Isikukaitsevahend on ette nähtud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Nii on pea, silmade, hingamis- ja kuulmisorganite, keha, käte ja jalgade kaitseks olemas isikukaitsevahendid tööl esinevate ohutegurite vastu.

Küllalt sageli aga ei oska või ei taha töötajad näha kaitsevahendi vajalikkust. Arvatakse, et ega minuga ei juhtu. Alles siis, kui on juhtunud õnnetus või kuulmine hakkab ära kaduma, leitakse, et oleks pidanud ikka kasutama. Aga siis on tagantjärele tarkusega tegemist.

Järelevalve käigus on tööinspektsioon käesoleval aastal tuvastanud 113 (neist 51 ehitustel) isikukaitsevahendite mittekasutamisega seotud rikkumist.

Väga sage rikkumine on kaitseprillide mittekasutamine. Samas ei tea me kunagi, millal näiteks ketaslõikuriga töötades vöörkeha silma lendab. See võib juhtuda iga hetk, aga võib ka täna mitte juhtuda. Sellele viimasele lootma jäädaksegi. Silma kahjustuse tagajärjel võime kaotada aga nägemise.

Seaduse järgi kaitsekiivri kandmine on kohustuslik, kui on peavigastuse oht. Töötajad ei mõista sageli, miks nõuab tööandja kogu ehitusplatsil kiivri kandmist. Seadus lubab kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Ja see on väga hea inimese tervise säilimise seisukohast.

"Julged poisid" pelgavad katusetöödel turvarakmeid ja –köisi. Segab liikumist ja ei saa kiiresti tööd teha. On toodud näiteks, et jalgu jäänud turvaköis võib põhjustada kukkumist. Seda saab loomulikult vältida, kui osatakse õigesti köisi kasutada. Selleks on isikukaitsevahendi kasutamise väljaõpe ja näitlik kasutamine, mida on seaduse järgi tööandja kohustatud korraldama.

Katusetööl on kaks varianti ohutult tööd teha: kas ehitada räästasse piirded või kasutada turvarakmeid koos ankurdatud turvaköiega.

Kuulmiskaitsevahendite mittekasutamine toob kaasa kuulmise halvenemise kuni kurdistumiseni. Jah, see ei teki kohe. Seepärast loodetakse, et ega minu kuulmine ei kahjustu. Kõrvaklappide mittekandmist põhjendatakse sageli higistamisega ja ebamugavustundega. Sellisel juhul tuleks kasutada kõrvatroppe.

Sel aastal on Eestis juhtunud 64 tööõnnetust, mille on otseselt põhjustanud isikukaitsevahendite mittekasutamine. Nendest kolmandikul oli põhjuseks isikukaitsevahendi puudumine, kus tööandja ei andnud ohtliku töö tegemiseks kaitsevahendeid.

Tööõnnetused, mis olid tingitud kaitseprillide mittekasutamisest

Mööblitööstuses krundipihusti väljavahetamisel ei vabastanud töötaja süsteemi täielikult rõhu alt. Krundivooliku lahtikeeramisel pritsis aga vooliku vahelt töötajale silma krunti, kuna süsteemis oli jääkrõhk. Pärast silma kohest pesemist otsustas töötaja arstile mitte minna, vaid pöördus arstile alles kahe päeva pärast. Silmas oli tekkinud kemikaalist põhjustatud põletik.

Lihatööstuses hakkas töötaja lisama pesusüsteemi uut pesuainet, mille käigus sattus lahjendatud pesuainet kannatanule silma. Tagajärg – silma ärritus pesuainega. Töötaja ei kasutanud kaitseprille.

Tööstusettevõttes lendas autokraana remondi käigus haamrilt metalli kild töötajale silma. Tagajärg – parema silma sarvkesta lahtine haav koos silmasisese võõrkehaga. Töötaja ei kasutanud kaitseprille.

Toiduaineid tootvas ettevõttes puistas töötaja kotist jahu kolusse. Puistamise käigus paiskus jahutolm töötajale näkku. Töötaja ei kasutanud kaitseprille. Kannatanu pöördus silmaarsti poole, kes tuvastas, et nisujahu oli kriipinud silma sarvkesta ja vigastanud seda.

Arvutite parandamisega tegelevas ettevõttes kontrolleril akut vahetades plahvatas vana aku, mille tulemusena pritsis kannatanule hapet silma. Kannatanu ei kasutanud kaitseprille. Tagajärg – silma põletus.

Näited tööõnnetusest, mille oleks ära hoidnud turvajalanõude kasutamine

Puittoodete tootmisega tegelevas ettevõttes tõstis tööline saepuruplaati saeraamile, plaat libises käest ja kukkus töötaja varbale. Tagajärg – parema jala suure varba lõpplüli killustunud murd. Töötaja ei kasutanud turvajalanõusid.

Loomi ühest laudast teise ajades jooksid mõned loomad laiali ja neid kahe lauda vahel taga ajades lõi töötaja vasaku jala varba vastu kivi. Töötaja ei märganud kivi. Töötaja seletuskirjast ilmnes, et jalanõud olid tööks mittevastavad – kummisegust kerged sandaalid. Tagajärjeks vasaku jala teise varba luumurd.

Kaitsekinnaste mittekasutamisega juhtunud tööõnnetused

Tööstuskaupade kaupluse laos müüja lõikas lahti kolmekaupa metalllindiga kokkupakitud lillepotte. Lillepotti välja tõstes vigastas töötaja kätt metallklambriga. Tagajärg – paremal käel lahtine haav.

Keemiaettevõttes villimisliinilt pudenenud pudel tabas operaatori kätt ja sealt välja valgunud lahus kutsus paar päeva hiljem töötajal esile allergilise reaktsiooni. Tagajärg vasaku käe keemiline põletus. Abi oleks olnud kaitsekinnastest.

Toiduaineid tootvas ettevõttes tõmbas töötaja ahjust friikartulitega resti välja paljaste kätega. Kuna rest oli tuline ja töötaja ei kasutanud kindaid põletas ta parema käe peopesa.

Kaitsekiiver oleks aidanud järgmistel juhtudel

Laadimistööl töötaja kummardus ja hetk hiljem üles tõustes ei märganud väljaulatuvat konstruktsiooniosa ning lõi pea sinna vastu ära. Tagajärg – pealael lahtine haav.

Harvesteriga langetatud puu kukkus peale metsas raietöid teinud töölisele. Tagajärg aju põrutus, koljuluumurd. Töötaja suri hiljem haiglas. Mingi abi oleks olnud kindlasti kaitsekiivrist, mida töötaja ei kandnud.

Turvarakmete ja ankurdatud turvaköite mittekasutamisega seotud tööõnnetused

Laevade remondiga tegelevas ettevõttes maaler, olles korvtõstukis, teostas maalritööde tsehhis oleva pargase metallpinna haavelpuhastust. Tööde käigus väljus ta korvtõstukist pargase tekile, kuid jättis turvarakmed kinnitamata. Tekil töötades kaotas ta tasakaalu ja kukkus u 5m kõrguselt tsehhi põrandale. Tagajärg – parema abaluu murd, parema kodarluu mõra, parema küünarnuki murd.

Ronimisel mööda statsionaarset redelit 4 korruselise hoone katusele kukkus töötaja alla. Statsionaarne redel oli varustatud julgestusseadisega turvarakmete kinnitamiseks ning töötajale oli kasutamiseks antud turvavahendid. Töötaja ei kinnitanud turvarakmeid redeli julgestusseadme külge. Tagajärg – mõlema jala luumurrud.

Töötaja libises katusetööl märjal katusel ja kukkus u 4 m kõrguselt maapinnale. Kuna katuse räästas puudusid piirded, oleks pidanud kasutama turvarakmeid koos ankurdatud turvaköiega. Seda aga ei tehtud. Tagajärg – parema reieluukaelamurd ja parema kodarluumurd.

Ehk aitab ülaltoodu süvendada natuke arusaama, et isikukaitsevahendeid tuleb kasutada. Võime kaotada mõned minutid, võidame elu ja tervise. Kui ei ole antud vastavaid kaitsevahendeid, on töötajal õigus nõuda tööandjalt isikukaitsevahenditega varustamist. Kui nõudmine ei anna tulemusi, tuleks teavitada tööinspektsiooni.