Kõik börsil noteeritud ettevõtted, kelle majandusaasta lõpeb kalendriaastaga, peavad oma 2020. aasta majandusaasta aruannetes arvestama uute, ESEFi nõuetega.
Tegemist on Euroopa ühtse elektroonilise aruandluse vorminguga, mille kohaselt kõik Euroopa Liidu reguleeritud turgudel noteeritud ettevõtted peavad juba osa oma 2020. aasta aruandest esitama uues tehnilises formaadis (XHTML).
See tähendab, et oma raamatupidamise aruande põhiaruannetes (finantsseisundi aruanne, koondkasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne) tuleb hakata kasutama masinloetavaid märgendeid, mis põhinevad rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) taksonoomial. 2022. aasta raamatupidamise aastaaruannetes on kohustuslik masinloetavalt märgistada juba kogu informatsioon.
PwC Eesti juhtivaudiitori Janno Hermansoni sõnul teeb ESEFi kasutuselevõtt andmete elektroonilise kasutamise oluliselt lihtsamaks. “ESEFi eesmärk ei ole nõuda uusi andmeid, vaid muuta olemasolev teave kättesaadavaks nii inimese kui ka masinloetava vormingu jaoks,” selgitab Hermanson. Tema sõnul annab see investoritele, järelevalveorganitele ja teistele huvirühmadele võimaluse võrrelda börsiettevõtte raamatupidamisaruandeid teiste äriühingutega üle Euroopa, ilma et peaks andmeid uuesti sisse trükkima või tõlgi abi paluma.
Hermanson kinnitab, et tegemist on vajaliku ja loogilise arenguga, millest lõpuks on vaid võita: “Raamatupidamisaruandeid tuleks hakata koostama digiajastule kohaselt. Võrdleme muudatust näiteks käekella arenguga. Analoog-käekell näitas aega, samamoodi nagu paberkandjal raamatupidamise aruanne rääkis lugu ettevõtte finantstulemustest. Mõlemal puhul oli nii lihtsaid kui hea välimuse ja kasutusmugavuse tagamiseks keerukamalt kujundatud ja optimeeritud näiteid. Erinevusi võis esineda keerukuses või täpsuse astmes, kuid üldjuhul pakkusid nad kasutajale ootuspärast funktsionaalsust. Lihtsate digitaalvormingute tekkest alates hakati valmistama taustvalgusega käekellasid. Sarnaselt muutusid aastaaruanded kättesaadavaks PDFina,” selgitab ta ning lisab: “Kõige uuem tehniline formaat ESEF astub aga veel ühe sammu edasi, muutes konsolideeritud andmed kättesaadavaks masinloetavas vormingus. ESEF on murranguline lahendus, mis võib iga-aastast majandusaruannete koostamist muuta samamoodi, nagu kõige uuem kantav tehnoloogia on muutnud käekellade arengut. Kõigest nupuvajutusega vabalt kättesaadav elektrooniline ligipääs asjakohastele andmetele loob palju uusi võimalusi ning võib ühtlasi ligi meelitada uusi kasutajaid,” kinnitab ta.
ESEFi nõue pärineb ELi läbipaistvusdirektiivist (2013/50/EL) ning Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest 2018/815, mis on otsekohalduv ka Eestile. Tehnoloogiakeeles kasutab ESEF Inline XBRL vormingut (iXBRL), mis tähendab, et XBRL märgendid on XHTML koodi sees, ühes failis. XHTML võimaldab koostajal aruande esitlusviisi hallata, kujundades ise aastaaruande väljanägemise. XBRL võimaldab koostajal märgistatud teavet masinale kirjeldada, määrates kindlaks andmete kasutusviisi.
ESEFi rakendamisega kaasneb veel täiendavalt hulk tehnilisi üksikasju. Noteeritud ettevõtetel on oluline tutvuda uue taksonoomia ja uute eeskirjadega. Igal noteeritud äriühingul tuleks luua omaste andmete kajastamiseks vastavad märgendid. Samuti tuleks kasutusele võtta uus tehniline mehhanism – ankurdamine, et näidata, kuidas ettevõtte märgendid ühenduvad ESEFi põhitaksonoomiaga.
