Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast nagu Lääne-Euroopaski tavaks.
Esimene sammas on tavapärane riiklik pension. Seejuures rahvapension on 205 eurot kuus ning sellele lisandub staažipõhiselt vanaduspension. Esimese samba pension kokku on ligikaudu 400 eurot kuus. See on küllaltki napp võrreldes keskmise palgaga, mis on ligikaudselt 1400 eurot kuus. Seejuures on riiklik pension märgatavalt väiksem ka 540-eurosest miinimumpalgast.
Teise sambasse panustatakse automaatselt 2% oma palgast. Kaks korda sama palju lisab riik, s.o 4% palgast. Teise sambasse on kohustatud panustama need, kes on sündinud aastal 1983 või hiljem. Aastatel 1942 kuni 1982 sündinute jaoks oli teise sambaga liitumine vabatahtlik. Neile oli liitumine võimalik kuni 2010. aasta oktoobri lõpuni. Tänase seisuga on teise sambaga liitunud enamus Eesti elanikest.
Kolmas pensionisammas on vabatahtlik ning täiendab kahte esimest.
On arutletud, kas teine sammas peaks olema kohustuslik kõigile. Üks asi on aga selge – igaühel tasub kaaluda teise ja kolmanda samba plusse ja miinuseid.
Teine sammas – kohene 25% võit investeeritud summalt
Teisest sambast on harjutud mõtlema kui pensioni kindlustamisest. Kuid sellest tasub mõelda kui investeeringust – 2%, mis palgast kinni peetakse, on maksuvaba. Teisisõnu, see tähendab automaatselt 25%-list võitu.
Lisaks, teisest sambast tehtud pensionimaksetele kohaldub maksuvabastus juhul, kui aastased väljamaksed ei ületa 6000 eurot. Pensioni suurenedes maksuvabastus väheneb ja lõppeb täielikult, kui see jõuab 25 200 euroni.
Kolmas sammas – lisaks kohesele 25% võidule on väljamaksed maksuvabad või rakendub soodsam maksumäär
Sissemaksed kolmandasse sambasse on maksuvabad juhul, kui need ei ületa 15% aastapalgast. Maksimaalsel juhul kohaldub maksuvabastus kuni 6000-eurosele sissemaksele aastas. See tähendab, et riik tagastab vastava summa pealt palgalt tasutud tulumaksu.
Eeltoodu tähendab võitu – kui sa neid sissemakseid ei tee, siis maksuvabastus ei kohaldu ja riik vastavalt summalt tasutud tulumaksu ei tagasta.
Kolmanda samba väljamakseteks tuleb sõlmida kindlustusleping või müüa olemasolevad osakud fondile tagasi. Pensionile jäädes on kolmanda samba väljamaksed kas maksuvabad või maksustatud soodsama 10%-lise maksumääraga. Vaid erandlikel juhtudel rakendub tavapärane maksumäär. Seega annab kolmas sammas märkimisväärse maksueelise.
Kokkuvõtlikult
Eesti praegune pensionisüsteem võib paljudes küsimusi tekitada ja näib sõltuvat tuleviku arengutest. Samas, sissemaksetele kohalduvad maksusoodustused võimaldavad koheselt saada 25%-lise võidu.
Kolmandast sambast tehtud väljamaksed on paljudel juhtudel maksuvabad või rakendub 10%-line ehk madalam maksumäär. Käimas on arutelud, et sarnane soodsam maksumäär rakenduks ka teise samba väljamaksetele.
Nimetatud võidud on märkimisväärsed võrreldes mistahes teise investeerimisvõimalusega. Mina isiklikult soovitan põhjalikult mõelda, enne kui loobuda senistest investeeringutest. Samuti soovitan kaaluda, kas teha täiendavaid sissemakseid. Ütleb Eesti vanasõnagi – üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.
