Kõik teavad, et audiitorilt saab tellida auditit. Vähem ollakse kursis sellega, et on ka teine kindlustandev teenus, nimelt ülevaatus. Sageli tuntakse huvi, mille poolest need kaks erinevad.
Üldiselt teatakse, et ülevaatus on auditist mõnevõrra odavam ehk ilmselt siis väiksema mahuga töö. Milles nende vahe siis täpsemalt seisneb?
Kindluse ulatus
Nii audit kui ka ülevaatus on kindlustandvad teenused. Nende erinevus seisneb eelkõige kindluse ulatuses. Auditi aruandes annab audiitor teada, et raamatupidamisaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, tulemust ja rahavooge. Ülevaatuse aruandes ütleb audiitor, et ei saanud teadlikuks millestki sellisest, mis paneks uskuma, et raamatupidamisaruanne ei esita kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, tulemust ja rahavooge. Seega annab ülevaatus kindlust tunduvalt vähem.
Juhtkonnale tuginemine
Kummagi töö puhul ei võta audiitor juhtkonnalt vastutust ega anna sajaprotsendilist kindlust. Sisekontrolli toimimise, arvestuspõhimõtete valimise, hinnangute andmise ja aastaaruande koostamise eest vastutab klient. Nii audit kui ka ülevaatus lähtuvad kliendilt saadud finantsandmetest. Audit nõuab selle teabe põhjalikku kontrollimist. Ei tugineta ainult saadud infole, vaid kontrollitakse ka algdokumente, veendutakse arvestuspõhimõtete ja hinnangute põhjendatuses ning avalikustatud info piisavuses. Samuti küsitakse kinnitusi kolmandatelt isikutelt, testitakse sisekontrollide toimimist, vaadeldakse ja inspekteeritakse. Ülevaatus nõuab ainult teabe mõningast kontrollimist, mis hõlmab näiteks andmete analüütilisi teste ning vestlusi kliendi juhtkonna ja töötajatega. Sisekontrolli toimimist ülevaatuse käigus ei testita.
Nõudlus
Finantsaruannete tarbijad (investorid, kreeditorid, omanikud jt) eelistavad peaaegu alati auditit, et saada piisav kindlus raamatupidamisaruande õigsuse kohta. Ülevaatust kasutatakse pigem väiksemate ettevõtete aruandluse puhul. Viimasel ajal on märgata, et ülevaatust tellitakse ka ettevõtete jaoks, keda seadus selleks ei kohusta.
Kohustus
Eestis reguleerivad auditi ja ülevaatuse kohustust audiitortegevuse seaduse § 91 ja § 92. Auditi- või ülevaatuskohustus tekib tabelis näidatud finantsnäitajatega ettevõtetel ja asutustel. Konsolideerimise korral lähtutakse konsolideeritud näitajatest. Kohustusliku ülevaatuse võib alati asendada auditiga.
Audit |
Ülevaatus |
|||
| Vähemalt kaks näitajat ületavad | Vähemalt üks näitajat ületavad | Vähemalt kaks näitajat ületavad | Vähemalt üks näitajat ületavad | |
| (Müügi)tulu (eurodes) | 4 miljonit | 12 miljonit | 1,6 miljonit | 4,8 miljonit |
| Varade maht (eurodes) | 2 miljonit | 6 miljonit | 0,8 miljonit | 2,4 miljonit |
| Keskmine töötajate arv | 50 | 180 | 24 | 72 |
Audit on igal juhul kohustuslik järgmistele ettevõtetele ja asutustele:
- aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri,
- riigiraamatupidamiskohustuslasele,
- kohaliku omavalitsuse üksusele,
- avalik-õiguslikule juriidilisele isikule,
- riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja
- äriühingule, milles on riigil vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.
Ka sihtasutuste suhtes kehtivad mõnevõrra teistsugused reeglid.
Millal valida ülevaatus, millal audit?
Sobiva teenuse valimisel tuleks silmas pidada ka ettevõtte kasvupotentsiaali ja järgmise aasta ennustatavaid mahte. Nimelt on audiitoril juhul, kui ülevaatuse töövõtust saab audit, kohustus teha ka eelmise perioodi finantsandmete osas lisatoiminguid, et saavutada auditi aruande väljastamiseks vajalik kindlustase. Kui näiteks 2019. aasta andmete osas on tehtud ülevaatus, tuleks 2020. aasta auditi korral vaadata uuesti ka 2019. aasta andmeid ning teha lisakontrolle. Sellisel juhul võib olla mõistlik tellida kohe audit, et vältida hilisemat dubleerimist. Rahvusvahelise kontserni Eesti tütarettevõtete puhul võiks mõelda sellele, kas on kindlasti vaja auditit või piisab hoopis ülevaatusest. Paljudes riikides ülevaatuse võimalust ei ole ning sellega ei olda kontserni tasandil alati kursis. Teiste Euroopa riikide auditi kohustuse piirmäärad leiab SIIT.
