Finantsvaralt saadud tulu maksustamine investeerimiskonto kaudu

Ärimees krüptovara investeerima mobiil laptop
Foto: Shutterstock

Investeerimiskonto võimaldab finantsvaralt saadavalt tulult tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata seni, kui see tulu võetakse kasutusse muul eesmärgil (tulumaksuseaduse §-d 171 ja 172).

Investeerimiskonto on tavaline rahakonto, mis on avatud Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse OECD riigis asuvas püsivas tegevuskohas.

NB! Eesti krediidiasutused ja Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid on leitavad Finantsinspektsiooni turuosaliste registris.

NB! Väärtpaberikonto ei ole investeerimiskonto.

Investeerimiskontot saab maksukohustuse edasilükkamiseks kasutada vaid Eesti resident. Mitteresidendi finantsvaralt saadud tulu maksustatakse tema residendiriigis. Seega, kui investeerimiskonto kasutaja muutub Eestis mitteresidendiks, tuleb investeerimiskonto tuludeklaratsioonil suletuks märkida, tasuda Eestis tekkiv tulumaksukohustus ning deklareerida finantsvara tehingud edaspidi uues residendiriigis.

Inimesel võib olla üks või mitu investeerimiskontot. Tulumaksukohustuse edasi lükkamiseks tuleb tehingud finantsvaraga teha investeerimiskonto kaudu.

Finantsvara mõiste hõlmab näiteks avalikult kaubeldavaid väärtpabereid, investeerimisfondi aktsiaid ja osakuid, pangahoiuseid ja investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud sissemakseid. (TuMS § 171 lg 2)

Finantsvara mõiste ei hõlma kogumispensioni kindlustuslepinguid ja pensionifondi osakuid (II sammas), elukindlustuslepinguid, börsil mittekaubeldavaid osalusi äriühingutes, laenulepingute alusel välja antud raha, tuletisinstrumente, mille aluseks ei ole finantsvara ja valuutainvesteeringuid, samuti kinnisvara ja väärismetalle.

Investeerimiskonto ja finantsvara soetamine

Tulumaksuseaduse § 17² lõige 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb finantsvara soetada investeerimiskontol oleva raha eest ja finantsvara müügist saadud raha või finantsvaralt saadud tulu tuleb viivitamatult kanda investeerimiskontole. Seda ka juhul kui investeerimiseks kasutatakse investeerimisühingu (maaklerfirma) teenust.

Tulumaksuseaduse § 17² lõige 8 sätestab üldreeglist erandi, mille kohaselt on teatud juhul võimalik investeerimiskonto süsteemi liita ka sellist finantsvara, mis ei ole soetatud investeerimiskontol oleva raha eest. Erandi eesmärk on ära hoida olukordi, kus inimene on sunnitud kasutama korraga nn tavalist ja investeerimiskonto süsteemi, kuna finantsvara soetamise tehingu sisu tõttu ei ole tal võimalik täita üldreegli tingimusi.

Näitena võib tuua finantsvara omandamise pärandina, kinkena, likvideerimisjaotisena või osalusoptsiooniga, mille puhul ei ole tegemist müügilepinguga ning inimesel puudub võimalus tehingu sisu muutmata rahaga tasuda.

Erand näeb ette, et finantsvaralt, mida ei olnud võimalik tehingu sisu tõttu soetada raha eest, saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.

Pärandina saadud finantsvara soetamismaksumuseks võivad olla üksnes pärija tehtud kulud (TuMS § 38 lg 1¹). Pärijal on õigus finantsvara omandamisel tehtud kulud deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.

Kinkena, likvideerimisjaotisena või osalusoptsiooniga saadud finantsvara soetamismaksumuseks võib olla tulumaksuseaduse § 48, 49 ja 50 alusel või välisriigis tulumaksuga maksustatud summa (TuMS § 38 lg 8).

Näitena võib tuua finantsvara omandamise osalusoptsiooniga. Inimesel on õigus lugeda finantsvara soetamismaksumuseks ja deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena osalusoptsiooni täitmisel tulumaksuseaduse § 48 alusel erisoodustusena tulumaksuga maksustatud summa ja/või inimese tasutud optsiooni täitmishind. Samuti on inimesel õigus soetamismaksumusena ja investeerimiskonto sissemaksena deklareerida optsioonilepingu sõlmimisel tasutud optsioonipreemia ehk optsiooni eest makstud summa.

Investeerimiskonto ja valuuta konverteerimine

Tulumaksuseaduse § 17² lõige 5 sätestab, et investeerimiskonto väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist investeerimiskontol.

Investeerimiskontolt on lubatud investeerida ainult instrumentidesse, mis kuuluvad tulumaksuseaduse § 17¹ mõistes finantsvara hulka. Muu finantsinstrumendi soetamine loetakse investeerimiskonto väljamakseks ning see toob kaasa edasilükatud tulumaksukohustuse saabumise.

Valuuta finantsvara mõiste alla ei kuulu ning sellesse investeerimiskontolt investeerida ei saa. Samas osa finantsvara on ainult võimalik soetada eurost erineva valuuta eest. Seetõttu on eurost erineva valuuta soetamine investeerimiskontolt mõnel juhul vältimatu ning seda ei tehta valuutasse investeerimise eesmärgil.

Selle sätte alusel on inimesel õigus konverteerida valuutasid tingimusel, et müüdav valuuta asub investeerimiskontol ning ostetav valuuta kantakse viivitamatult investeerimiskontole.

Investeerimiskonto deklareerimine

Investeerimiskonto andmed ja tulu finantsvaralt deklareeritakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (tuludeklaratsiooni) tabelis 6.5. Tuludeklaratsioonis deklareeritakse ainult investeerimiskontole (rahakontole) tehtud sissemaksed ja kontolt tehtud väljamaksed. Kui väljamakse ületab sissemakset, siis tekib maksukohustus.

Tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 tuleb deklareerida üldjuhul üksnes:

  • investeerimiskontole (rahakontole) kantud raha ja
  • investeerimiskontolt (rahakontolt) välja võetud raha.

NB! Tabelis 6.5 ei deklareerita finantsvara (nt avalikult kaubeldavate väärtpaberite, investeerimisfondi osakute, pangahoiuste) ostu ja müüki ehk investeerimiskonto ja väärtpaberikonto või hoiusekonto vahelisi liikumisi.

Investeerimiskonto sissemakse summa, mis tuleb tabelis 6.5 deklareerida, on ka:

  • investeerimiskonto avamisel kontol olev rahajääk,
  • finantsvaralt välismaalt saadud ja maksustatud dividendid (lisaks tuleb need deklareerida tabelis 8.8),
  • finantsvaralt välismaalt saadud ja maksustatud intressid (lisaks tuleb need deklareerida tabelis 8.1),
  • finantsvaralt Eestis saadud ja maksustatud dividendid (on eeltäidetud tabelis 5.1 või 7.1),
  • finantsvaralt Eestis saadud ja maksustatud intressid (on eeltäidetud tabeli 5.1 I osas).

NB! Sissemakse summa ei ole finantsvaralt saadud dividend ja intress, mis ei ole maksustatud.

Investeerimiskonto väljamakse, mis tuleb tabelis 6.5 deklareerida, on ka:

  • finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamatult investeerimiskontole.

NB! Investeerimiskontode vahelisi rahaülekandeid ei deklareerita sisse- ega väljamaksetena.

Tabelis 6.5 arvutatakse konto sissemaksete jääk pärast iga sisse- ja väljamakset. Maksustatav summa tekib kui investeerimiskontolt tehtud väljamakse ületab sissemakse jääki. Kui on mitu investeerimiskontot, siis tekib maksustatav summa kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki.

Näide: kui investeerimiskonto sissemakse jääk on 2000 eurot, siis tekib maksustatav summa, kui kontolt tehtud väljamakse ületab 2000 eurot.

Kui kalendriaasta jooksul investeerimiskontole sissemakseid ega investeerimiskontolt väljamakseid ei tehtud, siis tuleb tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 teha vastav märge ning sissemakse jääk kantakse edasi järgmisesse kalendriaastasse.

Finantsvarale kehtestatud tingimused

Investeerimiskonto pärimine

Näide 1: pärija on üleelanud abikaasa ja väärtpaberid olid abikaasade ühisvara.

Pärija (üleelanud abikaasa) pärib raha ja väärtpaberid (kannab need vastavalt enda rahakontole ja väärtpaberikontole) ning

  • ei jätka investeerimiskonto süsteemis, st pärija esitab lahkunu (pärandaja) tuludeklaratsiooni, sulgeb investeerimiskonto ja täidab maksukohustuse pärandaja nimel. Tulevikus on pärijal õigus väärtpaberite soetamismaksumusena (nn tavasüsteemis deklareerimisel) arvesse võtta pärandaja investeerimiskonto sugemisel näidatud väärtpaberite soetamismaksumus. Teisisõnu on pärandaja tulumaksukohustuse edasi lükkamine lõpetatud ja tulumaksukohustus täidetud;
  • jätkab investeerimiskonto süsteemis, st pärija ei sulge pärandaja tuludeklaratsioonis investeerimiskontot, hõlmab väärtpaberid enda investeerimiskonto süsteemi ja deklareerib pärandaja investeerimiskonto “edasikantava summa” enda tuludeklaratsioonis sissemaksena investeerimiskontole ja täidab maksukohustuse tulevikus.

Näide 2: pärijad on lapsed, sugulased – väärtpaberid ei olnud ühisvara

Pärijad (üldjuhul lapsed) pärivad raha ja väärtpaberid (kannavad need vastavalt enda rahakontodele ja väärtpaberikontodele) ning

  • ei jätka investeerimiskonto süsteemis, st pärijad esitavad lahkunu (pärandaja) tuludeklaratsiooni, sulgevad investeerimiskonto ja täidavad maksukohustuse pärandaja nimel. Pärijatel ei ole õigus soetamismaksumusele (tegemist ei olnud ühisvaraga). Pärandina saadud väärtpaberite soetamismaksumus on 0 eurot. Pärijad saavad maksustatavast tulust maha arvata üksnes enda tehtud kulud. NB! Raha pärimine on maksuvaba;
  • jätkavad investeerimiskonto süsteemis, st pärijad ei sulge pärandaja tuludeklaratsioonis investeerimiskontot, hõlmavad päritud väärtpaberid enda investeerimiskonto süsteemi ja täidavad maksukohustuse tulevikus. Pärijad tohivad investeerimiskonto sissemaksena näidata üksnes enda tehtud kulud.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll