Arvestusala uurimistööde konkursil osales oma Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud magistritööga Liisa Tammesoo, kes uuris oma töös “Olulisuse kontseptsiooni rakendamine avalikustamisele kuuluva informatsiooni määratlemisel“, kuidas on olulisuse kontseptsioon raamatupidamise aastaaruandes avalikustatava informatsiooni käsitluses kajastatud IFRS-is.
Kokkuvõte
Olulisuse kontseptsioon on tähtis nii raamatupidamise aastaaruande koostajatele kui ka seal sisalduva info tarbijatele. On tähtis aru saada, milline info tuleks avalikustada raamatupidamise aastaaruandes, et selle põhjal oleks infotarbijatel võimalik anda hinnanguid ja teha otsuseid. Kuna raamatupidamise aastaaruannete koostamine ja esitamine äriregistrile on kohustuslik, on ka olulisuse kontseptsioon igal aastal aktuaalne.
Enamasti on erialases kirjanduses olulisust raamatupidamise aastaaruandes avalikustamisele kuuluva informatsiooni mõistes kajastatud Ameerika Ühendriikides kehtivatest raamatupidamise reeglitest lähtuvalt, vähem on seda tehtud lähtuvalt rahvusvahelistest raamatupidamise standarditest. Seetõttu käsitleti olulisuse kontseptsiooni magistritöös lähtuvalt IFRS-st. Lisaks peab töö autor olulisuse kontseptsioon aktuaalsemaks ettevõtete seas, kes koostavad oma raamatupidamise aruanded lähtudes IFRS-st, kuna enamasti on need ettevõtted suuremad ning nende tehtavad tehingud on keerulisemad ja nõuavad rohkem hinnangute kasutamist.
Magistritööks tehtud analüüsi põhjal märkis autor, et IFRS ei anna konkreetseid suuniseid või piirmäärade arvutamise juhised, kuidas otsustada, milline informatsioon on oluline. Et hinnata informatsiooni olulisust, tuleb lähtuda infotarbijate tehtavatest otsustest ning arvestada, kas info avalikustamine võiks nende otsuseid mõjutada. Lisaks tuleb hinnata informatsiooni suurust, olemust ja konteksti nii eraldi võetuna kui ka koosmõjus muu sarnase informatsiooniga.
IFRS-de täienduseks on aga välja antud IFRS rakendusjuhend number 2 “Olulisuse otsuste tegemine”, mida 2018. aastal täiendati. Rakendusjuhendis on välja toodud neljaastmeline olulisuse hindamise protsess. Rakendusjuhendist on kindlasti abi olulisusega seotud otsuste tegemisel, aga selle rakendamisel tuleb esmalt põhjalikult selgeks teha IFRS-des olevad nõuded. IFRS-des on toodud mitmesuguseid näiteid olukordadest, mille puhul olulisuse kontseptsiooni tuleks rakendada. Need näited on abiks, et tuvastada majandusüksuses sarnaseid tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi, mida hinnata. IFRS-des toodud nõuete ja näidete põhjal kogutud potentsiaalne teave on juba osa rakendusjuhendis toodud neljaastmelisest protsessist.
Magistritöö autor jõudis järeldusele, et IFRS-de, IFRS-de tõlgenduste ja juhendmaterjalide põhjal ei ole võimalik välja tuua konkreetseid suuniseid, et selgitada välja, milline on oluline informatsioon. IFRS rakendusjuhendis on küll välja toodud neljaastmeline olulisuse hindamise protsess, kuid selle protsessi puhul tuleb kasutada suurel määral hinnanguid. IFRS-des on välja toodud näiteid olukordadest või asjaoludest, mis on olulised või aitavad hinnata, kas teave on oluline, kuid selgeid piirmäärasid või nende arvutamise juhiseid ei ole. IFRS-de ja rakendusjuhendi põhjal tuleb finantsaruannete koostamisel olulisuse kontseptsiooni rakendades kasutada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid faktoreid. Seega sõltub avalikustamisele kuuluva informatsiooni hulk juhtkonna otsustest ning alati ei saa infotarbijad kindlad olla, kas kõik oluline informatsioon on avalikustatud.
