Siduva eelotsusega annab maksu- ja tolliamet maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute maksustamise kohta. 

Siduvaid eelotsuseid taotletakse eelkõige keerukate toimingute planeerimisel, kui seadusest ei tulene üheselt, milliselt seda toimingut või toimingute ahelat tulevikus maksustatakse. Selleks, et maksukohustuslased saaksid oma toiminguid planeerida ning võimalike maksuriskide maandamiseks tarku otsuseid teha, on maksukohustuslastele õiguskindluse tagamiseks ette nähtud siduvate eelotsuste regulatsioon.

Eelotsus on maksuhaldurile siduv vaid selle toimingu osas, mille maksustamise kohta on taotluses küsitud ning mille osas eelotsuses on hinnang antud. Eelotsuse siduvuse olemasolu maksuhaldurile on üks olulisemaid elemente ning peamine, mille abil saab eristada eelotsust teistest maksuhalduri juhenditest. Kui juhend on üldine ja kõigile maksumaksjatele mõeldud teabematerjal, siis siduv eelotsus on mõeldud konkreetse maksumaksja konkreetse toimingu kohta hinnangu andmiseks, kus oluline rõhk ei pruugi olla mitte seaduse tõlgendamisel, vaid asjaolude hindamisel ja faktide tõlgendamisel.

Mis on siduva eelotsuse taotlus ja kuidas seda esitada?

Nõuded eelotsuse taotlusele sätestab maksukorralduse seadus § 91⁵.

Taotluses tuleb anda ammendav ülevaade tulevikus plaanitava(te)st toimingu(te)st, andes maksu- ja tolliametile kogu potentsiaalselt vajaliku teabe ning kirjeldades võimalikult täpselt kõiki toimingu asjaolusid.

Taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust ja toimingu maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi, samuti taotleja hinnangut toimingu maksustamise õiguslike aluste kohta.

Vorminõuete kohaselt peab taotlus olema kirjalik ning sisaldama loetletud kohustuslikke andmeid:

Taotluses tuleb esitada loetelu juba olemasolevatest dokumentidest (lepingud, äriplaanid jne) ja dokumentide kavanditest. Dokumentatsiooni loetelu lisamine toimingu selgitustele annab võimalikult selge ülevaate toimingu sisust, et maksuhalduril oleks hõlpsam üheselt hinnata maksuseaduse sätete kohaldamist ning võimaldab maksuhalduril selgitada välja toimingu sooritamise tegelik tahe. Maksu- ja tolliameti nõudmisel tuleb taotlejal esitada täiendavaid dokumente ja/või selgitusi.

Eelotsuse taotlus esitatakse kirjalikult maksu- ja tolliameti aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Eelotsuse taotluse võib esitada ka elektroonselt aadressile emta@emta.ee.

Riigilõivuseaduse § 259 kohaselt tasutakse siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 1180 eurot ning füüsilise isiku taotluse läbivaatamise eest 300 eurot. Riigilõiv tasutakse üldises riigilõivu tasumise korras Rahandusministeeriumi pangakontodele

viitenumbriga 2900079964 – “Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamine”.

Juhul, kui makset sooritatakse teise isiku eest, siis tuleb selgituse lahtrisse lisaks märkida ka isiku nimi, kelle eest makse tehakse. Riigilõivude tasumise selgitus on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehelt.

Millised on eelotsuse siduvuse tingimused?

Maksu- ja tolliamet lähtub isiku maksukohustuse tuvastamisel eelotsuses antud hinnangust, st maksustab tehingu viisil ja määras, mis on sätestatud eelotsuses (seda eeldusel, et toiming on tehtud maksukohustuslase enda poolt ning taotluses märgitud tingimustel). Kui ei ole ilmnenud täiendavaid asjaolusid, siis käsitleb maksu- ja tolliamet eelotsust endale siduvana.

Eelotsus on maksu- ja tolliametile siduv ainult selle toimingu osas, mille maksustamise kohta on taotluses küsitud ning mille osas eelotsuses on hinnang antud. Toimingu realiseerumisel esinevad kõrvalekalded toimingu olulistes asjaoludes toovad kaasa eelotsuse kehtetuse ehk mittesiduvuse selle toimingu osas.

Eelotsus on otsuses kirjeldatud toimingu maksustamise suhtes siduv siis, kui toiming viiakse lõpuni eelotsuses märgitud aja jooksul (st toimingu maksustamise seisukohast on kõik olulised toimingud enne tähtaja saabumist tehtud). Taotleja märgib taotluses, millise aja jooksul toiming eeldatavalt lõpuni viiakse. Sellest juhindudes määrab maksu- ja tolliamet eelotsuses aja, mis on mõistlikult vajalik toimingu sooritamiseks. Tähtaja pikkust peab maksu- ja tolliamet põhjendama.

Oluliseks siduvuse tingimuseks on ka eelotsuse andmise ajal kehtinud õigusaktide jõusolek. Kui õigusakte muudetakse pärast eelotsuse tegemist, kuid enne toimingu sooritamist, siis tuleb toimingu maksustamise osas kohaldada toimingu sooritamise hetkel kehtivat õigusnormi ning varasemate õigusnormide alusel antud hinnang ei saa olla maksu- ja tolliametile siduv.

Eelotsuse siduvuse eeldused on kokkuvõtvalt järgmised:

Millal võib maksuhaldur eelotsuse andmisest keelduda?

Kui maksuhaldur leiab, et taotluses väljatoodud toiming on oletuslik või kui toimingu eesmärgiks on maksudest kõrvalehoidumine, siis on ametil õigus keelduda eelotsuse andmisest. Maksuhaldur teavitab sellisel juhul taotlejat eelotsuse andmisest keeldumisest ja tagastab taotluse 15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

Maksu- ja tolliamet võib keelduda eelotsuse andmisest ka siis, kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on (eeskätt taotleja jaoks) objektiivsetel asjaoludel selge, ehk teisisõnu kui tegemist on küsimusega, mille vastus on arusaadav maksustamist reguleerivate õigusaktide ja/või maksu- ja tolliameti kodulehel avaldatud juhendite või selgituste põhjal. Taotlusest peab nähtuma seega, et taotleja on analüüsinud kõiki toimingu maksustamise faktilisi asjaolusid ega esita taotlust vaid sellepärast, et ta ei ole toimingut korralikult läbi mõelnud ega tutvutud toimingu maksustamist reguleerivate õigusaktidega.

Maksu- ja tolliameti ei anna eelotsust taotluse alusel, millest nähtub, et toiming ei ole seotud maksukohustuslase majandustegevusega ning et taotleja soovib leida õigusvastaseid võimalusi seadusega ettenähtust väiksema maksusumma tasumiseks või üldse maksudest kõrvalehiilimiseks. Eelotsuse andmisest on võimalik keelduda üldjuhul ka oletuslike (hüpoteetiliste) toimingute kohta esitatud küsimuste puhul.

Eelotsuse andmata jätmine otsustatakse motiveeritud haldusaktiga, maksuhaldur põhjendab eelotsuse andmisest keeldumisel, miks toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide rakendamine ei saa objektiivsetel asjaoludel olla ebaselge. Samuti põhjendatakse, miks maksu- ja tolliamet peab taotluses kirjeldatud toimingut oletuslikuks või mille alusel ta leiab, et kirjeldatud toiming sooritatakse maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.

Kui maksuhaldur leiab, et eelotsuse taotlus vastab pigem selgitustaotluse tunnustele või kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on maksustamist reguleerivate õigusaktide ja/või maksu- ja tolliameti kodulehel avaldatud juhendite või selgituste põhjal ka ilma täiendavate põhjalike selgitusteta arusaadav, vastatakse taotlusele tuginedes maksukorralduse seaduse § 14 lg 1 ning seda vastust ei käsitleta eelotsusena, vaid vastusena selgitustaotlusele. Sellisel juhul kuulub tasutud riigilõiv selle tasunud isiku taotluse alusel tagastamisele riigilõivuseaduse § 12 lg 1 alusel.

Millal maksu- ja tolliamet eelotsuse taotluse tagastab? Millal on võimalik taotlus tagasi võtta?

Taotluses puuduste esinemise korral annab maksu- ja tolliamet taotlejale kuni 15-kalendripäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduseks loetakse maksukorralduse seaduse § 91⁵ lg 1 ja 2 nimetatud andmete puudumist (üksikasjaliku toimingu kirjelduse ja analüüsi puudumine ning vorminõuded) või kui toimingu dokumendid ei ole piisavad või riigilõiv on tasumata.

Maksu- ja tolliamet teatab taotlejale puudustest ja määrab tähtaja nende kõrvaldamiseks 15 päeva jooksul arvates taotluse saamisest. Kui taotlust ei täiendata antud aja jooksul või ka täiendatud taotluse alusel pole võimalik eelotsust teha, jätab maksuhaldur taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle taotluse esitajale. Ka sellisel juhul kuulub tasutud riigilõiv selle tasunud isiku taotluse alusel tagastamisele.

Taotluse esitajal on võimalik taotlus igal ajahetkel enne eelotsuse tegemist tagasi võtta. Samuti on taotlejal õigus pärast taotluse tagasivõtmist sama toimingu maksustamise kohta uus taotlus esitada – taotluse varasem tagasivõtmine ei ole siinjuures uue taotluse esitamisel takistuseks.

Milline on eelotsuse andmise tähtaeg?

Maksukorralduse seaduse § 91¹⁰ sätestab eelotsuse andmise tähtaja, milleks on 60 kalendripäeva taotluse saamise või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.

Kui taotluses esitatud õiguslikud või ka faktilised asjaolud osutuvad tavapärasest keerukamaks (näiteks rahvusvahelise maksustamisega seonduvad küsimused), võib maksuhaldur eelotsuse andmise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada 30 kalendripäeva võrra.

Maksukorralduse seaduse § 91⁹ lõike 1 kohaselt võib maksuhaldur peatada eelotsuse taotluse menetluse, kui taotlusega seonduv või sellega sarnane toiming on taotluse esitamise ajal vaidemenetluse korras läbivaatamisel või kohtus arutamisel ning oodatav lahend on toimingu maksustamise seisukohast määrava tähtsusega või kui taotlusega seonduvas asjas on pooleli maksumenetlus, kuni vastava lahendi jõustumiseni või menetluse lõpetamiseni. Sellisel juhul teavitab maksuhaldur taotlejat menetluse peatamisest seitsme kalendripäeva jooksul menetluse peatamise päevast arvates. Menetlus taastatakse ja taotlus vaadatakse läbi pärast taotluse läbivaatamist takistava asjaolu äralangemist.

Kas eelotsust on võimalik vaidlustada?

Eelotsused ei ole maksukohustuslasele kohustuslikud – maksukohustuslasel on õigus mitte järgida oma maksukohustuse deklareerimisel eelotsuses sätestatud hinnangut, samuti ei too eelotsus taotleja jaoks kaasa muid otseseid kohustusi – sellest tulenevalt ei ole ette nähtud ka võimalust otsuse sisu vaidlustamiseks.

Kui maksuhaldur jätab taotluse aga läbi vaatamata, siis on taotlejal õigus taotluse läbivaatamata jätmine vaidlustada üldises korras (vaidemenetlus või halduskohtumenetlus).

Kust on võimalik leida infot maksuhalduri poolt väljastatud siduvate eelotsuste kohta?

Maksu- ja tolliamet avalikustab üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtte oma veebilehel rubriigis “Siduvad eelotsused” korra kvartalis. Siinjuures lähtutakse maksukorralduse seaduse §-s 26 sätestatud maksusaladuse hoidmise põhimõttest ning hoidutakse näitamast andmeid, mis võimaldavad tuvastada toiminguga seotud isikuid. Kokkuvõttes kirjeldatakse üksnes eelotsuse üldist sisu, esitatakse taotleja ja maksuhalduri põhjendused ning avaldatakse otsuse resolutsioon.

Kui eelotsuse taotleja ei soovi teatud tehingutega seotud teabe eelnimetatud kokkuvõttes avalikustamist, siis tuleb see koos põhjendustega eelotsuse taotluses ära märkida.