Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Tööandja otsustab töökeskkonna riskianalüüsi põhjal, milliseid meetmeid ta viiruse leviku takistamiseks kasutab. Riskianalüüsist peab selguma ka testimise kohustus.

Tööandja peab töötajatele tutvustama nii riskide hindamise tulemusi kui ka nakkusohutuse tagamiseks kasutusele võetavaid meetmeid. Kui riske hinnates on tööandja jõudnud järeldusele, et testimine teatud ametikohtadel on vajalik, siis otsustab tööandja, mil moel peab töötaja oma nakkusohtust tõendama.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse läbiv põhimõte on, et kui tööandja kehtestab töökeskkonnas nõude, siis ta kannab ka sellega seotud kulud. Kui tööandja on ette näinud töötajate testimise, siis üldjuhul on testide eest tasumine tööandja kulu.

Erandjuhtudel võib testimine olla ka töötaja kulu. See võibki ette tulla olukorras, kui töötaja soovib kasutada teist tüüpi teste kui need, mida on tööandja soetanud. Sellisel juhul tuleb eelnevalt kokku leppida, kas tööandja aktsepteerib töötaja enda soetatud testi tulemusi, kas test võib olla tehtud varem kodus ja töötaja toob selle kaasa või tuleb testida tööle saabumisel n-ö. tööandja ettenähtud testimise ruumis. Teist tüüp testide tegemine on kokkuleppeline, sh lepitakse kokku ka see, kes teist tüüpi testide eest tasub.