Eestis on mitmendat aastat täishõive ja uusi töötajaid tuleb peamiselt piiri tagant või tilgub kohalikult tööturult osalise koormusega.
Tööandjate keskliit on püüdnud riiki veenda likvideerima tööturul osalemist pärssivaid nüansse nii tööõigusest kui mujalt, et kohalikult turult töötajate värbamist soodustada. Mõningate uuringute tulemustest paistab ka, et kõigist soodustusest pole tööandjad alati teadlikud.
Maksuõiguses on neid meetmeid hetkel vähemalt kaks:
- töötukassa maksab vähenenud töövõimega inimese töötasult sotsiaalmaksu kuumäära ulatuses. Kuumäära ehk eelmise aasta töötasu alammäära ületavalt osalt peab sotsiaalmaksu tasuma tööandja. Loe lähemalt…
- sotsiaalmaksu miinimumkohustusest on tehtud teatud sihtgruppidele erandid.
Nendeks sihtgruppideks on sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 4 kohaselt näiteks õpilased ja üliõpilased, pensionärid, kuni 3-aastaste laste vanemad, vähenenud töövõimega inimesed, pikaajalised töötud jt, keda loetakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt suurema töötuseriskiga gruppideks.
Nendesse sihtgruppidesse kuuluva inimese töötasult, mis on väiksem kui kuumäär (eelmise aasta töötasu alammäär), ei pea sotsiaalmaksumiinimumi täitma, st sotsiaalmaksu ei pea maksma kuumääralt, vaid tegelikult väljamakselt. Selle eesmärk on muuta sihtgruppi kuuluvale inimese palkamist osakoormusega atraktiivsemaks, et mittetöötavaid inimesed tööturule tuua. Tööandjad on riigile teinud ettepaneku sotsiaalmaksumiinimumkohustus üldse kaotada või laiendada praeguseid erandeid näiteks NEET noortele, pensionieelikutele ja koolieelikute vanematele, kuid valitsuse tellitud analüüs erandite laiendamist hetkel paraku ei toeta.
Samuti on tulumaksuseaduse § 48 mitmeid hüvitisi vabastatud erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksust, mis võib lihtsustada näiteks maapiirkondadest või vähenenud töövõimega töötajate värbamist.
Tulumaksuseaduse § 48 lg 54 kohaselt ei loeta erisoodustuseks töötajale, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast.
Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist ega tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses. (TuMS § 48 lg 51)
Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
- töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
- kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel. (TuMS § 48 56)
