Aeg-ajalt juhtub siiski, et pärast aastaaruande valmimist ja kinnitamist avastatakse eelmise perioodi kohta asjaolusid, mis olid jäänud õigel ajal avastamata, aruandes kajastamata või ebakorrektselt kajastatud. Vea põhjusteks on tavaliselt arvutus- või süsteemiviga, arvestuspõhimõtte ebakorrektne rakendamine, pettus ning info varjamine või tähelepanuta jätmine.
Sealjuures tasub rõhutada, et vead eristuvad muudatustest raamatupidamislikes hinnangutes.
- Muudatused raamatupidamislikes hinnangutes on tingitud hinnangu aluseks oleva info piisavusest, usaldusväärsusest ja muutusest ajas, mitte selle info ebakorrektsest kasutamisest.
- Viga iseloomustab asjaolu, et kuigi aruande koostamise ajal oli ettevõtte juhtkonnale kättesaadav piisav ja usaldusväärne info, mille alusel oleks saanud koostada korrektseid aruandeid, jäeti see info kasutamata või kasutati ebakorrektselt.
Kas vea leidmisel on vaja raamatupidamise aruannet alati parandada?
Raamatupidamise toimkonna RTJ 1 “Aastaaruande koostamise üldpõhimõtted” näeb ette, et tagasiulatuvalt peab korrigeerima vaid olulisi vigu. Olulisuse määramisel tuleb lähtuda raamatupidamise olulisuse printsiibist, mille kohaselt on oluline selline aruande informatsioon, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Olulisuse hindamisel arvestatakse nii summa suuruse kui informatsiooni olemusega. Sealjuures aga võivad näiteks seotud osapooltega tehtud tehingutes olla olulised ka väiksemad summad, kui teiste tavapäraste tehingute puhul. Kokkuvõtvalt, otsuse tegemiseks, kas viga on vaja parandada või mitte, peab juhtkond andma hinnangu, kas tegemist on olulise veaga või mitte.
| Näiteks avastab raamatupidaja pärast 20X5. raamatupidamise aastaaruande kinnitamist, et detsembris 20X5 oli ekslikult jäetud tegemata amortisatsioonikulu kanne. Ettevõttel oli põhivara väheolulises summas ning kajastamata amortisatsioonikulu on 100 eurot. Kogu tegevuskulude maht 20X5 aastal oli aga 1,5 miljonit. Tegemist ebaolulise veaga, mistõttu ei tule 20X6. aasta aruandes 20X5. aasta võrdlusandmeid tagasiulatuvalt parandada. Amortisatsioonikulu kajastatakse sellisel juhul 20X6. aasta kuluna. |
Kuidas parandust teostada?
Olulise vea korral aga parandatakse aruandeaasta aruandes eelmise aruandeperioodi andmeid nii, nagu viga poleks kunagi tehtud. Eelmise perioodi võrdlusandmeid korrigeeritakse vea mõju võrra. Kui oluline viga tehti üle-eelmisel või veel varasemal perioodil, korrigeeritakse vea mõju võrra eelmise perioodi varade, kohustuste ja jaotamata kasumi algsaldosid.
Kui olulise vea mõju eelmise perioodi võrreldavatele andmetele (sh eelmise perioodi algsaldodele) ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, korrigeeritakse varasematesse perioodidesse jääva vea mõju võrra aruandeperioodi varade, kohustiste ja jaotamata kasumi algsaldosid. Kui vea kumulatiivset mõju ei ole võimalik usaldusväärselt määrata ka aruandeperioodi algsaldosid arvestades, parandatakse viga edasiulatuvalt alates esimesest võimalikust kuupäevast.
Seega juba kinnitatud majandusaasta aruandeid muuta ei tule, kogu korrigeerimine tuleb teha jooksva aasta raamatupidamise aastaruandes võrdlusandmetele. Mõned aastad tagasi kehtis nõue, et eelmise perioodi vigade ilmnemisel ning nende parandamisel, tuleb bilansis avalikustada ka kolmanda veeruna võrdlusaasta algsaldod, seda kohustust enam ei ole.
|
Näiteks 20X7. aastal tuleb ilmsiks, et 20X5.a varude jääk inventuuris oli 25 000 euro võrra väiksem kui raamatupidamises kajastatud. Ka hilisemad inventuurid antud viga ei tuvastanud. Antud viga mõjutab seega nii 20X5.a kui ka 20X6.a aruannet. Juhtkond hindas vea oluliseks ning kõnealune kulu oleks pidanud kajastuma 20X5. aastal, seega tuleb korrigeerida 20X7. aasta aruandes bilansis 20X6. aasta andmeid järgmise kandega: D Jaotamata kasum 25 000 eurot |
Eelmiste perioodide oluliste vigade avastamise korral tuleb alati aastaaruande lisades avalikustada:
- olulise vea kirjeldus;
- vea korrigeerimise mõju käesoleva aruandeperioodi ning kõikide aruandes esitatud võrdlusperioodide bilansi- ja kasumiaruande kirjetele;
- kui viga ei ole tagasiulatuvalt korrigeeritud, sest selle mõju eelmistele perioodidele ei olnud võimalik usaldusväärselt määrata, siis tuleb esitada olukorra põhjendus, kirjeldada vea korrigeerimise viisi ja märkida kuupäev.
Ettevõtjaportaali taksonoomia vormil on vigasid võimalik avalikustada Lisas 1 Arvestuspõhimõtete koosseisus olevas selleks eraldi ette nähtud lahtris (vt all olevat joonist).
Ette võib aga tulla olukordi, kus juba kinnitatud majandusaasta aruanne on nii vale, et lihtsam on koostada uus aruanne. Või siis ettevõtte juhtkond on hinnanud, et selgunud viga on vaja aruannete lugejatele kiiremini avalikustada. 
Vastavalt Ettevõtjaportaali juhendile tuleb sellisel juhul alustada uue aruande lisamisega vajutades nupul “Lisa uus aruanne” ning seejärel valida õige majandusaasta periood. Seejärel küsimusele, kas soovite esitada kordusaruannet, valides “Jah”, kuvatakse Teile juba eelmisel korral sisestatud andmed, mida saab täiendada ja muuta, uuesti genereerida lõpliku PDF aruande. Seejärel tuleb aruanne uuesti allkirjastada ning registrile esitada.
