatakse Eestis

Teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik.

Rohkem infot leiate teenuste maksustamise juhendi punktist 5.2.1 “Teenused, mille osutamisel on käibe tekkimise koht Eesti ja mis maksustatakse Eestis“.

Teenused, mille osutamisel käibe tekkimise koht ei ole Eesti

Käibemaksuseaduse § 10 lõikes 4 on loetelu teenustest, mille puhul ei ole käibe tekkimise koht Eesti ja Eesti maksukohustuslase poolt osutatuna võib tekkida registreerimise kohustus teenuse osutamise riigis.

Rohkem infot leiate teenuste maksustamise juhendi punktist 5.2.2 “Teenused, mille osutamisel käibe tekkimise koht ei ole Eesti“.

Teenuste maksustamine ja Teenuse käibe tekkimise koha määramine, käibemaksumäär ning deklareerimine

Käibe tekkimise aeg

Käibe tekkimise aegüldreegli alusel

Käive on tekkinud (välja arvatud ühendusesisene käive või kauba ühendusesisene soetus) või teenus on saadud päeval, millal esimesena sooritati üks alljärgnevaist toiminguist (KMS) § 11 lg 1:

  • kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
    kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine;
  • omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.

Seega ei määratleta käibe tekkimise aega arve väljastamise alusel. See aga ei tähenda seda, et arve võibki jätta väljastamata. Ostja jaoks on arve endiselt oluline sisendkäibemaksu maha arvamisel.

Eeltoodud üldreegli alusel määratakse käibe tekkimise aeg järgmistele tehingutele:
  • riigisisene kauba võõrandamine ja teenuse osutamine;
  • teenuse osutamine välisriigi isikule või teenuse saamine välisriigi isikult;
  • kauba eksport.

Üldreegli alusel määratletakse käibe toimumise aega ka kapitalirendilepingu tingimustes kauba või teenuse võõrandamisel. Seega tekib kapitalirendilepingute alusel käibemaksuga maksustamise kohustus kauba müügihinnalt kauba üleandmisel, mitte perioodilistelt maksetelt.

Kui käibe tekkimise aeg on käibemaksuseaduse § 11 lg 1 kohaselt kauba või teenuse eest maksmine, siis on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena.

Käibemaks arvutatakse laekunud summalt, kusjuures 20% käibemaksumääraga maksustatava tehingu puhul leitakse käibemaksusumma laekunud summa jagamisel 1,20-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,20-ga. 9%-lise käibemaksumääraga maksustatava tehingu puhul jagatakse laekunud summa 1,09-ga ja saadud tulemus korrutatakse 0,09-ga.

Käive tervikuna loetakse tekkinuks kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päeval. Käibemaksuna deklareeritakse sellisel juhul summa, mis leitakse kauba või teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusumma ja raha laekumisel arvutatud käibemaksusumma vahena.

Pikaajaliste ja regulaarsete teenuste osutamise ja saamise aeg

Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, millal selle teenuse osutamine lõpeb. Regulaarselt osutatava teenuse (näiteks kasutusrent) osutamise aja määramisel lähtutakse ajavahemikust, mille kohta arve esitatakse või mille osas on kokkulepitud tasumine. Teenus loetakse osutatuks arvel kajastatud perioodi või kokkulepitud makse perioodi viimasel kuul. See tähendab, et kui arve esitatakse kvartali kohta, loetakse teenus osutatuks kvartali viimasel kuul.

Ka regulaarselt kauba võõrandamise puhul lähtutakse samadest põhimõtetest – kaup loetakse võõrandatuks perioodil, mille kohta arve esitatakse või mille osas on kokkulepitud tasumine.

Samu põhimõtteid rakendatakse ka pikaajalise ja regulaarse teenuse saamise maksustamisel pöördmaksuga, kuna teenuse saamine maksustatakse pöördmaksuga samal ajal, kui teenuse osutajal tekib teenuse käive.

Kauba ühendusesisese käibe tekkimine ja soetuse aeg

Kauba ühendusesisene käive kui ka soetamine loetakse tekkinuks:

  • kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele järgneva kuu 15. kuupäeval või
  • arve väljastamise kuupäeval, kui see on varasem eelnimetatud 15. kuupäevast.

Oluline on veel märkida, et kauba ühendusesisese käibe puhul maksmine käivet ei tekita. Seega kui siseriikliku käibe puhul tekib käive ka ettemaksust, siis ühendusesisese käibe puhul tekib käive alles kauba reaalsest lähetamisest või arve väljastamisest.

Erandsätted uute maksukohustuslaste puhul

Kui isik registreerib end maksukohustuslaseks ja teeb tehinguid ka enne maksukohustuslasena registreerimist, siis reeglina tekib tal maksukohustus alates registreerimisest ja enne registreerimist tekkiva käibe osas tal maksukohustus puudub.

Eeltoodud põhimõtetest tuleb eristada käibe tekkimise aja määratlemist isikute puhul, kes on registreeritud maksukohustuslaseks sellise tehingu toimumise ajal, mida on alustatud enne maksukohustuslasena registreerimist.

Seega kui ettemaks tehakse enne registreerimist ja kaup lähetatakse või teenus osutatakse kuupäeval, millal ta oli juba registreeritud maksukohustuslasena, tekib maksukohustuslasel siiski kohustus tasuda käibemaksu. Kui aga kaup on lähetatud või teenus osutatud enne registreerimist, siis maksustatavat käivet ei teki, isegi juhul, kui tasumine toimub pärast maksukohustuslasena registreerimist.

Maksuvaba käive

Käibemaksuseaduse §-s 16 sätestatakse kaubad ja teenused, mille käive on maksuvaba. Tehingu käsitamine maksuvaba käibena tähendab seda, et kauba või teenuse hinnale ei lisata käibemaksu ning maksukohustuslasel puudub õigus maksuvaba käibega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Seega sisaldab maksuvaba käibena käsitatav tehingu maksumus varjatud kujul ka mahaarvamata sisendkäibemaksu.

Isik, kelle kogu käive on maksuvaba, ei pea end maksukohustuslasena registreerima ning tal puudub ka kohustus esitada käibedeklaratsiooni ja täita muid maksukohustuslase kohustusi.

Isik, kes on maksukohustuslasena registreeritud ning kelle käive on (osaliselt) maksuvaba, peab maksuvaba käibe deklareerima ka käibedeklaratsioonil.

Maksuvaba käive ja Käibe toimumise aeg

Sõidukitega seotud maksuarvestus

Erisoodustuse tekkimine tööandja sõidukitel (va sõiduauto)

Vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lg 4 loetakse erisoodustuseks igasugust kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida antakse töötajale seoses töötamisega tööandja juures. Muuhulgas on erisoodustuseks ka sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmine.

Erisoodustuse maksustamise eesmärgiks on maksustada võrdselt töötajale nii rahaliselt kui mitterahaliselt antavad hüved. Oluline on märkida, et erisoodustusena maksustatakse just töötaja rahaline tulu, mitte tööandja kulu. Seega võib mõnikord juhtuda, et tööandja ei olegi (otsest) kulutust teinud, kuid erisoodustus on siiski antud ja maksukohustus tekkinud.

Lähemalt saate lugeda SIIT.

Tööandja sõiduauto erisoodustuse maksustamise kord

Alates 1. jaanuarist 2018 tekkis erisoodustus tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel. See tähendab, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sõiduauto kasutamise võimaldamine. Samuti ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustuse maksustamist.

Tööandja sõiduautode (M1- ja M1G-kategooria sõidukite) puhul on seadusandja maksukohustuse arvutamiseks kehtestanud erireeglid. Põhjuseks on asjaolu, et tööandja sõiduauto töötajale kasutada andmine on väga levinud ning maksukohustuse arvutamine vara kasutada andmise üldreeglite kohaselt oleks maksumaksjale liialt koormav.

Alates 1. jaanuarist 2018 on erisoodustuse hind:
  • uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja
  • üle 5 aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot kW kohta kuus.

Sõiduauto mootori võimsuse (kW) leiab Transpordiameti liiklusregistrist või sõiduauto registreerimistunnistuselt (tehnilisest passist).

Samuti on erisoodustuse hind võimalik arvutada kilovatipõhiselt ka kaubiku (N1-kategooria sõiduki) puhul, mida tööandja võimaldab kasutada erasõitudeks.

Alates 1. jaanuarist 2018 ei ole enam võimalik erasõite hüvitada arvestuse alusel. Seetõttu ei ole vajalik ka sõidupäeviku pidamine. Samas kui tööandja tahab tõendada sõiduauto kasutamist üksnes ettevõtluses ja töösõitude tarbeks, siis on võimalik sõidupäevikut pidada (nt elektroonilist GPS-sõidupäevikut vm).

Kui on tõendatud, et tööandja võimaldab sõiduautot kasutada üksnes töösõitudeks, siis erisoodustust ei teki.

Kuna erisoodustuse maksustamine ei olene enam sõiduauto kasutamisest erasõitudeks ja erasõite ei ole enam arvestuse alusel võimalik hüvitada, siis juhul kui tööandja ka rendib sõiduauto töötajale soodus- või turuhinnaga, siis erisoodustuse maksukohustus tekib ikka kilovatipõhise arvestuse alusel.

Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal sellest Maanteeametit teavitada. Sellisel juhul ei pea tasuma ka erisoodustusmaksu.

Kui firma rendib sõiduautot teisele firmale, siis tuleb teha Transpordiameti liiklusregistris märge. Rendileandja ei saa tagada seda, et rentnik teeb autoga ainult töösõite. Kui rentnik võimaldab oma töötajatel sõiduautot kasutada ka erasõitudeks, siis sõltumata Transpordiameti liiklusregistri märkest tuleb rentnikul sõiduauto erisoodustuselt maksud deklareerida ja tasuda.

Transpordiametit tuleb teavitada M1-kategooria sõidukite, st sõiduautode, üksnes töösõitudeks kasutamise võimaldamisest. N1-kategooria sõiduki (kaubiku) kasutamise osas Transpordiametit teavitada ei tule.

Erisoodustuse maksukohustuse arvutamine ja deklareerimine

Alates 1. jaanuarist 2018 muutus erisoodustuse hind soodsamaks väiksema mootori võimsusega autode (kuni 130 kW) ja kallimaks suurema mootori võimsusega autode (üle 130 kW) puhul.

Erisoodustuse maksukohustus kujuneb:
  • uue auto puhul 1,30 eurot ühe kW kohta kuus:
    • tulu- ja sotsiaalmaks 1,96 eurolt:
      tulumaksukohustus: 1,96 × 20/80 = 0,49 eurot
      sotsiaalmaksukohustus: (1,96 + 0,49) × 33% = 0,81 eurot,
    • seega kokku maksukohustus: 0,49 + 0,81 = 1,30 eurot;
  • üle 5 aasta vanuse auto puhul 0,97 eurot ühe kW kohta kuus:
    • tulu- ja sotsiaalmaks 1,47 eurolt.
Erisoodustuse maksumus arvutatakse sõiduauto võimsuse järgi:
  • 1,96 eurot kW kohta või
  • kui sõiduauto on vanem kui 5 aastat, siis 1,47 eurot kW kohta.

Näide 1: uue 190 kW võimsusega sõiduauto puhul on:

  • erisoodustuse hind: 1,96 × 190 = 372,40 eurot ning
  • sellelt arvutatud maksukohustus on 246,72 eurot:
    tulumaksukohustus: 372,40 × 20/80 = 93,10 eurot ja
    sotsiaalmaksukohustus: (372,40 + 93,10) × 33% = 153,62 eurot,
    seega kokku maksukohustus: 93,10 + 153,62 = 246,72 eurot.

Näide 2: uue 90 kW võimsusega sõiduauto puhul on:

  • erisoodustuse hind: 1,96 × 90 = 176,40 eurot ning
  • sellelt arvutatud maksukohustus on 116,87 eurot (tulu- ja sotsiaalmaks).

Erisoodustuse deklareerimine ei muutu ja tööandja sõiduauto erisoodustus deklareeritakse maksudeklaratsiooni vormi TSD lisal 4 iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt TSD alusel.

Sõiduautoga seotud käibemaksuarvestus

Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning selle sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste saamisel arvatakse üldjuhul arvestatud käibemaksust maha 50% sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu maha arvamise piirang kehtib M1-kategooria (sh M1G) sõidukile, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.

Lähemalt lugege SIIT.

Sõiduautode deklareerimine käibedeklaratsioonil

Käibemaksukohustuslane peab teavitama maksuhaldurit ettevõtte sõiduautode kasutusest käibedeklaratsioonis (vormi KMD lahtrid 5.3 ja 5.4) käibemaksuseaduse § 30 lg 6.

Vormi KMD lahter 5.3

Vormi KMD lahtris 5.3 märgitakse käibemaksuseaduse § 30 lg 4 p 3–5 sätestatud tingimustele vastavate sõiduautode arv ehk sõiduautode arv, mida kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse jaoks või peamiselt tasuliseks sõitjateveoks või õppesõiduks.

Eraldi tuleb välja tuua ka sellise sõiduauto soetamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste saamisel mahaarvatav käibemaks.

Üldjuhul on sisendkäibemaksu õigus maha arvata 100%-liselt.

Kui maksukohustuslasel on lisaks maksustatavale käibele ka maksuvaba käive, siis tuleb sisendkäibemaksu arvestamisel arvestada ka maksustatava käibe osatähtsust kogu käibes.

Vormi KMD lahter 5.4

Vormi KMD lahtris 5.4 märgitakse sõiduautode arv, mida kasutatakse nii ettevõtluses kui ka mitteettevõtluses. See tähendab, et märgitakse selliste sõiduautode arv, mis ei vasta käibemaksuseaduse § 30 lg 4 sätestatud tingimustele ja sellise sõiduautoga seotud kuludelt arvestatud sisendkäibemaksusumma.

Üldjuhul on nii ettevõtluses kui ka mitteettevõtluses kasutatavate sõiduautodega seotult õigus maha arvata 50% sisendkäibemaksust.

Mahaarvatav osa võib olla erandjuhul ka väiksem kui 50%. Seda juhul, kui ettevõtlus isiku kogutegevuses moodustab väiksema osa kui 50% (nt mittetulundusühingud).

Kui maksukohustuslasel on lisaks maksustatavale käibele ka maksuvaba käive, siis vähendatakse mahaarvatavat sisendkäibemaksu osa vastavalt maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsusele.

Vastavas lahtris tuleb deklareerida ka sõiduautod, mida ei ole reaalselt selles maksustamisperioodis kasutatud (näiteks sõiduauto oli remondis). Sõiduauto tuleb deklareerida selles lahtris, mis vastab sõiduauto kasutamise eesmärgile. Kui sõiduauto on põhimõtteliselt kasutuses nii ettevõtluses kui ka eratarbimises, siis märgitakse selle sõiduautoga seotud andmed lahtris 5.4.

Lahtrites 5.3 ja 5.4 ei deklareerita sõiduautosid, mis on soetatud müügiks või kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks, kui neid sõiduautosid ise kasutusele ei võeta.

Sõiduauto soetamisel täies ulatuses maha arvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus

Kui sõiduauto loeti soetamisel ainult ettevõtluses kasutatavaks ja arvati ostuhinnalt sisendkäibemaks maha täies ulatuses, kuid kahe aasta jooksul arvates selle soetamisest või müügiks soetatud sõiduauto enda ettevõtluses kasutusele võtmisest hakatakse seda kasutama ka isiklikeks sõitudeks, siis:

  • kui sõiduauto soetati 2018. aastal või soetatakse hiljem – tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu soetamise kuu käibedeklaratsioonis;
  • kui sõiduauto on soetatud enne 2018. aastat – tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu 2018. a jaanuari käibedeklaratsioonis.

Soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel loetakse selline sõiduauto kogu esimese kahe kasutusaasta jooksul osaliselt ettevõtluses kasutatavaks, sõltumata selle tegelikust ettevõtluses kasutamise osatähtsusest esimese kahe aasta üksikutel kuudel.

Kui üksnes ettevõtluses kasutatava sõiduauto kasutusotstarve muutub ning sõiduautot hakatakse kasutama ka muul kui ettevõtluse eesmärgil, siis rakendub sellise sõiduauto osas sisendkäibemaksu maha arvamise piirang 50%. Piirangust tuleb lähtuda vähemalt üks aasta (12 kuud) sõiduauto kasutusotstarbe muutmise maksustamisperioodi algusest arvates, olenemata asjaolust, kas sõidukit kasutati kõik need kuud osaliselt eratarbimises või mõni kuu ka eranditult ettevõtluse eesmärgil.

Näiteks kui isik on algselt teavitanud, et kasutab sõidukit vaid ettevõtluse jaoks ning näiteks juunis 2017 võtab selle sõiduauto kasutusele ka eratarbeks, siis saab ta selle sõiduautoga seonduvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata 50 protsendi ulatuses kuni maini 2018 (kaasa arvatud), sõltumata asjaolust, kas ta seda sõiduautot kasutab vaid ettevõtluse jaoks või mitte. Aastane piirang sisendkäibemaksu maha arvamise osas kehtib ka sõltumata sellest, milline on Transpordiameti liiklusregistris sõidukite andmebaasis tehtav märge.

Jooksvate kulude sisendkäibemaksu tagasiulatuvalt ei vähendata ja jooksvate kulude puhul seda nn kahe aasta reeglit ei rakendata.

Näide 1: sõiduauto soetati detsembris 2017 käibemaksuta hinnas 20 000 eurot ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Juulis 2018 hakatakse sõiduautoga tegema ka erasõite – seega ei ole täidetud nõue kasutada sõiduautot vähemalt kahe aasta jooksul üksnes ettevõtluses.

Kuna käibemaksuseaduse muudatus jõustus 1. jaanuaril 2018, siis tehakse sisendkäibemaksu ümberarvestus 2018. a jaanuari käibedeklaratsioonis, vähendades lahtrites 5, 5.2 (kui põhivarana arvel) ja 5.3 algul deklareeritud mahaarvatavat sisendkäibemaksu 2000 euro võrra (50% 4000 eurost on 2000 eurot).

Kuna jooksvate kulude sisendkäibemaksu tagasiulatuvalt ümber ei arvestata, siis jääb sõiduauto ja sellega seotud kulude sisendkäibemaks, sealhulgas ka soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks (hoolimata korrigeerimisest), kuni 2018. a juunini käibedeklaratsiooni lahtrisse 5.3.

Näide 2: sõiduauto soetatakse detsembris 2018 käibemaksuta hinnas 20 000 eurot ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). 2019. a juunis hakatakse sõiduautoga tegema ka erasõite – seega ei ole täidetud nõue kasutada sõiduautot vähemalt kahe aasta jooksul üksnes ettevõtluses.

Sisendkäibemaksu ümberarvestus tuleb teha 2018. a detsembri käibedeklaratsioonis, vähendades lahtrites 5, 5.2 (kui põhivarana arvel) ja 5.3 deklareeritud mahaarvatavat sisendkäibemaksu 2000 euro võrra (50% 4000 eurost on 2000 eurot).

Kuna jooksvate kulude sisendkäibemaksu tagasiulatuvalt ümber ei arvestata, siis jääb sõiduauto ja sellega seotud kulude sisendkäibemaks, sealhulgas ka soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks (hoolimata korrigeerimisest), kuni 2019. a maini käibedeklaratsiooni lahtrisse 5.3.

Kui uut nn kahe aasta reeglit rakendatakse sõiduauto puhul, mille erasõitudeks kasutamist omatarbena maksustati (peamiselt sõitjateveoks või õppesõiduks kasutatud auto), siis vähendatakse tagasimaksmisele kuuluvat käibemaksusummat sõiduauto omatarbelt juba makstud käibemaksu võrra. See tähendab, et kahe aasta jooksul alates sõiduauto soetamisest kas üldse lõpeb selle kasutamine sõitjateveoks või õppesõiduks või seda enam ei kasutata peamiselt sõitjateveoks või õppesõiduks (ja kasutatakse muuhulgas ka ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks).

Sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang

Kui sõiduautot hakatakse kasutama erasõitudeks, siis alates 1. jaanuarist 2018 saab ühe aasta jooksul alates erasõitudeks kasutusele võtmise kuust sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50% sõltumata sellest, kas sõiduautoga ka selle üheaastase perioodi järgmistel kuudel erasõite tehakse või mitte; maksuvaba käive ja mitteettevõtlus (näiteks MTÜ või FIE puhul) võib mahaarvamise protsenti veelgi vähendada.

See nn ühe aasta reegel kehtib sõltumata sõiduauto soetamise ajast – ka sõiduautode puhul, mille soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on juba lõppenud. Kui korrigeerimisperiood veel ei ole lõppenud, siis tuleb soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel konkreetse kalendriaasta lõpul arvestada, et vähemalt ühe aasta jooksul alates erasõitudeks kasutusele võtmise kuust tuleb see sõiduauto lugeda osaliselt ettevõtluses kasutatavaks. Käibemaksuseaduse § 32 lõikesse 4 on alates 1. jaanuarist 2018 ka lisatud täpsustav lause, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus arvestatakse vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõikes 4 ja §-s 30 sätestatule.

Jooksvate kulude hulka kuuluvad ka sõiduauto kasutusrendimaksed ning kasutusrendile võetud sõiduauto puhul eespool selgitatud nn kahe aasta reeglit ei rakendata.

Näide: sõiduauto soetatakse detsembris 2018. Sõidukit kasutatakse algul 100% ettevõtluses (ja seejuures ainult maksustatava käibe tarbeks), kuid juulist kuni septembrini 2019 tehakse ka erasõite.

Kuna juulis 2019 alustati erasõitudega, siis rakendub nüüd uus nn ühe aasta reegel – alates juulist 2019 kuni 2020. aasta juunikuuni saab sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata 50% hoolimata sellest, et ajavahemikul oktoobrist 2019 kuni juunini 2020 selle autoga tegelikult erasõite ei tehta.

2020. aasta juulis ja augustis tehakse samuti ainult ettevõtlusega seotud sõite – kuna erasõitudeks kasutusele võtmisest on nüüd juba möödas üle ühe aasta, siis saab nendel kuudel jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata 100%. Alates septembrist 2020 hakatakse jälle tegema ka erasõite ning alates sellest kuust on sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise ulatus jälle 50% vähemalt kuni augustini 2021.

Sisendkäibemaksu korrigeerimine käibemaksukohustuslase registrist kustutamisel

Kui ettevõtja käibemaksukohustuslaste registrist kustutatakse ja tal on veel võõrandamata põhivara, mille sisendkäibemaksu korrigeerimise periood ei ole lõppenud, siis peab ta registrist kustutamise kuu käibedeklaratsioonis tegema selle põhivara sisendkäibemaksu viimase korrigeerimise, võttes seejuures arvesse kogu korrigeerimisperioodi lõpuni jäänud ajavahemiku.

Korrigeerimise tegemisel võetakse aluseks registrist kustutamise aasta osas kalendriaasta algusest kuni registrist kustutamiseni põhivara tegelik maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsus ja ainult ajavahemik alates registrist kustutamise kuust kuni korrigeerimisperioodi lõpuni loetakse perioodiks, millal seda põhivara ei kasutata maksustatava käibe tarbeks.

Põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus

Käibemaksuseaduse § 32 lõikes 4 on sätestatud põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus kord, kui muutub põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsus 5 kalendriaasta jooksul.

Ümberarvestus tehakse iga kalendriaasta lõpus 1/5 ulatuses, arvestades põhivara kasutamist ettevõtluse jaoks ning maksustatava käibe suhet kogu käibesse.

Põhivara ümberarvestuse kord kehtib ka sõiduautodele. Proportsiooni arvestamisel võetakse aluseks sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuseks 50%.

Ettevõtluses kasutamise osatähtsus ei ole 50% juhul, kui:

  • maksukohustuslase ettevõtlus kogu tegevuses on väiksem kui 50% (nt asutused, mittetulundusühingud, (KMS § 29 lg 4)).

Sisendkäibemaksu korrigeerimist tuleb teha nii sõiduauto kui selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuse puhul, mis suurendavad põhivara soetusmaksumust (üldjuhul sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste soetused ei suurenda sõiduauto soetusmaksumust). Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemikku sõiduauto põhivarana arvele võtmist kuni kalendriaasta lõpuni.

Kui sõiduauto võõrandatakse enne viie kalendriaasta möödumist, siis sõiduauto võõrandamise kuul korrigeeritakse sisendkäibemaksu arvestades, et sõiduautot kasutatakse võõrandamise aastal ja sellele järgnevatel aastatel vaid maksustatava käibe tarbeks.

Kui maksukohustuslane (nt mittetulundusühing, asutus) kasutab sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsiooni käibemaksuseaduse § 29 lg 4 alusel ehk ettevõtluse proportsiooni kogu tegevuse osas, siis arvatakse sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenuste saamisel sisendkäibemaks maha vastava proportsiooni ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50%. Näiteks kui mittetulundusühingu ettevõtlus kogu tegevuses on 30%, siis sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel saab sisendkäibemaksu maha arvata 30%. Juhul kui aga ettevõtluse osatähtsus oleks 70%, siis saab sisendkäibemaksu maha arvata 50 protsendi ulatuses.

  • maksukohustuslane rakendab käibemaksuseaduse § 30 lõikes 4 toodud erandeid.

Käibemaksuseaduse § 30 lõige 7 puudutab vaid olukorda, kui sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvamisel lähtutud käibemaksuseaduse § 30 lõike 4 punktides 2–5 toodud erandist, kuid kahe aasta (24 kuu) jooksul sõiduki kasutus ei vasta enam käibemaksuseaduse § 30 lõikes 4 sätestatule (st lõikest 7 ei lähtuta juhtudel, kui sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvatud 50% vastavalt lõikele 3). Antud lõige (st 2 aasta reegel) puudutab sõiduauto soetamisel tasutud käibemaksu, mitte sõiduauto jooksvaid kulusid.

Näiteks taksoveoks kasutatud sõiduauto kasutusotstarve kahe aasta jooksul muutub ja seda sõiduautot ei kasutata enam ühegi erandipunkti tingimusele vastavalt. Kui sõidukit hakatakse 2 aasta jooksul selle soetamisest alates kasutama muul otstarbel kui erandites ette nähtud, siis tuleb teha sõiduauto soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu osas ümberarvestus. Ümberarvestus tuleb teha maksustamisperioodil, millal sisendkäibemaks maha arvati ja sisendkäibemaks tuleb 50 protsendi ulatuses riigi tuludesse tagasi maksta. Kuna parandus tehakse maksustamisperioodis, mil sisendkäibemaks varemalt maha arvati, siis sellega kaasneb ka intressi tasumise kohustus, kui maksukohustuslasel ei olnud selle summa osas ettemaksu.

Kuna peamiselt reisijateveoks ja õppesõiduks kasutatavate sõiduautode puhul on sisendkäibemaksu 100%-lise maha arvamise õigus, kuid samas sellise sõiduauto eratarbes kasutamist tuleb omatarbena maksustada, siis topeltmaksustamise vältimiseks vähendatakse käibemaksuseaduse § 30 lõike 7 alusel tekkinud maksukohustust vastavalt sellise sõiduauto omatarbeks kasutamiselt arvestatud käibemaksusumma võrra.

Kui müügiks soetatud sõiduauto võetakse oma ettevõtluses kasutusele, kuid mitte eranditult ettevõtluse jaoks, siis tehakse sisendkäibemaksu ümberarvestus selles maksustamisperioodis, millal sõiduauto oma kasutusse võeti. Müügiks soetatud sõiduauto kasutusele võtmisel käibemaksuseaduse § 30 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel arvestatakse nimetatud 2 aasta perioodi nimetatud punktides toodud otstarbel kasutusele võtmisest arvates.

Näide: sõiduauto soetati jaanuaris 2018 ning arvati sisendkäibemaks maha 100 protsendi ulatuses 4000 eurot, kuna sõidukit kasutatakse vaid erandis toodud tingimustele. Alates oktoobrist 2018 selle sõiduki kasutamine ei vasta enam käibemaksuseaduse § 30 lõikes 4 toodud tingimustele. Sisendkäibemaksu osas tuleb teha parandus 50 protsendi ulatuses ehk siis 2000 euro osas 2018. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil.

Näiteid sõiduauto soetamisel sisendkäibemaksu ümberarvestusest

Sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud 50 protsendi ulatuses

Näide 1: sõiduauto soetati märtsis 2017. Sõiduauto eest maksti 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot. Sisendkäibemaks arvati maha 2000 eurot (s.o 50% 4000 eurost). Sõidukit kasutatakse kuni 1. jaanuarini 2022 nii ettevõtluse kui ka eratarbe jaoks. Seega viie kalendriaasta jooksul kasutusotstarve ei muutunud ning järelikult sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta.

Näide 2: sõiduauto soetatakse detsembris 2018 hinnaga 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot. Soetamisel arvatakse maha 50% sisendkäibemaksust (2000 eurot). Auto müüakse veebruaris 2021.

Korrigeerimise perioodi kolme esimese kalendriaasta eest (2018, 2019, 2020) on sõiduauto sisendkäibemaksu õigus maha arvata 50%: 3 × 400 = 1200 eurot.
2021. ja 2022. a eest on õigus sisendkäibemaksu maha arvata 100%: 2 × 800 = 1600 eurot.

Seega korrigeerimise tulemusena on kokku sisendkäibemaksu mahaarvatav osa 2800 eurot.

Arvestades, et sõiduauto soetamisel arvati sisendkäibemaksu maha 2000 eurot, siis korrigeerimise tulemusena 2021. a veebruaris arvatakse lisaks maha 800 eurot (2800 – 2000), mis kajastatakse 2021. a veebruari deklaratsiooni lahtris 11. Sama tulemuse saab ka nii: arvestades et 2 aastat kasutati n-ö vaid ettevõtluse jaoks ja iga aasta eest jäi maha arvamata 50 protsendi ulatuses 400 eurot, siis saab veel maha arvata:
2 × 400 = 800 eurot.

Näide 3: sõiduauto soetati märtsis 2018. Sõiduauto eest maksti 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot ning soetamisel arvatakse maha 50% sisendkäibemaksust (2000 eurot). Sõidukit hakatakse kasutama eranditult vaid ettevõtluse jaoks 1. jaanuarist 2019 kuni 3. märtsini 2020, millal sõiduk müüakse. Sisendkäibemaksu ümberarvestused tehakse järgmiselt:

  • esimesel aastal käibemaksu ümberarvestust ei tehta. Esimene ümberarvestus tehakse 2019. a detsembris.
    Ümberarvestuses lähtutakse asjaolust, et 2019. aastal kasutati sõidukit eranditult maksustatava käibe tarbeks (vastab KMS § 30 lg-le 4), seega 2019. a eest võib maha arvata 800 eurot (4000 ÷ 5). Sõiduauto soetamisel on maha arvatud ühe aasta kohta 400 eurot (2000 ÷ 5). Seega 2019. a detsembris korrigeerimise tulemusena arvatakse täiendavalt maha 400 eurot, mis deklareeritakse detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 11.
  • teine ümberarvestus tehakse 2020. a märtsis.
    Ümberarvestuse tegemisel lähtutakse, et põhivara võõrandamise aastal ning sellele järgnevatel aastatel (arvestades 5aastast korrigeerimisperioodi) kasutatakse põhivara vaid maksustatava käibe tarbeks. Seega kolme aasta eest võib maha arvata 2400 eurot (3 × 800) ning sõiduauto soetamisel on maha arvatud kolme aasta kohta 1200 eurot (3 × 400). Seega arvatakse täiendavalt sisendkäibemaksu maha 1200 eurot (2400 – 1200), mis deklareeritakse märtsikuu käibedeklaratsiooni lahtris 11.

Näide 4: sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 50% sisendkäibemaksust (2000 eurot). Sõidukit kasutatakse nii ettevõtluses kui ka eratarbimises. Auto hakatakse kasutama maksuvaba käibe jaoks veebruaris 2023.
Põhivara ümberarvestuse periood lõppes aastal 2022. Sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta.

Sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvatud käibemaksuseaduse § 30 lg 4 kohaselt 100% ning sõiduautot kasutatakse eesmärgipäraselt kahe aasta jooksul

Näide 1: sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Autot kasutatakse 100% ettevõtluses kuni 31. detsembrini 2020, perioodil jaanuar 2021 kuni detsember 2022 kasutatakse sõiduautot ka eratarbes.

Kuna autot kaks esimest aastat kasutati eranditult ettevõtluse jaoks siis käibemaksuseaduse § 30 lõike 7 järgi sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta.

Ümberarvestust tehakse käibemaksuseaduse § 32 lg 4 kohaselt.
Korrigeerimise perioodi kolme esimese kalendriaasta eest (2018.–2020. a) on sõiduauto sisendkäibemaksu õigus maha arvata 100%.
2021. aastal kasutati sõiduautot nii ettevõtluses kui ka eratarbeks ning sellest tulenevalt tehakse detsembris 2021 ümberarvestus. 800 eurost (4000 ÷ 5) 50%, s.o 400 eurot saab sellel perioodil maha arvata, kuid maha on arvatud selle aasta eest 800 eurot (4000 ÷ 5). Seega tuleb täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu arvestada 400 eurot (800 – 400), mis kajastatakse 2021. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 10.

Samasugune arvestus tehakse ka 5. kalendriaasta eest ning tulemus 400 eurot kajastatakse 2022. a detsembrikuu käibedeklaratsioonil.

Näide 2: sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot).

Autot kasutatakse 100% ettevõtluses kuni 31. detsembrini 2020, perioodil jaanuar 2021 kuni september 2021 kasutatakse sõiduautot ka eratarbes. Alates oktoobrist 2021 kasutatakse sõiduautot vaid ettevõtluse jaoks kuni 2022. a märtsini, millal see sõiduk võõrandatakse.

Kuna autot kaks esimest aastat kasutati eranditult ettevõtluse jaoks, siis käibemaksuseaduse § 30 lõike 7 järgi sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta. Esimene ümberarvestus tehakse 2021. a detsembris käibemaksuseaduse § 32 lõike 4 alusel, arvestades käibemaksuseaduse § 30 lõikes 8 toodud 1aastast tingimust.

Seega sõltumata sellest, et 2021. aastal kasutati sõiduautot 9 kuud nii ettevõtluses kui eratarbes ning 3 kuud vaid ettevõtluse jaoks, on sisendkäibemaksu maha arvamise piirang 12 kuud.

Seega 2021. a detsembris tuleb teha ümberarvestus 800 eurost (4000 ÷ 5) 50%, s.o 400 eurot saab 2021. aastal maha arvata, kuid maha on arvatud selle aasta eest 800 eurot (4000 ÷ 5). Seega tuleb täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu arvestada 400 eurot (800 – 400), mis kajastatakse 2021. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 10.
2022. a osas ümberarvestust ei tehta.

Sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvatud käibemaksuseaduse § 30 lg 4 kohaselt 100% ning sõiduautot hakatakse kasutama käibemaksuseaduse § 30 lg 4 punktides 2–5 nimetamata eesmärkidel

Näide: sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Autot kasutatakse 100% ettevõtluses kuni juunini 2019, alates juulist 2019 kasutatakse osaliselt ka eratarbeks ja auto müüakse veebruaris 2020.

Vastavalt käibemaksuseaduse § 30 lõikele 7, kui kahe aasta jooksul sõiduauto võetakse kasutusele ka eratarbimises, siis tuleb teha maha arvatud sisendkäibemaksu osas ümberarvestus. Seega kui sõiduk eratarbimisse võetakse, siis tuleb teha 2018. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis parandus ning maha arvatud käibemaks 50% osas (2000 eurot) uuesti riigi tuludesse deklareerida (lahtrid 5, 5.2, 5.3).

Antud näite puhul lähtuvalt käibemaksuseaduse § 32 lõikest 4 tuleb teha uus ümberarvestus veebruaris 2020, millal sõiduk võõrandatakse. Ümberarvestuses lähtutakse, et 2 esimese aasta eest saab sisendkäibemaksu maha arvata 50% ning järgneva kolme aasta eest 100%. Seega kolme aasta eest võib maha arvata 2400 eurot (3 × 800) ning sõiduauto soetamisel on maha arvatud kolme aasta kohta 1200 eurot (3 × 400). Seega arvatakse täiendavalt sisendkäibemaksu maha 1200 eurot (2400 – 1200), mis deklareeritakse veebruarikuu käibedeklaratsiooni lahtris 11.

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kord

Hüvitist isikliku sõiduauto kasutamisel tööalaste sõitude puhul saab maksta:

  • ametnikule;
  • töötajale (töölepingu seaduse tähenduses);
  • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tulumaksuseaduse § 9 tähenduses.

Seega näiteks äriühingu omanikule või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule viidatud määruse alusel maksuvaba hüvitist maksta ei saa. Kuid neile on võimalik juriidilise isiku huvides tehtud kulutused hüvitada tulumaksuseaduse § 12 lg 3 alusel, kui need on dokumentaalselt tõendatud.

Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1- ja M1G-kategooria sõidukeid.

Kui hüvitist makstakse puudega isikule, siis võib erandina hüvitada igasuguse mootorsõiduki kasutamise kulud. Mootorsõidukiks loetakse liiklusseaduse § 2 kohaselt mootori jõul liikuvat sõidukit. Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul.

Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu.

Maksuvaba hüvitist on võimalik maksta ainult siis, kui töösõitude kohta peetakse arvestust ehk sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral. See, millisel kujul sõidupäevikut peetakse, nt kas paberil või elektrooniliselt, ei oma tähtsust – oluline on, et see sisaldaks eelnimetatud andmeid. Sellest tulenevalt ei saa maksuvaba hüvitist maksta tulevaste sõitude eest, vaid ainult juba tehtud sõitude eest.

Kui isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist makstakse ilma arvestust pidamata, on väljamakse näol tegemist palgatuluga, mis tuleb deklareerida isikustatult TSD lisal 1 (mitteresidendi puhul lisal 2).

Sõidupäeviku alusel saab hüvitada töösõite kuni 30 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest. See tähendab, et tööandja võib kehtestada ka madalama kilomeetri hinna, nt 20 senti, kuid maksuvabastuse tingimuse täitmiseks ei tohi ületada kumbagi piirmäära. Seega kui hüvitise kilomeetri hinnaks on määratud näiteks 1 euro, on maksustatav kilomeetri piirhinda ületav osa ehk 70 senti ja seda sõltumata sellest, kui suur on hüvitise summa kokku.

Hüvitist saab maksta töötajale ka summeeritult ehk ühes kalendrikuus kassapõhiselt rohkem kui 335 eurot, kuid on oluline, et ühe kuu kohta ei arvestataks hüvitist üle ettenähtud piirmäära.

Piirmäärasid ületav hüvitise summa loetakse erisoodustuseks. Kui kalendrikuu kohta tuleb arvestusliku hüvitise summa suurem kui piirmäär, siis arvestatakse erisoodustus iga kuu kohta eraldi ja erisoodustus tuleb deklareerida selles kuus, millal hüvitise väljamaksmine toimus.

Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada maksuvaba hüvitist ka mitmelt tööandjalt, seejuures rakendatakse 335 eurost ülempiiri iga tööandja kohta eraldi. Hüvitis sisaldab kõiki auto tavapärase kasutamisega seotud kulutusi (sh kütus, parkimine jne).

Määruses kehtestatud kilomeetrihind ja maksuvaba piirmäär ei ole seotud tegelike kuludega (kuludokumentidega). Tulumaksuseaduse § 12 lg 3 sätestab küll, et füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis, kuid lisab ka, et seda lõiget ei kohaldata hüvitisele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. Kuna isikliku sõiduauto kasutamise eest makstavale hüvitisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad, siis kuludokumentide alusel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine (nt parkimistasu, rehvivahetuse, jooksva remondikulu vms tasumine) on erisoodustus.

Erandina saab kuludokumendi alusel isikliku sõiduauto kulutused hüvitada, kui minnakse isikliku sõiduautoga lähetusse ning nende kulude hüvitamisel lähtutakse nn lähetuste määrustest.

Maksustamise erisätted

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra võivad valida kõik maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot (piirmäära hulka ei arvata põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist). Kui üldkorra kohaselt arvestatakse käibemaksu varaseima hetke põhimõttel – kas siis kauba lähetamisel või teenuse osutamisel või nende eest raha laekumisel, siis kassapõhise käibemaksuarvestuse korra kohaselt tekib üldjuhul käive raha laekumisel. Samas kassapõhist erikorda rakendav maksukohustuslane arvestab ka sisendkäibemaksu kassapõhiselt. Käibemaksu kassapõhine käibemaksuarvestuse kord ei muuda raamatupidamisreegleid, vaid puudutab üksnes käibemaksuarvestust.

Oma valikust peab maksukohustuslane, kes soovib pidada käibemaksu arvestust kassapõhiselt ning vastab tingimustele, teavitama kirjalikult maksuhaldurit. Maksuhaldurit tuleb teavitada enne, kui hakatakse erikorda rakendama. Maksukohustuslane teavitab sellest hiljemalt erikorda rakendama hakkamist eelneval maksustamisperioodil. Teavituses peab ta märkima, millisest maksustamisperioodist ta hakkab erikorda pidama.

Isik, kes alles registreerib end maksukohustuslasena ja soovib hakata erikorda rakendama, annab sellest teada maksuhaldurile registreerimistaotluse esitamisel. Isikud, kes soovivad end registreerida maksukohustuslasena ning hakata pidama käibemaksuarvestust kassapõhiselt, arvestavad ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tekkimist kassapõhiselt.

Erikorda ei saa rakendada kauba impordi, kauba ühendusesisese käibe ja soetuse korral ning sellise teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, mis tuleb deklareerida ühendusesisese käibe aruandel. Teenuste saamisel käibemaksu arvestamisel ei rakendata erikorda, sõltumata sellest, kas teenus saadakse liikmesriigi maksukohustuslaselt või siis ühendusvälise riigi ettevõtjalt või millist teenust saadakse. Seega kui teenus saadakse välisriigi isikult ning käibe tekkimise koht on Eesti, tuleb käibemaksuarvestust pidada üldkorra kohaselt.

Lisaks teatavate piiriüleste tehingutele ei saa pidada kassapõhist arvestust ka tehingute osas, kus kauba või teenuse eest tasumine on kokkulepitud pikema perioodi kui kolme kalendrikuu jooksul, näiteks järelmaksuga müügi ja liisinglepingute puhul.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorrast

Kinnisasja, metalljäätmete, metallitoodete ja väärismetalli käibemaksuga maksustamise erikord

Kinnisasjade puhul rakendatakse siseriiklikku pöördmaksustamist vaid juhul, kui müüakse käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 3 nimetatud maksuvaba kinnisasja, kuid kinnisasja müüja soovib seda tehingut maksustada ning teavitab sellest maksuhaldurit vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lg 3. Seega see ei puuduta uusi ehitisi (st nende kinnisasjade käive, mis ei ole maksust vabastatud) ega eluruume (st nende kinnisasjade käive, kus puudub võimalus käivet maksustada).

Metallijäätmete, metalltoodete ja väärismetallide erikorra kohaselt maksustatakse kaupa saaja poolt – nn siseriiklik pöördmaksustamine. Siseriikliku pöördmaksustamise korral on käive müüjal, kuid käibemaksu tasumise kohustus ostjal. Seega see arvestuskord ei mõjuta maksustatava käibe suurust, mis on oluline juhul, kui isikul on osaline käibemaksu mahaarvamine.

Siseriiklikku pöördmaksustamist rakendatakse vaid juhul, kui nii müüja kui ka ostja on Eestis registreeritud käibemaksukohustuslased. Seega erikorda ei rakendata kauba müümisel piiratud käibemaksukohustuslasele, välisriigi käibemaksukohustuslasele ega isikutele, kes ei ole käibemaksukohustuslased. Samuti ostja ei pea käibemaksu arvestama, kui ta soetab nimetatud kaupu mittemaksukohustuslaselt.

Siseriikliku pöördmaksu laienemine metalltoodetele

Kasutatud kaupade käibemaksuga maksustamine

Erikorra olemuseks on marginaali maksustamine, st maksustatakse üksnes maksukohustuslase poolt kauba hinnale lisatud osa. Erikorda saab rakendada maksukohustuslane, kelle ettevõtluseks on nimetatud kaupade edasimüük.

Antud erikorra rakendamine maksukohustuslasest edasimüüja poolt on vabatahtlik.

Erikorda ei saa rakendada maksukohustuslane enda ettevõtluse tarbeks soetatud ning ettevõtluses kasutatud kauba edasimüümisel.

Seega erikorra rakendamise üheks oluliseks tingimuseks on, et kaup peab olema soetatud edasimüügi tarbeks ja kaupa ei võeta enne edasimüüki maksukohustuslase enda ettevõtluses kasutusele.

Erikorda rakendatakse selliste kaupade edasimüügil, mis on soetatud isikult, kes ei ole lisanud kauba hinnale käibemaksu – füüsiliselt isikult vm mittemaksukohustuslaselt või maksukohustuslaselt, kes ka ise rakendas sama erikorda (k.a teise liikmesriigi vastavatelt isikutelt). Seega soetatakse kaup isikult, kes selle omakorda oli soetanud lõpptarbijana ega saanud soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Siit tulenebki selle erikorra mõte ja põhjus: kuna käsitletav kaup on juba varem ostetud lõpptarbija poolt ja maksukohustuslasel, kes selle kauba mittemaksukohustuslaselt soetab, puudub võimalus kauba hinnas sisalduva sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, tekitaks kauba edasimüügil kogu kauba hinna maksustamine topeltmaksustamise. Kui maksukohustuslane soetab kauba teiselt maksukohustuslaselt, siis soetab ta selle koos sisendkäibemaksuga, mis tal on võimalik oma käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata ning edasimüügi maksustamisel topeltmaksustamist ei teki, seepärast ei ole põhjust taolisele müügile erikorda rakendada isegi juhul, kui tegemist on kasutatud kaubaga. Kui maksukohustuslane võtab kauba oma ettevõtluses kasutusele, siis ta käitub ka ise osaliselt tarbijana ning ka sel juhul ei oleks kauba hilisema müügi korral käesoleva erikorra kasutamine õigustatud.

Kasutatud kaupade käibemaksuga maksustamise erikord

Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord

Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra põhimõte on, et reisiteenuse osutaja poolt oma nimel reisijale osutatavate reisiteenuste korral loetakse teenuse osutaja käibeks üksnes tema poolt teiselt maksukohustuslaselt ostetud kaupade ja teenuste hinnale lisatud osa ehk marginaal nende edasimüügil reisijale. Vastav käive kuulub standardmääraga maksustamisele teenuse osutaja asukohariigis ehk siis Eestis. Erikord on reisiteenuste maksustamise üldkord. Ainult teatud erandjuhtudel tuleb reisiteenuste pakkujal rakendada maksustamise tavareegleid.

Erikorra rakendamisel lähtutakse osutatavatest teenustest, mitte teenuse osutajast. Seega peab erikorda rakendama iga maksukohustuslane – ka äriühing, kes ei ole reisibüroo või reisikorraldaja, kes osutab reisiteenust oma nimel ja kasutab selleks teiselt Eesti või välisriigi maksukohustuslaselt või muult ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud teenust. Näiteks peab erikorda rakendama ka hotell või laevafirma, kes oma klientide paremaks teenindamiseks korraldab näiteks linnaekskursiooni, tellides selleks bussitranspordi ja giidi.

Erikorda rakendatakse reisijale reisiga otseselt seotud teenuste osutamisel. Kui maksukohustuslane osutab lisaks reisiteenustele teenuseid, mida ei saa lugeda reisiga otseselt seotud teenuseks, siis tuleb need teenused eraldada ja maksustada tavareeglite järgi, määrates KMS § 10 kohaselt teenuse käibe tekkimise koha ja maksustada vastavalt. Erikord rakendub ka reisijale üksiku reisiteenuse osutamisel, mitte üksnes pakettreisi korral. Erikorda rakendatakse kõigi reisiga seotud teenuste osutamisel reisijale ja need teenused loetakse üheks teenuseks. Reisijale teenuste osutamisel on välistatud ühe või mõne teenuse eraldi maksustamine tavareeglite alusel.

Reisiteenuste erikorda rakendatakse reisiteenuse osutamisel reisijale ehk lõpptarbijale. Lõpptarbijaks on käibemaksukäsitluse kohaselt ka äriühing, kes ostab reisiteenust enda tarbeks (näiteks seoses töölähetusega). Seega ei pea erikorda rakendama reisiteenuse müügil teisele reisibüroole või muule Eesti või välisriigi maksukohustuslasele, kes selle omakorda lõpptarbijale edasi müüb. Kuid erikorda tuleb rakendada, kui maksukohustuslane ei ole veendunud, et teenuse saaja seda edasi müüb.

Erikorda rakendatakse reisiteenuse osutamisel oma nimel. Teise isiku nimel ja arvel reisiteenuse osutamine vahendamine jääb erikorra alt välja ja seda maksustatakse nagu tavalist vahendamisteenust, st maksustatava väärtuse moodustab vahendustasu, mis kuulub maksustamisele teenuse käibe tekkimise kohale.

Ülalkirjeldatud teenuste eristamise põhimõtteid koondav tabel oleks selline:

Maksustatakse erikorra alusel Maksustatakse tavareeglite alusel
oma nimel ühe või mitme reisiteenuse osutamine reisijale (k.a äriühingust lõpptarbija), kasutades teiselt maksukohustuslaselt vm ettevõtlusega tegelevalt isikult ostetud teenust teenuste osutamine üksnes teise isiku nimel ja arvel, s.t tegutsemine vahendajana
reisiteenuse osutamiseks ostetud reisiteenust osutatakse ühendusevälises riigis (marginaal maksustatakse nullmääraga) maksukohustuslase enda poolt teenuse osutamine
reisiteenuse (sh pakettreisi) osutamine/müük lõpptarbijale vahendaja kaudu reisiteenuse osutamine teisele maksukohustuslasele (mitte vahendaja) edasimüügiks
osutatakse teenust, mis ei ole reisiga seotud

Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord

Toetused alustavale ettevõtjale

Starditoetus

Starditoetuse meedet rakendavad Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ja maakondlikud arenduskeskused, mille töötajad nõustavad taotlejaid ja toetuse saajaid projekti ettevalmistamisel ja elluviimisel. Starditoetuse eesmärk on aidata vähese ettevõtluskogemusega alustavaid ettevõtjaid, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali. Starditoetust on võimalik kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks.

Euroopa Liidu struktuurifondide toetus

Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks.

EL-i struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne.

Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad oma baasteenuste osas tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot projektide rahastamisvõimalustest nii struktuurifondide meetmete osas kui vajadusel ka teiste võimalike toetuse allikate kohta ning erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta.

Stardilaen

Alustavad ja kuni kolm aastat tegutsenud väike- ja keskmised ettevõtted saavad taotleda äri alustamiseks stardilaenu, mida käendab 75% ulatuses riiklik sihtasutus KredEx. Võrreldes tavalaenuga on stardilaenu eelis see, et ettevõtjal tuleb oma isikliku varaga vähem riskida.

Stardilaenust on abi eelkõige ettevõtetel, kes tegevust alles alustavad, sest neil on lühikese krediidiajaloo tõttu pangalaenu keeruline saada. Laen tuleb võtta panga vahendusel, panga poolt määratava intressi suurus on hinnanguliselt 7%. Stardilaenu saamiseks võib pöörduda nii panka, EASi kui KredExisse.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll